Headuse liidus on õnneks kogu halb keelatud…

@huviline

Kui lugeda üleriigilises- või alternatiivmeedias arvamusi väga erinevate sündmuste kohta kohalikul rahvuslikul tasandil, nt Silvergate, Michalgate, kaitseväe uus arengukava ning politsei, piirivalve, kodakondsuse ja migratsiooni ühendameti loomise kriitika, siis tundub, et Eesti poliitika  tammub paigal.  Mäng käib samas liivakastis, kus juba üheksakümnendatel aastatel mängiti.  Liivakastis on sama liiv, mida kuivatada ja niisutada, samuti ääris, mille peal istuda, ja liivavormid, millega liiva kujustada. Euroopa magistraadid on laiema pilguga.  Siim Kallas toob seoses EL-ile Nobeli preemia määramisega esile, et see liit loodi kunagi vabaduse ja rahu kaitseks. See on kõikide rahvaste ühine soov ja seega hea asi.

See suur riikide ja rahvaste ühendus toimib administratsioonina, mõjutades liikmete kohalikku rahvuslikku poliitikat läbi halduse, mida teinekord peetakse unikaalseks. Administratsioon iseenesest on nagu administratsioon ikka, midagi ainulaadset ühes administratsioonis küll ei ole. Ainulaadne on sellise konglomeraadi tekkimine demokraatlikul teel. See teeb võimalikuks, et igav administreerimine ja poliitiline lehmakauplemine seondub nii tegijate kui alluvate jaoks  headusega.  Samale apelleerib kohalik rahvuslik administratsioon. Sellepärast tundub, et mingi vastuolu on administratsiooni tegevuse sees, kuna igav ei saa olla hea, nagu ka must värv, kui liigitada poliitilise lehmakauplemise alla poliitikute kõige mustemad mõtted. Viimane nähtus pole ammu enam kohtadega kauplemine vms, vaid tähendab kaasaegses poliitikas teatud tegevust või tegevusetust.

Tegevuse puhul järgneb sageli tagasiastumine, sellepärast esineb seda harva, kuna asjatundlikud ja asjalikult nõustatud poliitikud on oma tegevuses üldjuhul eksimatud, v.a. vaene Kristen Michal. Tegevusetus poliitikute puhul aga tähendab mõtteid ja mõtete eest pole võimalik kedagi süüdistada.  Elukogemuse raamidesse surutud pilt veenab, et poliitikas esineb rohkem musti mõtteid kui muudes inimtegevuse valdkondades. Lihtsalt näitena, kui kohalikul rahvuslikul tasandil võtab Reformierakond otsuseid vastu ühehäälselt, mis aga tähendab, et ühe koosoleku otsustajate enamus või vähemus jääb tegevusetuks, hoides oma mustad mõtted endale. Sarnane koosolek Euroopa magistraatide seas omab teatud mõju kohalike otsustajate poliitikale. Sellepärast on halb meie impeeriumis keelatud.

Puudub vajadus hakata oletama, kui mustad on mõne konkreetse voliniku mõtted või kas kohalikul tasandil võiks poliitika olla ausam, sest inimest puhaste mõtetega lihtsalt pole olemas. Vastupidise väitmine tähendaks unistuste täitumist. Poliitika olemus ei saa sellepärast avalduda valimisseaduses, erakonnaseaduses, vabariigi valitsemise seaduses, nende seaduste muutmises või muudes märgilistes tegevustes, vaid üksnes tegevusetuses. Valimisringkondade teema, kohtade jaotus, maailmavaateline jaotus, häälteenamus jms teemad ajavad meile puru silma, kuna tähendavad kindlaid tegevusi. Lugedes Tarmo Kõutsi ühendameti kokkupanekut kritiseerivat intervjuud Eesti ajakirjanduse lipulaeva lehekülgedel on esimene reaktsioon, aga ta ise oli ju ühendameti loomise initsiaatorite hulgas. Tegelikult võib oletada, et Tarmo Kõuts jäi mingitel kaalutlustel otsuse langetamise koosolekul tegevusetuks ja tundes segasüüd, eraldus erakonnast. Sellepärast seisnebki poliitika olemus tegevusetuses, et poliitiline süü on alati segasüü, mitte konkreetse poliitiku süü, keda saaks selle eest vastutusele võtta.

Liivakasti ümber on teine liivakast, kus on palju rohkem liiva. Osaliselt on liivakasti äär, kus istuda, ühine teise liivakasti äärega. Liivavormid, millega liivast kujukesi vormida, võiks ka teises liivakastis olla liiva vormimiseks valmis. Kuid teises liivakastis ei ole suur ühine vorm veel valmis. MTÜ „Kuus tegelast“ on saadetud sinna autorit otsima, kuid keegi pole liivavormi autorit seal näinud. Kuus tegelast võtavad osa kõikidest koosolekutest, et leida autorit või siis ise vorm valmis meisterdada, milles paraku enamike puhul jäädakse tegevusetuks. Õnneks on minu impeeriumis kogu halb keelatud.

Advertisements

3 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    dets. 12, 2012 @ 19:31:54

    See juhtus ennemuistsel aal, kui heeringas elas kuival maal …
    Kõutsist ja liivakastist (väidetavalt tõestisündinud lugu)

    Käib Kõuts kaitseväe juhatajana väeosasid inspekteerimas ja uurib, kuidas neil seal tuleohutusega lood on. “Tulekustutid on paigal, veenõu samuti, kuid ei näe teil siin liivakasti,” mainib Kõuts väeosa ülemale. See annab alluvale korralduse. Taamal on kuulda, kuidas keegi karjub: “Tooge Kõutsile liivakast …”

    Vasta

  2. ckrabat
    dets. 12, 2012 @ 19:36:50

    Panin burksiputka teema alla, kuid mõneti sobib ka siia:
    Marju Lauristin: Aeg on muuta Eesti poliitilist kultuuri
    http://www.epl.ee/news/arvamus/marju-lauristin-aeg-on-muuta-eesti-poliitilist-kultuuri.d?id=65394004
    Selle kriitika vastulauseid iseloomustab Weberi poolt ohtlikuna märgistatud „veendumuspõhise poliitika” stiil: kahtlused meie valitud tee õigsuses on kurjast, alternatiivsete lahenduste otsimine on välistatud ja hukatuslik. Ebademokraatliku valitsusviisi arvustamist samastatakse riigivastasusega, vastutustundetu poliitikaga rahulolematust sildistatakse kui vasakpoolsust või anarhismi. Põhjamaise vastustundliku ja mõistuspärase konsensuspoliitika asemel kuuleme Eesti poliitilises ruumis jätkuvat trummipõrinat ja endistest aegadest tuttavat lepitamatu ideoloogilise võitluse retoorikat, mis ei jäta aega ega ruumi Eesti mureprobleemide rahulikule analüüsile ja võimalike lahendusteede asjalikule kaalumisele.

    Vasta

  3. personainfieri
    dets. 12, 2012 @ 20:40:29

    M.Lauristinil on õigus kui piirduda artikli pealkirjaga, aga mis arvamusse puutub, siis tundub, et pole aru saadud, mis vahel on käsul ja keelul. Lahendust nähakse poliitilistes muudatustes, millega asendada halb poliitika hea poliitikaga. Mulle tundub, et kogu poliitika kaasajal põhinebki keelamisel ja siin ei ole võimalik midagi muuta.

    Kui T.Kõuts kurdab intelligentse ohvitseri põlu alla panemist karistuspõhises ühendametis, siis tegelikult võib seda laiendada. Käsumajandus ja keelumajandus on liiga kitsalt nähtud. Levinud arvamus, et kõik mis ei ole keelatud on lubatud, aga tundub lihtsalt igava standardina. Keelu ja käsu erinevuse analüüs ei ole aga selle artikli teema.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

detsember 2012
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: