Katarid

@ckrabat

Katarid (kr. Katharos – puhas; siit on tulnud ka mõiste ketser) on 11.-14. sajandil Lääne-Euroopas levinud algkristlik protestiliikumine. See nimetus on neile omistatud kristlike ristisõdijate poolt, ise nad nimetasid end „headeks inimesteks“ või „headeks kristlasteks“. Nende põhiline keskus paiknes Lõuna-Prantsusmaal Languedoci piirkonnas (siit ka pärit paralleelne nimetus albilased Albi linna järgi). Katarid hävitati ristisõjas 1209-1255, mis tegelikult kestis veel umbes paarkümmend aastat. Liikumise säilmeid on tulnud ka hiljem välja. Viimaseid teateid tegutsevatest kataritest võib Languedocist leida 1325.a. paiku. Katarlus on küll kristlik liikumine, kuid erinevalt teistest Lääne-Euroopa kristlikest liikumistest, ei ole ta välja kasvanud katoliiklusest. Kuna tema põhiasualad paiknesid kunagisel visigootide territooriumil (kes olid arianistid), siis võib arvata, et tegemist on mitmete uskumuste koosmõjul tekkinud iseseisva kristliku liikumisega. Katareid on seostatud ka 7.-9.sajandini Armeenias esinenud paulikaanide ja 10.-11.sajandil Bulgaarias tekkinud bogomiilide sarnaste gnostitsistlike liikumistega, kuigi otseseid tõendeid sidemete kohta nende vahel ei ole.

Katarite liikumist on sageli käsitletud kui müstilist esoteerilist seltskonda, keda iseloomustas usufanatism, kuid siin on suuresti tegemist põhivoolu kristluse poolt loodud müüdiga. Erinevalt saksa-hollandi-briti algupära protestantistlikest liikumistest, iseloomustas katareid just liberaalsus, tolerantsus ja sallivus. Languedocis elasid katrid ja katoliiklased sõübralikult koos ja usukonflikte nende vahel ei esinenud. Katari kirik kui selline puudub koos kaasneva hierarhia, dogmaatika ning teoloogiliste doktriinidega. Katarid rõhutavad religioosse kogemuse individuaalsust ja vahetust. Iga inimene saab suhelda Jumalaga vahetult, ilma vahendajateta. Õpetajad (perfecti, parfaits, täiuslikud) eristuvad tavausklikest (credenti, croyants) sellega, et “väljuvad” materiaalsest maailmast ning peavad kinni rangemast asketismi kanduvast eluviisist ning pakkudes lihtusklikele isiklikku eeskuju. Kataritel oli üks sakrament (consolamentum) ja üks palve (Meieisapalve, Paternoster – küll omas versioonis). Nende evangeelne tagapõhi oli laiem kui põhivoolu kristlusel. Võimalik, et neil oli vanu Nikaia kirikukogu (A.D. 325) eelseid autentseid tekste, kuid nad kasutasid Johannese ja tõenäoliselt Toomase evangeeliumi, neist viimane on käsitlenud ka gnosist (teadmist), mis on üks katarite religioosseid baase. Mõned põhiideed:

1. Katarite maailmavaade on dualistlik. Hea Jumal lõi hinge, kuri jumal lõi keha. Maailm on kurja jumala, Saatana (Maailma kuningas, Rex Mundi) looming. Kõik materiaalne on olemuselt halb ja kurja jumala kätetöö. Materiaalset maailma sümboliseerib võim. Astumine võimu teenistusse on astumine Maailma kuninga teenistusse. Materiaalsele võimule vastandub vaimne armastus. Hea jumal on mittemateriaalne ning koosneb puhtast vaimust. Inimesed on mõõgad, mille abil hea ja kuri võitlevad. Kurjus avaldub läbi inimese, kuid inimene püüdleb lunastuse poole, tema osaks on mateeria vabastamine ja lunastamine. Osa katareid peab oluliseks tõusmist mateeriast kõrgemale ja vabanemist kõigest sellest, mis kannab eneses võimu ja mateeria printsiipi.
2. Tähtis osa katarite liikumisel on lunastusel (consolamentum). Kataritel on lunastuse käsitlemisel erinevad lähtekohad. Rangemad katarite voolud eitavad materiaalsust täielikult, aga liberaalsemad voolud, toetavad materiaalse “hingestamist.” Läbi consolamentumi tõusis inimene täiusliku seisusesse (ehk perfectuseks) ja consolamentumi said üksnes täiskasvanud, millele eelnes vähemalt kolm aastat ettevalmistust. Paljud lihtusklikud said consolamentumi surivoodil, mis oli veidi teistsugune protseduur. See tagas lihtrahvale võimaluse liha süüa ja sugu teha. Consolamentumi riituse viib läbi perfectuse seisusest isik. Lunastus on jumaliku hinge vabastamine saatanliku keha vajadustest.
3. Nii hea kui kuri on hierarhiliselt võrdsed. Maailm on kurja jumala looming. Inimese eesmärk on vabaneda mateeriast. Maailm ongi see, mida enamik kristlikke liikumisi tunnevad “põrgu” nime all.
4. Jeesus kui ajalooline isik oli surelik prohvet, kes hukkus ristil armastuse idee nimel. Jumala poeg ei saa olla materiaalne, sest materiaalne on olemuslikult halb. Puhast vaimu pole võimalik risti lüüa.
5. Katarid mõistsid hukka soojätkamise, kuna soojätkamine on andami maksmine Maailma kuningale. Seetõttu olid katarite juures olulisel kohal abort ja sündivuse piiramine. Täielikku karskust ja aseksuaalsust nõuti üksnes täiuslikkudelt (perfecti). Homoseksualism oli kataritel rangelt keelatud.
6. Täiuslikud pidasid kinni mitmetest askeetlikest normidest, askeesi läbi valmistuti hinge vabastamiseks materiaalsest kehast. Nad piirasid oma toidusedelit ja võisid loobuda ka lihast. Lihast loobumine tähendas maiste hüvede piiramist, mitte et taimetoitlus oleks olnud kuidagi eetilisem või lihasöömise keeldu kui sellist polnud. Albilaste perfectused tarbisid kala ja mõningaid loomse päritoluga toiduaineid, kuigi mitte piimatooteid, mida põhjendati liha- ja piimatoodete seksuaalsete tekkepõhjustega ning nende tarbimine olevat jällegi andamimaksmine Maailma kuningale. Kalad seevastu ei paljune katarite arvates seksuaalsel teel.
7. Üks kataritele iseloomulik joon on usk reinkarnatsiooni ning arvatakse, et reinkarnatsioon on olnud omane algkkristlusele, kust see uskumus pärineb. Hing, mis on Jumala looming, on surematu. Keha, mis on Saatana looming, on surelik. Lihtusklikud või need kes on saanud consolamentumi surivoodil, ei olnud tagatud igavese eluga ning neile jäi võimalus hankida lunastust järgnevates kehastustes.
8. Katarid ei tunnista veega ristimist. Vesi puhastab, kuid ei õpeta. Katarluse juures on oluline koht “teadmisel”. Ristimine on teadmise edasiandmine juba pühendatute poolt.

Katarid olid patsifistid ning üks perfectustele määratud reeglistikust keelas tapmise. Nende vastupanu oli vägivallatu, mis kindlasti aitas kaasa katarite hävingule. Ristisõjas kasutasid nad palgasõdureid ja lihtusklikke, kes ei olnud consolamentumi vastu võtnud. Kataritel oli keelatud ka suitsiid v.a. juhul kui surm oli vältimatu, siis oli lubatud näljasurm ehk Endura. Taevast kui sellist kataritel otseses mõttes ei eksisteeri, vaid on vaimumaailm, mis on jumalik ja materiaalne maailm (see, mida tänapäeval tunneme universumi nime all), mis on saatanlik (see oleks ka laiemas mõttes). Ka aeg on Maailma kuninga looming. Vaimumaailmas aja mõiste puudub, seal on igavik.

Katarite liikumine ei olnud ühtne, seal oli erinevaid voolusid ja raske on neid kõiki ühise nimetaja alla panna. Tuntuim neist on albilaste liikumine, kust pärineb enamik teadaolevaid traditsioone. Täiuslikuks püüdlemine ei olnud kohustus, vaid consolamentumi oluline eeldus oli vaba tahe. Autentset katarlust tänapäeval tõenäoliselt enam ei esine. Viimane teadaolev perfectus oli Guillaume Bélibaste (ta oli nooruses mõrvanud inimese, aga hiljem usku pöördunud), kes põletati 1321 aastal. Itaalias, just Põhja-Itaalia linnades, elas samuti katareid, kuid seal ei olnud katarlus nii massiline ja suri inkvisitsiooni survel välja 13.sajandi lõpul.

Ristisõda, mis võeti 1209.a. paavst Innocentius III õnnistusel katarite vastu ette, kujunes ettevalmistuseks Languedoci (millest üks osa kuulus Toulouse krahvile, teine osa Beziers’ vikontile ja kolmas osa Aragoni kuningriiki) liitmiseks Prantsusmaaga. Katarid moodustasid seal ehk 10-15% elanikkonnast. Nii Toulouse’i krahv Raymond VI kui ka Beziers’ vikont Raymond Roger Trencavel, kelle vastu ristisõda oli suunatud, olid ise katoliiklased, mitte katarid nagu mõned allikad ekslikult väidavad. Tõsiasi on ka see, et katarite poolel sõdis enam katoliiklasi kui katareid endid. Albilaste ristisõjast pärineb ka kuulus lause: „Tapke kõik, küll Jumal omad ära tunneb”, mida omistatakse nii paavsti legaadile Citeaux abt Arnald-Amalric’ile, kes vastanud ristisõdalaste küsimusele kuidas eristada Beziers’ vallutamisel linnas elavaid õigeid katoliiklasi hereetikutest kui ka Leicesteri krahvile Simon de Montfort’ile, ristisõdijate juhile. Mõnede uurijate arvates on tegemist linnalegendiga.

Katarite üks viimaseid vastupanukantse Montséguri kindlus alistus üheksakuulise piiramise järel 1244.a. Umbes 210 katarit, kes keeldusid oma usust taganemast, põletati peale kindluse alistumist 16.märtsil 1244.

Foto: http://www.frankreich-sued.de/Bauwerke/roc-de-montsegur/roc-de-montsegur-001.jpg

11 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    aug. 29, 2012 @ 12:20:59

    Kataritel oli kõigest üks sakrament, mille vastuvõtmise läbi said usklikest täiuslikud. Protseduur viidi läbi Usklike kojas (mille kõrval eksisteeris ka Täiuslike koda). Kandidaat viidi kahe vanema perfectuse saatel altari juurde, kus ta sai vanima perfectuse õnnistuse. Kõigepealt loeti mMieisapalve, siis andis kandidaat tõotuse täita reegleid (1-9, vt allpool), siis pani vanim perfectus Johannese evangeeliumi (mis asendas neil Piiblit) uue perfectuse pea peale ja nii lihtne see oligi. Lõpuks vahetati rahusuudluseid ja uus täiuslik õnnistas kokkutulnuid.
    1. Minu usk kuulub (heale) Jumalale
    Perfectused on hea (vaimse) Jumala preestrid.
    2. Minu usk kuulub evangeeliumile.
    Kõige tähtsam kataritele oli Johannese evangeelium, tõenäoliselt tunnistasid ka Toomase oma.
    3. Ma luban mitte kunagi valetada või vanduda.
    Katarid lähtusid katarid Matteuse evangeeliumist.ja eelistasid pigem vaikida kui valetada, sest viimane oli üks suuremaid patte üldse. Vandumise keelu tõttu ei saanud nad anda ka näiteks vasallivannet jms.
    4. Ma luban loobuda seksuaalsuhetest
    Seda täitsid üksnes perfectused, et seista vastu materiaalsele maailmale. Katarid uskusid, et maailma sünnivad need, kes pole eelmistes eludes saavutanud täiuslikkust.
    5. Ma luban mitte tappa loomi või süüa liha.
    Katarite järgi ei paiknenud hing mitte ainult inimese, vaid ka looma kehas. Perfectused ei söönud asju, mis olid ilma tekkinud seksuaalsuhete tagajärjel, nt sõid kala ja juustu, kuid mitte liha ja piima. Surnuksnäljutamine (v.a. Endura) oli aga veel suurem patt.
    6. Ma luban mitte teha midagi ilma palvetamata
    Katarid kasutasid ainult Meieisapalvet, kuid oma versioonis. Nt. igapäevane leib ei olnud mitte materiaalne, aga vaimne toit. Palvet loeti alati kaks korda.
    7. Ma luban mitte reisida või süüa ilma kaaslaseta.
    Perfectustel polnud lubatud üksi reisida. et ära hoida kiusatust pattu langeda 🙂 Tavaliselt oli kombinatsioon õpetajast ja õpilasest.
    8. Ma luban mitte reeta oma usku isegi vee- ja tulesurma ähvardusel.
    Vaid vähesed perfectused taganesid usust (2000-3000 perfectusest leidus 1-3n juhtumit). Kuna askees oli nende hinge puhastunud, ei saanud nad seda kohe ära määrida 🙂
    9. Usk kahepoolsusse (dualism)
    Hea ja kuri jumal – vaimu isand ja mateeria isand.

    Vasta

  2. personainfieri
    aug. 29, 2012 @ 12:22:43

    Consolamentumist oli täiuslikel võimalik loobuda, kui olud seda nõudsid ja siis uuesti vastu võtta. Nt tekstis nimetatud Belibaste oli vahepeal abielus 🙂

    Vasta

  3. huviline
    aug. 29, 2012 @ 12:35:35

    Põnev lugemine. Tegelikult pole palju vaja, et audentne katarlus võiks ka tänapäeval edasi kesta, ainult kedagi, kes nimetab ennast katariks ja ka reaalselt järgib katari põhimõtteid ehk teostab endiste kataride õigusjärglasena nende põhiideid.

    Kui keegi tahab olla katar, siis on tal selleks tänapäeval kõik võimalused. Kuskil maailmas võiks võib-olla jätkuda ka nende tagakiusamine, aga tõenäoliselt mitte Eestis. Muidugi pole teada, kuidas katarid suhtuksid riigi poolt pensioni maksmisesse, börsil aktsiate ostmisesse, transpordivahenditega liikumisse või kommunikatsioonivahenditega suhtlemisse. Tõenäoliselt liigituks kõik see materiaalseks ja seega on elu katarina keeruline, kui näha seda välisvaatleja silmade läbi.

    Pole ka teada kuidas katarid suhtusid koorilaulu, nr gregoriaani koraal, sporti, näitemängu, peamistesse kuritegevuse liikidesse, lepingu pidamise kohustusse ja teistesse tsiviiltehingu vormidesse. Nende eluviis kirikuta on igatahes lugupidamist vääriv.

    Vasta

  4. personainfieri
    aug. 29, 2012 @ 12:50:00

    Katarid eitasid Vana Testamenti, mis on kurja jumala raamat ning jaatasid Uut Testamenti. Ned tegid vahet Jeesusel, kes oli surelik prohvet ning Kristusel, kes oli puhas vaim ega saanud seetõttu materiaalsel kujul eksisteerida. Nad eitasid Kristuse ristiusurma, kuna puhast vaimu ei saanud risti lüüa.

    Vasta

  5. personainfieri
    aug. 29, 2012 @ 12:55:23

    Ma arvan, et koorilaulu, näitemängu, sporti jms suhtusid nad positiivselt, sest tolleaegne Languedoc oli päris kultuurne koht. Täiuslikele ette nähtud askees oli iga inimese individuaalne valik ja nad ei hakanud teistele näpuga ette näitama, kuidas nad peavad elama. Sellepärast suurem osa neist olidki kõigest credenti, kellel oli lubatud normaalselt elada ja perfecti’de arv ei olnud väga suur. Consolamentum võeti enamasti vastu surmaga silmitsi seistes.

    Vasta

  6. huviline
    aug. 29, 2012 @ 13:02:58

    “Katarid uskusid, et maailma sünnivad need, kes pole eelmistes eludes saavutanud täiuslikkust.”

    Siit võib järeldada, et katarid uskusid nii metempsühhoosi kui reinkarnatsiooni.

    Vasta

  7. personainfieri
    aug. 31, 2012 @ 07:44:42

    Küll on tänapäevani säilinud kirik, kes on kataritega mõneti sarnane – valdeslased ja keda peaks Itaalias ja Lõuna-Ameerikas alles olema 30-50 000 kandis. Tänapäeval on paljud valdeslased erinevates riikides ühinenud teiste protestantlike kirikutega – metodistide ja presbüterlastega.
    Valdeslaste liikumine on tekkinud 12.sajandil, alusepanija Lyoni kaupmees Pietro Waldo (Pierre Vaudès), kuid erinevalt kataritest katoliku kirikust eemaldumise teel. Nad on kataritelt saanud palju mõjutusi, Waldo üks õpetajaid oli katar Pierre de Bruys,.hiljem on tulnud veel protestantismi mõjud. Valdeslased olid sel ajal laialdaselt esindatud Prantsusmaal ja Itaalias, ka Languedocis. Neidki kiusati taga, kuid nad säilisid Aosta orus, Prantsusmaa ja Itaalia piiril. Valdeslased võitlesid Kiriku kui organisatsiooni vastu, mis oli nende arvates taganenud õpetusest ja monopoliseerinud tõe ning nad eitasid indulgentse.
    Mõned tõed: Valdeslasid eitasid kiriklikku hierarhiat ja pidasid Paavsti hereetikuks. Nad väitsid, et religioosne kogemus ning suhtlus Jumalaga on individuaalne. Lunastuseks.ei piisa ainuüksi Pühakirja tunnistamisest. Igasugune vanne on surmapatt. Purgatoorium on kuuenda sajandi leiutis. Ainus püha saab olla pühapäev. Valdeslased olid ka pühakutevastased, sest kõik on Jumala ees võrdsed. Kiriklik armulaud pole vajalik ning inimene võib suhelda vahetult Jumalaga. Kirik ei tohi sekkuda maistesse asjadesse ning võim ja vaim peavad olema lahus. Kristuse ristisurm ei olnud ohverdus. Valdeslased võisid vannet anda ainult Jumalale, aga mitte maistele võimudele. Surmanuhtluse rakendamine maiste võimude poolt oli keelatud. Patuste preestrite poolt antud sakramendid ei kehti, kuid igaüks, kes elas nagu Kristus, oli volitatud altaril sakramenti pühitsema.
    Väga palju sarnast kataritega, kes samuti rõhutasid vahetut suhtlemist Jumalaga.

    Vasta

  8. huviline
    sept. 02, 2012 @ 09:00:13

    Võimalikud seosed antiikse gnoosise ja algkristluse vahel, millisesse traditsiooni võib kataridki liigitada.

    Click to access UA-2007_Lahe.pdf

    Vasta

  9. Trackback: 2000 aastat tagasi ehk Juudamaa mehe Yeshua ülestõusmise müsteerium | Persona in fieri
  10. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri
  11. Trackback: Tsivilisatsiooni teke | Stultoloogia

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

august 2012
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: