Üldpoliitika ülesanded

@huviline

Ükskõik milline erakond minevikus, olevikus või tulevikus, kellel on poliitilisi ambitsioone rohkemaks kui lihtsalt võtta rahva sentimentaalsetelt tunnetelt emotsionaalset manti, peab lahendama ühe tunnetusliku ülesande. See on küsimus üldpoliitika ja eripoliitika vahekorrast. Põhiseadus annab siin suuniseid, kuid ei lahenda ülesannet, sest seda pole sellisena püstitatudki. Ülesande lahendamiseks lahutame ühe küsimuse traditsiooniliselt kolmeks: ontoloogiliseks, epistemoloogiliseks ja aksioloogiliseks küsimuseks. Eesti keeles kõlagu need küsimused järgnevalt: mida mõista üldpoliitikana, mida on teada üldpoliitika kohta ja mida saab teha üldpoliitika raames.

Üldpoliitikat aetakse Euroopa Liidus ja Riigikogus. See hõlmab järgmisi valdkondi: euroala, elektrienergia, soojusenergia, transport, põllumajandus, majandus, eksport, import. Kõik ülejäänud valdkonnad on hõlmatud muude poliitikate poolt, nt sotsiaalpoliitika hõlmab sotsiaalharta, tervishoiu, eestkoste, hoolekande ning pensionid; haridus- ja kultuuripoliitika hõlmab hariduse ja kultuuri  valdkonnad; riigihaldus- ja maksupoliitika hõlmab IT keskuse, maksukoormuse ning maksude valdkonna; kaitse- ja välispoliitika hõlmab NATO, euroarmee, Kaitseväe, Kaitseliidu ning diplomaatia valdkonna; sisepoliitika hõlmab Schengeni, Europoli, politsei, pääste, kohtu, prokuratuuri ning vanglateenistuse valdkonna; eripoliitika hõlmab kohalike omavalitsuste valdkonna.

Üldpoliitika kohta on internetis tohutult materjali ja igaüks saab kõikidele toimetistele ligi, nt läbi wikipeedia, mida vaadeldes tundub, et informatsiooni sh üldpoliitilist teavet on tõsiselt palju. Internet kuulub avaliku taristu hulka, samuti nagu torud, teed, liinid, film, teater ja raamatukogud, mille rajamiseks ja käigus hoidmiseks kasutatakse avalikku raha. Teave avalikus taristus ja avaliku taristu kohta kuulub üksnes osaliselt üldpoliitika alla, selles osas, mis puudutab haldust. Ühtegi ideed pole internetist võimalik leida, kui muidugi nõustuda idee määratlusega, mille iseloomulikeks joonteks on innovaatilisus ja spontaansus. Ideid ei reformita ning iga idee on kordumatu. Seega tuleb tõdeda, et üldpoliitika kohta polegi eriti midagi teada. Väga üldised põhimõtted ja kõlblusmaksiimid, mille sisustamine saab toimuda konkreetsel ajal, konkreetses kohas ja konkreetsete võtetega, pole eriti innovaatilised. Neil on oma kindel koht kaasaja poliitikas, kuna poliitikud on neid alati kasutanud. Üldpoliitilises mõttes on tänapäeval erinevate maksiimide kõrvale tõusmas üha rohkem idee mitmekesisest maailmast. Selle idee tunnetuslik läbimõtlemine ja lahtiharutamine ongi poliitikute ülesanne.

Üldpoliitiline raamistik võimaldab kaupadel, teenustel, töötajatel ja kapitalil vabaturu tingimustes vähemal või rohkemal määral vabalt liikuda. See tähendab, et igasugune liiklus on oluline, samuti transport, millega erinevaid energiaid, sh kapitali liigutatakse. Eestlane on nišširahvas ja leiab alati oma nišši, kui ta just liikluse või transpordiga ei taha tegeleda. Selles raamistikus on võimalik teha erinevaid asju, nii eripoliitikana kui üldpoliitikana. Mõlemad kanad nokivad tunnetuses ette antud teri, seda nii teoreetiliselt kui praktiliselt. Praktiliselt on ettevõtluse alustamine lihtne, kuid edasine tegevus keeruline, sest esineb palju liigisiseseid takistusi, sh liidu, vabariigi ja liigikaaslaste poolt. Üldpoliitiliseks takistuseks võib lugeda vaeste ja rikaste, vanade ja noorte, alustavate ja tegutsevate ettevõtete võrdset kohtlemist. Võrdse kohtlemise põhimõte, mis on omakorda tuletatud õigluse põhimõttest raiskamaks vähem ressurssi järelevalvele, on tegelikkuses õiglane üksnes näiliselt. Õiglane on füüsiliste ja juriidiliste isikute võrdsus seaduse ees, nende tegelik kohtlemine aga arvestagu eripäraga, vastavalt suum quicue„igaühele oma“ põhimõttele.  Ebaõiglane on kohelda vaest võrdselt rikkaga. Järelikult on üldpoliitilises mõttes kunst leida tasakaal, millal on õiglane kohelda kedagi võrdselt ja millal kedagi tema liigitunnustest tulenevalt. Edasiviiva tegevuse märksõna on töö tegemise tulemuslikkus, milline märksõna heitku valgust nii avalikule kui erasektorile.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2013
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: