Michalgate: neljas võim on võimul

@huviline

Lõpetanud võrgus Alo Rauna arvamusartikli „President ja Michalgate“ lugemise, saabus 06.12.2012 uudis justiitsministri tagasiastumisest. Arvamusartiklist jäi alles ebalus. Mis siis ikkagi sundis justiitsministrit tagasi astuma?  Mikk Salu küsib 07.12.2012 samalaadses artiklis „Miks Michal tagasi astus?“ ja vastab ise: meedia, erakonnakaaslaste kriitika, skandaalid ja avaliku arvamuse uuringute surve. Kas nägin nüüd meie ühiskonnas vahetult seda hüpoteetilist nähtust, mida ajakirjanikud armastavad nimetada meedia võimuks ühiskonnas (4. võim, Novgorodi WC)? Kolme võimu me teame: need on ettekirjutav võim, ettekirjutusi täitev võim ja ettekirjutuste kohaselt õigust mõistev võim. Need võimu kolm liiki vastavad hästi ühele võimu määratlusele, mille kohaselt võim seisneb volituses täita teatud ülesandeid väljaspool oma organisatsiooni. Rõhk on täitmisel, mis võib avalduda sunni, mõju, surve või muu ajendina. Milliseid ülesandeid täidetakse meedia poolt ühiskonnas, kus meedia ennast avaldab? Kas meedia ja meedia vahel on vahet? Kas meedia sundis Kristen Michali justiitsministri kohalt tagasi astuma?

Tundub, et nii Raun kui Salu eksivad, kui nad kujutavad ette, et meedial on käesoleval ajal ühiskonna ees mingid ülesanded, mida nad ka suudavad täita. Meedial on loomulikult teatud ülesanded, mida nad täidavad. Selles ei ole üldse küsimus. Meedial on ülesanne uudiseid toota ja levitada, teiste sõnadega öeldes teavitada ühiskonda juhtumitest ja sündmustest. Mingi uudis pole ka see, et teavitamistegevus on seotud raha kulutamisega ja teenimisega. Viimane omakorda tingib vajaduse valmistada pinnas ette, et raha teenimise võimalus saaks säilida. Nende ülesannete täitmiseks toodetakse skandaale ja levitatakse sensatsiooni. Paraku, kõik need ülesanded, va ühiskonna teavitamine, on organisatsiooni sisemised ja nende ülesannete täitmisega ei muutu midagi väljaspool organisatsiooni.

Raun ja Salu eksivad esiteks ühiskonna määratlemisel, määratledes ühiskonda ajalooliste riigipiiride abil, mille raamidesse jäävad teatud keelt valdavad isikud. Tõesti, selliselt määratletud ühiskonnas on teavitamistegevuse ülesanne meediaorganisatsiooni jaoks organisatsiooniväline. Selles mõttes võiks meedia mõjuga ühiskonnas nõustuda. Samas aga on kehtiv olukord erinev ajaloolisest. Kuna headuse impeeriumi liikmena sõltub meie ühiskond ühiskonnavälistest mõjuteguritest, sh rahast, mis ei tule meie maksumaksja taskust, siis on ebamõistlik määratleda ühiskonda rahvusriigina. Muidugi, keegi ei arva, et Herman van Rompuy või Catherine Ashton survestavad meie poliitikuid, et Kristen Michal astuks tagasi. Siiski pole Tallinnas võimalik teha ühtegi poliitilist liigutust, mis poleks kooskõlas Brüsselis toimuvaga. Paraku mängivad ajakirjanikud ning poliitikud endiselt lugejate rahvustunnetel ja rahvusriigi atribuutidega, nt president, kes räägib peaministriga, et justiitsminister võiks tagasi astuda. Kohalik president ja peaminister kuuluvad üksnes väliselt magistratuuri, kuid tegelikud magistraadid on riikideülesed.

Teiseks eksivad Raun ja Salu kui arvavad, et ühiskonnas jäävad meediaorganisatsiooni teavitamistegevuseta muutused toimumata. Ajakirjanike seas ja samuti poliitikute seas on näitena laialt kasutusel standardlause, mille kohaselt poliitika mitte ainult ei pea olema puhas, vaid ka näima puhas. See on õigustuseks vajalik lause. Mõte, mis selle lausega kaasneb, jätab puhta poliitika vaeslapse ossa, keskendudes poliitika puhtuse välisele näivusele.  Ajakirjanik tunneb nii mõeldes, et ta teeb õiget asja, mis täiuslikuna on igas ühiskonnas vältimatult vajalik. Kuid mingi ülesande lahendamine pole vormita lihtsalt võimalik, sisuta küll, näiteks enesepettuse teel. Samas ei pea ajakirjanduslik eesmärk tähendama mõõdupuu puudumist, sest kuidas teisiti kui nooruspõlve ideaalidega võrreldes on võimalik arusaada muutustest ühiskonnas. Nooruspõlve ideaalide puudumine sunnib pöörduma väliste märkide suunas. Vähemalt jäi selline mulje lugedes artikleid, milles lahendati ülesandeid neid täitmata.

Kolmandaks eksivad Raun ja Salu kui arvavad, et nende mõju on suurem, kui kasutusele võtta oma täisnimi ja ametiaste ja auaste või muu riigi poolt kasutatav märgiline tunnus. Nimeta rahvas on samal ajal endiselt nimeta ja sellisena riigi silmis paaria. Kui märkide näiline udu on täitmas kõik orud, siis võibki juhtuda, et Silvergate asendub sujuvalt Michalgate´iga. See on sisutootjate kaalutlusotsus, mitte aga näilise asendamine sisuga. Järelikult pole ajakirjandus täitnud väljaspool oma organisatsiooni ühtegi ülesannet ega saagi seda teha seni, kuni pole kasvanud piisavalt võimsaks, suutmaks määratleda oma rolli ühiskonnas läbi ülesannete täitmise.

Teisest küljest vaadates: eksimine on inimlik ja juhuslik. Kristen Michal on plekitu poiss, valmis iga kell tagasi kohale astuma, kui muudatused kriminaalmenetlusseadustikus Riigikogus vastu võetakse. Ta ootab lihtsalt oma hetke, mil enam ükski märk ei näita, et äkki see valitsus eksis poliitilise korrektsuse vastu. Viimane on sama näiline nähtus kui neljas võim.

Foto: http://1.bp.blogspot.com/-dWCkrYHqkH8/T83Wvb3KBDI/AAAAAAAAAsc/U9jmLgFtf6E/s1600/Silver+Meikar.jpg

Advertisements

3 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    dets. 08, 2012 @ 13:01:08

    Michal ja tema edasi- või tagasiastumine – see selleks, aga kas midagi on ette võetud peale osatäitjate vahetamise (äraaetud hobused lastakse ju maha) ka näidendi endaga ehk siis erakondade rahastamisega? Või tassivad kilekotte sularahaga nüüd lihtsalt teised näitlejad?

    Vasta

  2. personainfieri
    dets. 08, 2012 @ 17:44:54

    Esmapilgul võib tunduda, et Michal on üksiknäitena trende mitteloov, kuid on ju teada, et Michali käitumisviis oli levinud ka teiste erakondade sekretäride seas. Lisaks ootavad oma aega teatud hulk teisi erakondade noorliikmeid, nt Tsahkna, Rõivas jm, kelle jaoks Michal on eeskuju. Nende kõigi retoorika viitab selgeks õpitud poliitikale, kusjuures pole juttugi, et kui tervet ei jõua, siis tee pool, ei, kogu tükk on kõrvuni pähe tuubitud, kus puudub sisu ja arusaamine oma ülesandest. Kadri Simson on esialgu veel küsimärk.

    Vasta

  3. personainfieri
    dets. 08, 2012 @ 19:12:01

    Lugedes tänaseid erinevaid arvamusi Postimehe elektroonilises sadamas eristub teistest oma töö tõttu kaitsja Leon Glikmaniga tehtud intervjuus sisalduv arvamus, et Michali lahkumise põhjustas prokuratuur.
    http://arvamus.postimees.ee/1067774/leon-glikman-michali-korvaldas-hoopis-prokuratuur/

    Tüüpiline kaitsja jutt ja esitatud malli järgi, mida võib juba mõnda aega meedias lugeda, kus peategelasteks on inkvisatsiooniline kohtueelne uurimine, inimõiguste mitteaustamine õiguskaitseorganites ja valitsuse vale maksupoliitika. Glikman on tark mees ja räägib seda, mida kõik teavad, mitte seda, mida tema teab. Kuid vaatamata sellele, mida L.Glikman teab või ei tea, ka temal puudavad nähtavasti noorspõlve ideaalid, sest kogu jutt koosneb märkidest, näilisusest ja tähtedest, mida esitatakse Linnutee pähe. Prokuratuuri uurimine ja avalikustatud lõpetamise määrus jättis K.Michali külmaks ega saanud sellepärast olla ajendiks tagasiastumisele. Ajend pidi ajalises mõttes olema pigem detsembri alguses või novembri lõpus ja tõenäoliselt oli selleks signaal magistraatide poolt, et on ebakorrektne ning poliitiliselt vastuvõetamatu, kui justiitministri ja prokuratuuri vahelise kanakitkumise protsessi ajal käib kriminaalmenetlusseadustiku muutmise menetlemine. Sellisest märkide näilisusest on ka artiklis kirjutatud.

    Tõsi on see, et advokatuuril ei ole seda võimu mis prokuratuuril. Näib, et advokatuuriga sarnane seisund, täpsemalt võimukaotusprotsess, ootab ees kaasaegset kohalikku poliitikastandardit. Sellele viitab valitsuse vastutuse vähenemine, mida ehedal kujul võis näha arstide streigi ajal, kui sotsiaalminister veeretas kogu vastutuse haiglate liidule, väites ameti pidamist õigustavas korras, et tema on iga kell valmis haigekassa nõukogu kokku kutsuma. Võim ja vastutus aga käivad käsikäes, sarnaselt õiguste ja kohustustega. Kui kogu võim on koondumas magistraatide kätte, siis ei saanud ka K.Michali tagasiastumine olla põhjustatud kohalikest teguritest.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

detsember 2012
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: