Olümpiamõtteid

@ckrabat

Juuli lõpp ja augusti algus mööduvad paljudel 30. kaasaegsete suveolümpiamängude tähe all, mis seekord toimuvad juba kolmandat korda Londonis, kuigi 64 aastase vahemiku järel. Mõneti meenutavad tänased olümpiamängud aga 1936.a. olümpiamänge Berliinis ning 1980.a. mänge Moskvas, sest ideoloogiline kontroll sportlaste üle on tugevnenud ning määravaks ei saa enam mitte nende sportlikud saavutused ja isegi dopingutarvitamine, vaid nende ankeedi puhtus. Tundub uskumatu, et 2012.a. on tavapärane, et „valed mõtted“ või „valed sõbrad“ võivad otsustavalt mõjuda mõne demokraatliku riigi sportlase karjäärile. Suur Vend jälgib sind. Ideoloogiliste skandaalide rohkus on üks Londoni olümpiamängude silmatorkavamaid kaasnähtusi.

Kui eestlased on uhked oma presidendile, kes julgeb Twitteris USA nimeka majandusguru Paul Krugmani vastu säutsuda, siis paljudele sportlastele on Twitteris säutsumine saanud saatuslikuks. 23-aastane Kreeka kaugus- ja kolmikhüppaja Paraskevi Papachristou (sünd. 17.04.1989) on võitnud kaks kuldmedalit Euroopa kuni 23-aastaste noorte meistrivõistlustelt. Suurvõistlustel tal suuremad saavutused seni puuduvad: 2011.a. MM jäi ta 16.-ks ja lõppvõistlusele ei pääsenud, 2011.a. EM-l vahetult enne olümpiamänge jõudis küll lõppvõistlusele kaheteistkümne tugevama hulka, kuid jäi seal 11.-ks. Tema isiklik rekord kolmikhüppes on 14.72 (võrdluseks Kaire Leibaku Eesti rekord, millega ta tulli 2006.a. Pekingis noorte maailmameistriks on 14.43), mis oleks temast teinud reaalse finaalikandidaadi. Londoni olümpiamängudel Paraskevi Papachristou aga ei võistle, sest talle sai saatuslikuks Twitterisse tehtud postitus: “Kreekas on nii palju aafriklasi, et Niiluse äärest pärit sääskedel on Kreekas võimalus kodumaist toitu süüa,” mille järel ta Kreeka olümpiavõistkonnast eemaldati. Olgugi et Papachristou vabandas ja nimetas oma teguviisi ebaõnnestunud naljaks, sai ta kaela rassismisüüdistuse.

Papachristou ei jäänud ainsaks Londoni olümpiale pääseda üritanud rassistiks. Šveitsi jalgpallikoondisse kuulunud samuti 23-aastane Michel Morganella (Papachristoust täpselt kuu aega noorem, sündinud 17.05.1989), kirjutas peale Lõuna-Korealt saadud 1:2 kaotust frustreerunult Twitterisse “Lähen peksan kõik korealased läbi, pange end põlema,  pekske „kilisid“,” millega ta Šveitsi olümpiakomitee juhi Gian Gilli arvates „diskrimineeris ja solvas korealasi“ ning pidi koheselt olümpialt lahkuma. Praegu Itaalia Seria A klubisse U.S Palermo kuuluv FC Sioni kasvandik paremkaitsja Morganella, kes on ühel korral kuulunud ka Šveitsi rahvusmeeskonna koosseisu, jõudis olümpial siiski kaks mängu mängida, enne kui ta minema saadeti. Ka Morganella vabandas oma käitumise eest, kuid vabandused ja patukahetsus ei maksa verejanulise pööbli ees enam krossigi.

23-aastane Rostockist pärit Saksamaa koondise sõudja Nadja Drygalla (sünd. 31.03.1989) jõudis aga oma võistluse koguni lõpetada ning kuulus olümpial seitsmenda koha saanud Saksamaa kaheksapaadi koosseisu, enne kui tuli välja, et tal on suhe paremäärmusliku Saksamaa Natsionaaldemokraatliku partei liikme Michael Fischeriga, kes kandideeris NDP ridades Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa valimistel. See ei ole Drygalla puhul esimene kokkupuude paremäärmuslastega, sest ka tema varasem boyfriend kuulus natsionaaldemokraatide ridadesse, millepärast ta pidi 2011.a. lahkuma politseiteenistusest. Kuigi nii Rahvusvahelise Olümpiakomitee kui ka Saksamaa Olümpiakomitee kinnitusel ei suudetud tuvastada, et Drygalla oleks teinud midagi valesti või et tal  endal oleksid paremäärmuslikud vaated, lahkus ta peale 30-minutilist vestlust Saksamaa koondise ideoloogiatöötajaga olümpialt.

29-aastane Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja Lori (Lolo) Jones (sünd. 5.08.1982) on eelmistega võrreldes juba nimekas sportlane, kahekordne sisemaailmameister ja eelmiste olümpiamängude finalist, kuid temalgi tekkisid probleemid Twitteris, kuhu ta kirjutas kommentaari “USA vibulaskjad kaotasid kuldmedali Itaaliale, kuid ok… me oleme ikkagi ameeriklased. Kuna tulirelvast laskmiseks läheb?” Jones’i postitus sai palju kurje reageeringuid, sest kommentaatorid üritasid seda siduda Denveris „Batmani“ filmi esilinastusel 12 inimest maha kõmmutanud James Holmes’iga. Lolo Jones vastas kriitikale: “Vabandust sõbrad, kuid te mõtlete vaid vägivallale.” Loodetavasti on Jones homme siiski stardis, kui toimuvad 100m tõkkejooksu eeljooksud.

Kui eelnevad sportlased said karistada oma sõnade eest, siis 36-aastane St.Kitts ja Nevise esisprinter ja 2003.a. maailmameister Kim Collins (5.04.1976) saadeti koju tegude eest, kuna ta veetis öö oma seadusliku abikaasaga ühes Londoni hotellis, kuigi olümpiakülas on seksimiseks loodud suurepärased tingimused. Collins teatas Twitteris, et ta ei võistle enam kunagi oma sünnimaa, Kariibi mere saarte väikeriigi lipu all, kellele ta tõi esimese ja ainsa maailmameistri tiitli ja lisaks veel neli pronksmedalit erinevatelt MM-võistlustelt. Olümpiamängudel jäid Collins’i parimateks kaks kuuendat kohta 2004.a. (100m) ja 2008.a. (200m) ja 7. koht 2000.a. (100m).

Ajastule iseloomulik normatiivsus näib aina süvenevat ning nõukogude aegsest käsumajandusest oleme edukalt jõudnud sotsiaaldemokraatliku sajandi keelumajandusse, mis on tegelikult palju laiem kogu kaasaegset ühiskonda haarav probleem. Nüüd on Suur Vend jõudnud juba olümpiamängudele ning jõuliselt sekkunud spordivõistlustesse, kus ei selgitata ainult parimaid, vaid ka õigemaid sportlasi. Kindlasti ei taha ma õigustada keelatud ainete tarvitamist, kuid see on omandanud juba keskaegse nõiajahi tunnusjooni, kus sportlasi püütakse nagu eksinud koeri, kes peavad olema iga hetk valmis tõestama, et nad ei ole „joodikud, vargad, liiderdajad, laiskvorstid, taignapead!“  ja see pigem diskrediteerib kui õilistab sporti.

Õiged ained ja keelatud ained tekitavad aga dopingu mitmetimõistetavust. Täiesti võimalik, et vahetus võistluses selgunud paremusjärjestus aja jooksul muutub, sest vahepeal on tabatud mõni keelatud ainete tarvitamise üles tunnistanud eksinud hing ning olümpiaraamatud tuleb jälle Tõe ja Õiguse nimel ringi kirjutada nagu George Orwelli „1984-s,“ kuid keegi ei revideeri enam 1970-tel ja 1980-tel aastatel tehtud tulemusi, mis on saavutatud “õigete ainete” najal. Londoni OM-l ujus Hiina naiskompleksujuja Ye Shiwen 50m vabadistantsi kiiremini, kui meeste sama distantsi võitnud Ryan Lochte, kuid ilmselt tarvitas ta “õigeid aineid”. Nüüd aga ei ole oluline mitte ainult keelatud ainetest hoidumine, vaid ka sportlaste ideoloogiline puhtus. Kui see ei ole poliitika otsene sekkumine sporti, siis mis see on?

Üks kaasaegse spordi kaasnähtusi on kindlasti ka andekate sportlaste ülesostmine, kui mõnel rikkal riigil tasemel sportlasi ei jagu, siis tuuakse nad sisse mõnest vähemarenenud riigist. Paljud Aafrika mandri sportlased on võtnud rikaste Pärsia lahe naftariikide kodakondsuse, kuid sportlasi on sisse ostnud ka näiteks Türgi ja Aserbaidžaan. Olümpiavõistlejate nimekirjas kohtame brasiilia päritolu Ukraina ratsutajat ja Valgevene jalgpallurit. Patust puhtaks ei ole jäänud siin ka Kreeka, kuigi nemad on naturaliseerinud põhiliselt sportlasi Balkanilt ja Ida-Euroopast. Kindlasti ei saa siin kõiki ühe mütsiga lüüa, sest kui sportlane otsustab esindada riiki, kust pärinevad tema juured või siis vastupidi, maad, kuhu ta on asunud elama, siis võib seda mõista. Maailm ongi muutunud multikultuurseks ning tihtipeale ongi sportlastel sidemed paljude maadega. Lihtsamaks teeb siin asjad ka topeltkodakondsuse võimaldamine, kus Eesti on ühe viimse mohikaanlasena hoidnud järjekindlalt ortodoksset joont, lõpetades iluuisutajate Caitlin Mallory ja Kristian Ranna ning kõrgushüppaja Tatjana Kivimäe olümpiaunistused.

Paraskevi Papachristoul oli probleeme Kreekasse asunud Aafrika immigrantidega.

Foto: http://i2.cdn.turner.com/cnn/dam/assets/120725034302-paraskevi-papachristou-25-07-story-top.jpg

august 2012
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.