USA presidendivalimised VI – kes on Paul Ryan?

@ckrabat

Viimati on siin Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest pikemalt räägitud märtsis, kuid vahepeal pole ka midagi põrutavat sündinud ja asjad on vaikselt loksunud vahefiniši ehk siis augusti lõpus ja septembri alguses toimuvate suurerakondade konventide suunas. Eelvalimised lõppesid favoriitide, demokraat Barack Obama ja vabariiklase Mitt Romney võiduga ning Romney’le tugevasti hambaid näidanud äärmuskonservatiiv Rick Santorum loobus aprillis perekondlikele põhjustele viidates kandideerimisest, peale  kaotusi Wisconsinis ning Marylandis ja just vahetult enne valimiste jõudmist tema koduosariiki Pennsylvaniasse, kus küsitlused ennustasid talle kaotust. Pisut kauem pidasid vastu Newt Gingrich ja Ron Paul, neist viimane küll vaid peatas rahapuudusele  viidates kampaania, kuid ei loobunud kandideerimisest. Sellest peale on eelvalimised olnud vaid vormistamise küsimused ning valijate põhitähelepanu on koondunud novembris aset leidvale suurele finaalile, kus lõplik valik tehakse  praeguse presidendi Barack Obama ja endise Massachusetsi kuberneri Mitt Romney vahel.

Meeldiva arenguna ei ole käesolevad valimised muutunud niivõrd ideoloogiliseks piigiheitmiseks nagu olid seda 2008.a. valimised Obama ja John McCaini vahel, vaid debati tulipunkti on tõusnud majandus, mis peegeldub ka asepresidendikandidaatide valikus, sest kui John McCain valis oma partneriks mootorratturmemme Sarah Palini, üritades sedaviisi rahuldada arvukat lollide valijaterühma, kes pidasid kandidaatide moraalseid väärtusi ja usulisi sättumusi olulisemaks majandusprogrammist, siis Mitt Romney ei hakanud äärmuskonservatiividega kokku mängima ja temas valik langes Esindajatekoja liikmele Wisconsini osariigist 42-aastasele Paul Davis Ryanile, kes on tuntud säästuprogrammide eestvõitlejana majanduses. Esindajatekoja eelarvekomitee esimehena on Ryan tegelenud palju sotsiaalprogrammidega, ta toetab riikliku sotsiaalabiprogrammi Social Security erastamist, tervisekindlustusprogrammi Medicare üleviimist vautšerisüsteemile ning meditsiiniabiprogrammi Medicaidi ja toiduabiprogrammi Supplemental Nutrition Assistance Program suunamist osariikide pädevuse alla. Ryan on praegust presidenti kritiseerides öelnud: „President Obama ja need paljud temasugused Washingtonis on keeldunud tegemast raskeid otsuseid, sest nad on rohkem huvitatud järgmistest valimistest kui järgmisest põlvkonnast.”

Paul Ryan on vabariiklaste  alternatiivse Medicare’i programmide The Path to Prosperity: Restoring America’s Promise ja The Path to Prosperity: A Blueprint for American Renewal üks põhiautoreid, millega kavandatakse aastaks 2021 vähendada kulutusi programmile  praeguselt 12% GDP-st  6%-le . Ryan omandas bakalaureusekraadi majanduses ja politoloogias Miami ülikoolis Ohios, kusjuures peale isa surma sai ta oma õpinguid finantseerida Social Security programmist saadud säästude abil. Nooruses oli ta mõjutatud libertaarlusest, Miami ülikooli libertaarse professori Richard Harti suunamisel tutvus ta Friedrich Hayeki, Ludwig von Miesese ja Milton Friedmani, aga ka Ayn Randi töödega. Harti soovitusel praktiseeris Ryan Wisconsini osariigi vabariikliku senaatori Robert Kasteni juures  ja sattus hiljem 1996.a. valimiste asepresidendikandidaadi Jack Kempi kõnedekirjutajaks, mis ladus põhja tema poliitilisele karjäärile. Kaks aastat hiljem valiti ta 28-aastasena esimest korda Esindajatekotta, kus ta on veetnud juba neliteist järjestikust aastat. Usutunnistuselt on Ryan roomakatoliiklane nagu ka praegune asepresident Joe Biden. Kuigi veel 2005.a. pidas Ryan Ayn Rand’i oluliseks mõjutajaks debatis individualism (mida propageeris Rand) vs kollektivism, siis nüüd, valimiskampaania künnisel, on Ryan seda mõju eitanud ning nimetanud oma vaimseks mentoriks hoopis katoliiklikku usutunnistuse reformaatorit Tomasso d’Aquinot.

Kuigi Romney tundub olevat praeguses majanduskriisis vaevlevatele ameeriklastele mõistlik valik, ei ole tema võit sugugi  kindel ning vähemalt praegused prognoosid ennustavad president Obamale nappi, aga kindlat võitu. Romney põhiline probleem tuleb sellest, et paljudele ameeriklastele ta lihtsalt ei meeldi.  Demokraatide vähene armastus Romney vastu on arusaadav, aga ta ei meeldi ka vabariiklastele. President Obama sõnas 13.juulil Virginia osariigis oma kampaaniat lõpetades: „Kui sa oled edukas, siis keegi on sind sellel teel aidanud,“  (If you are successful, somebody along the line gave you some help), mis rõhutab kollektiivseid  väärtusi. Mitt Romney väitis oma vastulauses, et kui edukas laps sõitis kooli koolibussiga, siis ei tule väärtustada mitte bussijuhti, vaid last ennast, märkides, et sellised paralleelid tekitavad „sõltuvusekultuuri“ (a “culture of dependence”), kuid paljude ameeriklaste jaoks tundub tema seisukoht aga arrogantne. Romney on rõhutanud eelkõige indiviidi enda tähtsust, mis tema paljudele vähemedukatele kaasmaalastele ei meeldi ja nad võtavad seda isikliku solvanguna. Inimene ei taha tavaliselt endale tunnistada, et ta on võib-olla teinud valesid valikuid, sest nende valikute muutmine võib hilisemas elus osutuda väga raskeks.

Kui varem spekuleeriti võimalike vabariiklaste asepresidendikandidaatina eelkõige Florida senaatori Marco Rubio, Ohio senaatori Rob Portmani ja endise Minnesota kuberneri Tim Pawlenty nimedega, siis nüüd peab Esindajatekoja vabariiklaste intellektuaalne liider Paul Ryan muutma Romney keskmise ameeriklase jaoks rohkem söödavamaks. Paljud vaatlejad on olnud arvamusel, et valik Ryani kasuks on toonud Romney valimiskampaaniasse ideoloogilise dimensiooni, millest paljud valijad puudust tundsid. Igikestev võitlus liberaalide ja konservatiivide vahel on paljudele ameeriklastele sama oluline kui võitlus 3B (beibed, bemmid ja burksid) ning 3K (paks riik, ordnung ja vaikiv ajastu) süsteemide vahel Eestis. Küsitlused ennustavad tasavägist võitlust ning võib ennustada, et põhiline lahing antakse võtmeosariikides Colorados, Floridas, Iowas, Nevadas, New Hampshire’is, North Carolinas, Ohios, Virginias ja Wisconsinis, mis annavad kokku 110 valijameest. Praeguste küsitluste järgi on Obamal võtmeosariikides kerge ülekaal ning Romney jaoks pakuvad rohkem perspektiivi North Carolina, Colorado ja Iowa, kuid vahed on väikesed ja jõuvahekorrad võivad seal otsustavate kuude jooksul veel muutuda.

Paul Davis Ryan ja vabariiklaste alternatiivne Medicare – The Path to Prosperity

Foto: http://www.csmonitor.com/var/ezflow_site/storage/images/media/images/0405-paul-ryan-budget.jpg/9924472-1-eng-US/0405-Paul-Ryan-BUDGET.JPG_full_600.jpg

10 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri.
    aug. 17, 2012 @ 09:37:59

    Mõned artiklid Paul Ryani, libertaarse mõtlemise ja Ayn Randi mõju kohta, mis on pannud mõned inimesed arutlema, kas ta on ikkagi “tõeline konservatiiv”.
    http://www.huffingtonpost.com/charles-j-reid-jr/paul-ryans-libertarianism-and-catholic-social-thought_b_1776492.html
    http://nymag.com/thecut/2012/08/paul-ryan-is-your-bad-libertarian-ex-boyfriend.html
    http://www.politico.com/news/stories/0812/79597.html
    “Tõeliste konservatiivide” jaoks on libertaarse mõtteviisi üks esiemasid Ayn Rand ja tema filosoofia tõsine probleem, sest muu kõige hulgas oli ta veendunud ateist, darvinist ja feminist ning toetas naiste abordiõigust.

    Vasta

  2. Jolli
    aug. 17, 2012 @ 13:14:41

    Lihtsale inimesele natukene raskesti hoomatavad kategooriad need kahe konkureeriva partei head-ja-vead…. Aga selge on see, et kui vabaturu- (ehk 3B) majandus kehtib, burksiputkad on avatud ja lubatakse autoga sõita, on see hea ka Eestile. :=)

    Vasta

  3. personainfieri.
    aug. 17, 2012 @ 13:37:27

    Nojah, neid kategooriaid, millega saab kandidaate võrrelda, on tegelikult mitmeid ja mõned neist on sümpaatsemad demokraatide juures ja teised jälle vabariiklaste juures ning kokkuvõttes meie jaoks, ega seal erilist vahet ei olegi 🙂
    Majanduse poole pealt on demokraadid rohkem Krugmaniga mestis ja tahavad rohkem kulutada, aga vabariiklased eelistavad säästa ning riigi osatähtsust vähendada.
    Teisest küljest on jälle vabariiklaste hulgas palju rohkem neid, kes soovivad, et riik on paks, ordnung on majas ja naabridžonn ei mölise, mis teeb valiku tegemise päris keeruliseks 🙂

    Vasta

  4. Jolli
    aug. 17, 2012 @ 16:34:05

    Kes meist ei unistaks autost? H. Ford pani kunagi masstootmise juurutamisega aluse Ameerika autostumisele, seni paljus käsitööna ehitatud autode hinnad langesid ja autosid suutsid osta ja tekkis eeslinnastunud nn “keskklass” tänapäeva mõistes.

    Kindlasti armastavad ameeriklased tänast valitsust just nende rahvusliku aarde- autotööstuse päästmise eest kriitilises olukorras, kus oli oht, et aasia noored tiigrid need lihtsalt alla neelavad.
    Suurest kolmikust (GM, Chrysler, Ford) ei taotlenud (mälu järgi) riikliku abi ainult Ford Co.
    Küllap läheb see kokku ka Krugmani nägemusega riigi funktsioonidest seoses eraettevõtlusega? Riik ulatas abistava finantskäe ja muutus neis firmades sisuliselt osanikuks.
    Autotööstus pakub tänaseni tööd madalakvalifikatsioonilistele inimestele, kes saavad ennast teostada vooluliinil koostöös automaatikaga lihtsaid operatsioone sooritades, nende töötajate arv kogusummas ei olegi nii väike. Samuti on nad klientideks ka autotööstusele (ostes autosid ja varuosi), kinnitades Henry Fordi mõtet, et minu parim klient on minu tehase tööline. Vaevalt vaatavad ameeriklased hea pilguga aasia importmarkide, kes ju tegelikult on nende kunagised õpilased tehnika alal, edule. Lisaks on paljud endised tehasetöölised oma kunagise tööandjaga seotud tehasepensionite kaudu.

    Vabariiklased tunduvad artikli autori klassifikatsioonis jagavat konservatiivsemaid vaateid, mis ameerika unelma kontekstis tähendab vist ju vabaturumajanduslike väärtuste, nagu vaba konkurents ja riigi osalusest tingitud turumoonutuste vältimine, järgimist? Tuletame meelde vabariiklase R. Reagani majandusreforme, kes pooldas maksude alandamist, ettevõtluse soosimist (läbi tööhõive ja suurenenud maksulaekumiste riigi positsioonide paranemine) ja Tähesõdade programmi käivitumisega konkureeris surnuks Nõukogude Liidu, mis meie omariikluse seisukohast ei olnud just vähetähtis otsus.

    Normaalses kapitalistlikus riigis ei käsitleta pankrotistunud ettevõtet ja ettevõtjat luuseri või kurjategijana- lihtsalt juhtub, et langevate väljahindade ja tõusvate tegevuskulude probleemiga mittehakkamasaamine viib ettevõtte likvideerumiseni.
    Samas on selline ettevõtja ühe kogemuse võrra rikkam, järgmine kord aga juba hindab riske õigemini ning teeb paremaid äriotsuseid. On käinud läbi tule, vee ja vasktorude ja tema kvalifikatsioon on ühe kogemuse võrra tõusnud.
    Euroopas kipub aga pankrotistunud ettevõtjale külge jääma häbimärk- luuser, suli, kombinaator vms. Milline hoiak ei toeta ettevõtja kuvandit ja ei soosi inimeste valikut siirduda palgatöölisest tööandja rolli.

    Eesti seisukohalt peaks meie toetus ju kuuluma just sellele ameerikale, kes ei tõmbu isolatsiooni, (seisukoht, mida on kuulda olnud- las Ameerika tegeleb oma asjadega) vaid osaleb rahvusvahelises koostöös. Ameerika esindab siiski planeedi suurimat turgu, mille seisund mõjutab kõiki turuosalisi, isegi kui nad asuvad teistel mandritel. Mõjutades nii läbi rahvusvahelise kaubanduse ja julgeoleku ka meid.

    Vasta

  5. personainfieri.
    aug. 17, 2012 @ 17:46:38

    USA autotööstuse kriisi kohta:
    “General Motors, Ford and Chrysler — known for decades as the Big Three, or simply as “Detroit” — have endured humbling times before, but nothing like the situation they faced beginning in the fall of 2008, when their chief executives endured widespread mockery as they turned to Washington for emergency assistance, not once but several times. In the months that followed, Ford found that it was able to stand on its own, but General Motors and Chrysler both ended up filing for bankruptcy after receiving billions in federal aid.”
    http://topics.nytimes.com/top/reference/timestopics/subjects/c/credit_crisis/auto_industry/index.html
    Ühe sõnaga, Ford sai ise hakkama, GM ja Chrysler võtsid laenu ja jõudsid pankroti lävele. GM enamusaktsionär on nüüd riik (USA&Kanada) ja nad pidid loobuma mitmest brändist (Hummer, Pontiac, Saturn). Chrysleri enamusaktsiad võttis üle itaallaste FIAT.

    Vasta

  6. Jolli
    aug. 17, 2012 @ 20:12:23

    Usas on autofirmasid ennegi tekkinud ja kadunud. Mäletab veel keegi American Motorsi brandi? GM-i kaubamärgid olid samuti mingil ajal iseseisvad ettevõtted, mis aegade jooksul üles ostetud.
    Vahepeal sõlmiti ka huvitav liit Daimler-Chrysler, niisiis mersu ja chrysler grupp, aga millegipärast ei olnud koostöö eriti pikaajaline. Võimalik, et saksa ja ameerika ärikultuuride erinevuse tõttu. Koostööst sündis näiteks see mudel: Vana tuntud GrandCherokee sai saksa inseneride käe all hulgaliselt tehniliste sõlmede uuendusi ja osadel on ka Mercedese diislid. Tegelikult olnuks huvitav abielu.

    Vasta

  7. Jolli
    aug. 17, 2012 @ 20:13:10

    Vasta

  8. Jolli
    aug. 17, 2012 @ 20:24:41

    sry, see parem. eelmine oli mingi tuuninguversioon

    Vasta

  9. ckrabat
    aug. 17, 2012 @ 20:48:39

    Muide, American Motors on siin teemas isegi relevantne, sest tema tegevdirektor oli mõnda aega presidendikandidaat Romney isa 🙂
    Aga ta jäi 3B (GM, Ford, Chrysler) kõrval väiksemaks vennaks, mille mudelitega burksiputka ees eriti ei driftitud ja lõpuks ostis Chrysler ta ära 🙂
    AM järglane on ka AM General, mis eraldus 1982 ja tahtis hiljuti hakata uuesti Hummereid tegema, nii et ostjale tarnitakse varuosad ja auto tuleb endal kokku panna 🙂 http://forte.delfi.ee/news/auto/hummereid-saab-peagi-taas-osta.d?id=64821056

    Vasta

  10. Jolli
    aug. 27, 2012 @ 11:43:45

    “Aastal 2006 pani firma panti kõik oma kodumaised varad, nende hulgas logo, F-150 pikapi ja Mustangi sportauto kaubamärgid, et hankida 23,5 miljardit dollarit laenuraha.
    Kaks aastat hiljem osutus see summa Fordi elupäästjaks – kui finantskriis krediiditurud kinni külmutas ja Detroiti autotööstusele pea-aegu kabelimatsu andis.”

    http://www.e24.ee/851548/ford-sai-logo-pandimajast-tagasi/

    Näide heast juhtimisotsusest… Riigiabi ei võetud ja pant osteti välja.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

august 2012
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: