Euroopa Stabiilsusmehhanism ja mäng suveräänsuse ümber

@ckrabat

Eesti Vabariigi Riigikohus tunnistas häältevahekorraga 10:9, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamisleping on kooskõlas põhiseadusega, lükates niiviisi tagasi õiguskantsler Indrek Tederi algatuse panna see põhiseaduse muudatusena rahvahääletusele. Probleemi olemus on tegelikult palju sügavam ja laiem, mis ei olegi niivõrd riigiõiguslik, vaid mentaalne dilemma – kas euroala saab üldse edukalt eksisteerida ilma ühtse rahanduspoliitikata, kus keegi oma isiklikus nurgas salaja perekonna ühisraha kõrvale nihverdab, viidates tema isiklikule suveräänsusele käia rahaga ümber nii nagu talle meeldib. Põhimõtteliselt võib ka öelda, et ESMi näol tegemist on euroala päästeprogrammiga, sarnase mehhanismiga nagu Rahvusvaheline Valuutafond (mille vajalikkuses ei kahelda), millega üritatakse jagu saada sotsiaaldemokraatliku sajandi pärandist. Päästeprogrammis osalejatele tulevad ESMga kaasa aga kohustused, mis ei saagi olla populaarsed ning lahendatavad populistlike vahenditega. Reaalne alternatiiv on aga koos euroemalaevaga uhkelt ja iseseisvalt põhja minna. Mulle tundub, et hirm suveräänsuse kaotuse ees on umbes samalaadne sisepoliitiline instrument nagu laialt kultiveeritav hirm homme saabuvate  Venemaa tankide ees. Neukkurahva (mis minu arvates on pigem mentaalne seisund kui sotsiaalne staatus või siis seotud mõne kindla geograafilise piirkonna või rahvusega) hirmutamine poliitilise populismi huvides töötab üliedukalt ka õigusmaailmas ja õiguskantsler saab endale koguda juriidiliselt ebapädeva, kuid ärahirmutatud rahva seas poliitilist populaarsust. Hirm millestki “ilma jääda” töötab iga ilmaga.

Poliitilise populismi huvides totaalse meedia poolt loodud klišee Euroopa Liit=Nõukogude Liit on väga töökindel avaliku arvamise kujundamise mehhanism ja tagab hirmukultuurile toetuvates ühiskondades püsiva valimisedu. Samalaadne populistlik samm on pankrotistunud eurosotsialismi võrdsustamine Euroopa Liiduga. Suveräänsuse mõistega mängimine on ohtlik. Suveräänsuse printsiip tuleb 1648.a. Westfaali lepingutega alguse saanud rahvusvahelisest süsteemist, mis andis igale valitsejale suva ja voli käituda oma riigi piires, kuidas talle parajasti meeldis. Teine Westfaali süsteemi põhiprintsiip on territoriaalne terviklikkus, millega on üritatud juriidiliselt takistada riigita rahvaste iseseisvumist. Suveräänsusega vehkimist kasutavad tänapäeval ohtrasti neukkurahvale kultuuriliselt lähedased Venemaa ja Hiina, põhiliselt selleks, et sillutada teed inimõiguste massiliste rikkumiste õigustamisele nende oma ühiskondades. Maailma üks kõige suveräänsemaid riike on Põhja-Korea, aga ma pole päris kindel, kui õnnelik on sealne rahvas oma riigi suveräänsuse üle.

Loomulikult piirab ESM teatud määral sellega ühinenud riikide suveräänsust, kuid siin tasuks minna juba kulunud tõdede juurde, kus igasugune rahvusvaheline lepe piirab lepinguosaliste suveräänsust. Suveräänsuse küsimuses dogmaatilist joont ajades võib jõuda absurdi. Kui Eesti soovib jätkata talle mentaalset rohkem sobivat Westfaali rahvusvahelist süsteemi ning vältida sidumist rahvusvaheliste kohustustega, siis peaks ta kõrvale hoiduma üleilmastuvatest institutsioonidest nagu Euroopa Liit, NATO või WTO ning nii võikski ta suure paja ühes servas oma lahjat putru keeta, kuigi seda takistab jälle hirm, et puder läheb kõrbema ning siis on päästjaid vaja. Euroopa Liidult tahetakse saada eurotoetusi ning NATOlt kollektiivset kaitset, aga vastu ei taheta midagi anda. See ongi viiekümne aastaga kasvanud neukkumentaliteet, mis on karastunud suhkru-, tatra- ja odavate telekate sabades.

Rahvahääletus võib ju tunduda Tõe ja Õiguse kõrgeima avaldusena, kuid kes kindlustab, et seal tehakse riigi ja rahva jaoks parimad otsused? Totaalse meedia poolt tekitatud Novgorodi WC genereerib populaarseid otsuseid, mis näivad õiglased, kuid ei pruugi olla õiged. Euroopa vihkamise kultiveerimine Eesti ühiskonnas võib mingis osas peegeldada neukkude seas levivat nõukogudenostalgiat, kuid samaegselt on see ka süveneva vägivallakultuse tagajärg. Paljud jumaldavad Ameerika Ühendriike mitte sealsete demokraatlike vabaduste pärast, vaid surmanuhtluse ning relvade piiramatu leviku tõttu. Kui Juhani Tamminen nimetab arvamusloos Soome ühiskonda julmaks ja südametuks, siis väga palju tuttavlikku kõlab sealt vastu. Kui asendada lõigus sõna Soome sõnaga Eesti, kas on midagi väga teisiti? Loe: „/Eesti/ on sotsiaalsele tõrjutusele suurepärana kasvupinnas. Olen kindel, et vägivald /Eestis/ ainult kasvab. Põhjuseks eelkõige leviv sotsiaalne rahulolematus. Viha sisserändajate vastu suureneb ja tolerantsus väheneb. Ühiskond lahendab olukorra nii, et luuakse rohkem reegleid ja tõhustatakse nende täitmise kontrollimist. Sotsiaalne tõrjutus levib üha rohkem, millega omakorda kaasneb kuritegevuse kasv. Olukorrale aitab lisaks kaasa meedia, mis elab kaasa kurbadele sündmustele. Tulistamised on tegijatele justkui mäng, mis on saanud tegelikuks…“

Euroopa Ühendriigid ei ole ilmtingimata Kuri Hunt, kellega lapsi hirmutada, vaid teatud arenguloogika seaduspärane tulemus. Ma saan aru, et neukkurahvas, kes tahaks ise elada samamoodi nagu seda Kreekas pikka aega praktiseeriti, on ärevil. Nende süda kutsub Brüsseli, Londoni ja Pariisi asemel hoopis Moskvasse, Moskvasse, Moskvasse … ja kõik see mis teda „õigelt kursilt“ eemale viib, tundub võõras ja vaenulik. Või on tegemist oskamatusega Euroopa kultuuriruumi poliitilistes protsessides orienteeruda, sest harjumuspärased mehhanismid on olnud hoopis teistsugused? Õigusteadlane Lauri Mälksoo küsib „Maalehes“: „Debatt selle üle, kuidas me võlakriisi ühe lahendusena kummitavasse Euroopa föderalismi peaksime suhtuma, peaks olema palju tõhusam,“ kuid debatt peab olema objektiivsem ja vähem populistlikum ning mitte rõhuma neukkurahva hirmudele. Nagu USA president Gerald R. Ford kunagi ütles, et võidurelvastumine ei saa olla ühesuunalise liiklusega tänav, nii ei saa ka rahvusvahelistumine olla pelgalt ühesuunaline, kus on ülalpidajad ja ülalpeetavad. Eesti on olnud majanduslikult piisavalt edukas ning nihkumas ülalpeetavate klannist ülalpidajate klanni, mis on siiani veel arvukale neukkurahvale kahtlemata mentaalselt raskesti seeditav samm.

Peale Eesti pole ESM asutamislepinguga täna liitunud veel Itaalia (Senat on ratifitseerinud, kuid vajalik on veel Esindajatekoja ja presidendi nõusolek)  ja Saksamaa (parlamendi mõlemad kojad on ratifitseerinud, kuid president peab kinnitama). Pildil Itaalia peaminister Mario Monti ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel juunis 2012.

aadressilt: http://timeglobalspin.files.wordpress.com/2012/06/eu_summit_0629.jpg?w=600&h=400&crop=1

Advertisements

12 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    juuli 16, 2012 @ 08:29:52

    Tänases Postimehes artiklis “Iseseisvusega või iseseisvuseta” küsib Mihkel Mutt provokatiivselt: “kui paljud eestlased oleksid nõus loovutama 50 protsenti meie riiklikust iseseisvusest, kui sellega kaasneks elatustaseme 50-protsendine tõusb lähema viie aastaga”?
    Mina küsiksin hoopis kas iseseisvus ja suveräänsus on ikkagi sünonüümsed mõisted? Kas ennast lõhki laenanud iseseisev riik saab ja tohibki olla täielikult suveräänne või peab ta oma tegevuse eest kandma vastutust? Hulgaliselt on ajaloost tuua näiteid, kuidas näiliselt iseseisvate riikide suveräänsus on küsitavaks muutunud. Teisest küljest on mõnel USA osariigil rohkem suveräänsust kui mõnel näiliselt rippumatul ja sõltumatul riigil. Euroopa Liit ei tähenda otseselt allutamist kellegi võimsama ja tugevama tahtele, vaid osalemist ühisvalitsemises, kuid kahtlemata ei saa EL riiki juhtida nagu NL liiduvabariiki. Riik peab tegema valikuid ja kandma nende valikute eest ka vastutust.

    Vasta

  2. Jolli
    juuli 16, 2012 @ 21:01:44

    võiks ju hoopis küsida, et kes on suveräänsem- kas see kes pappi /laenuks/ küsib, või see, kellel seda /välja jagada v laenata/ on 🙂

    näiteks perepoeg võib ju sõprade ees kõva meest mängida, autoga ümber burksiputka kummi suitsetada, tümakas põhjas ja tibidele burksi välja käristada… aga kui ta peab selleks kodus mutilt raha küsima… siis kumb on /tegelikult/ suveräänsem? 🙂

    kui eesti on selles seltskonnas, kellelt raha küsitakse (või kelle allkirja käendusele tahetakse), siis saaks me ju ka igast toredaid asju vastu küsida.
    näiteks, et kas koolitükid on tehtud ja homseks õpitud. kas tuba on ära koristatud ja koer ära jalutatud jms. 🙂

    sellega tuleb küll nõus olla, et kreeka näidet tuuakse mitte kui negatiivset, vaid kui näidet nendest, kes “oskavad elada” ja soovitakse, et ka meil oleksid sellised toredad parteid, kes oskaksid euroopast paremini raha välja rääkida, olgu või laenuks. siis saaks selle pappi kõik palkadeks jagada ja elu oleks lill.

    Vasta

  3. Jolli
    juuli 17, 2012 @ 16:59:15

    Sellega on vist nii, et eurotsoonis oleme me nagu Oikumenis (Ecumene), mis kreeklastel-roomlastel tähistas asustatud ja teadaolevat maailma. Selle piiride taga- väljaspool oikumeni, küll elati, aga teated tegelikkusest jõudsid sealt kohale seiklejate-maadeavastajate kaudu ning olid vägagi liialdatud- nendel maadel elanud mütoloogilised elukad, kes olnud uudishimulikele maadeavastajatele lausa ohtlikud.

    ilmselt ei saa ajaloolise pärandi tõttu ka kreeklasi, kui oikumeni asukaid, selle (euro) tsooni piiri taha saata, sest siis peaksime maha kriipsutama tubli tüki euroopa ühist antiikajalugu.

    Nüüd on küsimus selles, et kummal pool lauda me siis istume- kas õpetaja või õpilase kohal.
    Hetkel tundub, et “sees” olles oleksime nagu “eesti otsib superstaari” zürii, kelle eest soosingu saamiseks kõik veidrad, vähemveidrad ja mõned lausa andekad esinejad- sihvakad ja sirged, sabakuubedes, oma numbrit sooritades läbi peavad käima. 🙂

    Eesti saaks siis hinnata nende osavust ja andekust, jagada kiitust ja laitust, sekka soliidselt mõmisedes, et “meie ajal” oli latt ikka oluliselt kõrgemal….

    Vasta

  4. personainfieri
    juuli 18, 2012 @ 08:09:36

    Jama ongi selles, et neukkud on harjunud alati istuma teisel pool lauda – varem istus vastas seltsimees Moskvast, kes ütles, kustpoolt tuul puhub ja kuidas on õige ning kellele tuli vana tallinnat ja balti kilusid viia. Seltsimehe soove üritati silmadest välja lugeda ning täita saksa täpsusega, äkki peremees silitab, kui õiges suunas saba liputada. See oli ilus lihtne skeem, millest isegi neukkud aru said.
    Nüüd üritatakse Brüsselis sama mudelit kasutada, sama koht sisse võtta ja samamoodi käituda, ainult et ei tea, missuguses suunas tuleb saba liputada, sest arvamusi on palju – ei ole enam ainult üks ja õige autoriteet.
    Aga osalemine kollektiivses juhtimises tähendabki, et sina oled peremees, sul on nii ja nii palju aktsiaid Euroopa nimelises aktsiaseltsis ning sina pead otsustama, kuidas nendega kõige õigemini ümber käia. Peremees olla ei tähenda ainult õigusi ja kasumit, vaid ka vastutust, kuid rääkida, et sina oledki praegu Euroopas peremees teeb umbes sama välja nagu rääkida neukkule, et hakka ettevõtjaks. Neukkud ei taha ettevõtet mitte kasumit tootma panna, vaid ise elada ettevõtlike inimeste kulul ja sobival hetkel nad ära represseerida ning kasumi konfiskeerida.

    Vasta

  5. personainfieri
    juuli 18, 2012 @ 09:03:25

    Põhiseaduse muutmise vajadusest ka paar sõna. Põhiseadus peab olema piisavalt ajakajaline, et ta töötab ka sajandeid hiljem muutunud rahvusvahelise korralduse juures ning ta ei põhjusta konflikte päevakajaliste probleemide lahendamisel. Kui neid konflikte tekib aga liiga palju (nt käesoleva põhiseaduse juures alates Eesti-Vene piirilepingust ja riigikaitse juhtimisest kuni suveräänsuse küsimusteni välja, eelkõige kõik see, mis puudutab Euroopa Liitu), siis on seal midagi lahti ja põhiseadus jääb ajale jalgu. Põhiseadust ei saa teha eeldusega, et maailm püsib staatilisena.

    Vasta

  6. huviline
    juuli 18, 2012 @ 15:37:38

    Tegelikuses võib suveräänsus väljenduda ka näiteks selles, kui mõni puudega isik varbaga pilte maailb, sest käed puudvad, on selline eemise aasta kalender, mille illustratiivne osa koosneb piltidest, mille on maalinud puudega isikud, mõni maalib varvastega, mõni suuga. Lähiajaloost on teada veel üks eesti libu, kes tupega pilte maalis. 🙂

    Milline võiks üldse olla ühe riigi täielik suveräänsuse kaotus. Järelemõeldes pole see tegelikult võimalik. Kui on riik, siis on ka suveräänsus. Kui on inimene, siis ta igaljuhul püüdleb suveräänsuse poole. Kui mõned mugavusinimesed, näiteks vanapoisid, eelistavad emaga koos elada, siis on see puhas parasiitlus, sest teisest küljest, näiteks õlle joomise küsimuses eelistab iga vanapoiss olla emast sõltumatu. Põhja-Ameerika indiaanlased elavad reservaatides, neil puudub riik ja seega ka suveräänsus. Samas ei ole välistatud, et mohikaanlased saavad kunagi oma riigi (viimane mohikaanlane). Niikaua kui Eesti on riik, on ta ka suveräänne.

    EL vaevalt meie suveräänsust kuidagi ohustab, sest EL on klassikaline impeerium ja ajaloos on impeeriumi liikmete kultuurielu pigem kasvanud kui mandunud. Nii nagu müüdid ja muinasjutud pole midagi halba, vaid neil on oma koht kultuurielus, samuti nagu impeeriumidel, nii paneb ikka imestama, kui tõsiselt riigikohus arutab Ligi argumente, nagu võiks EL meid kuidagi ohustada, kui me oma raha vabatahtlikult ära ei anna. Tegelikult on rahavood juba aastaid brüsselisse suunatud ja see mis sealt tagasi voolab juba taristutesse sulanud ja sulab edasi. Oikumeni metafoor on jollil päris omal kohal.

    Vasta

  7. personainfieri
    juuli 22, 2012 @ 10:26:06

    Eurovastasuse poliitilise mehhanism on lihtne ja seda kajastava programmi erinevaid etappe pole raske eristada:
    1. Tekitada usaldamatust Euroopa Liidu ja Euroopa riikide vastu ning ajada Euroopa Liit põhja.
    2. Provotseerida Venemaa sõjaline rünnak Eesti vastu.
    3. Viia Eesti Vene Föderatsiooni koosseisu või miinimumprogrammina, saada tema mõjualuseks riigiks.
    Kõik on lihtne ja loogiline. Vaevaltusutav, et kõik eurovastased protsessi loogika üldse ära tabavad. Populistlike poliitilise programmide kõige efektiivsemad täideviijad on juba iidsetest aegadest peale olnud arvukas lollide sotsiaalne grupp ja kuigi nad ise võivad olla väikesed, siis nende jõud on suur. Nad on häälekad ja aktiivsed ning ühiskonnale ohtlikud.

    Vasta

  8. Jolli
    juuli 22, 2012 @ 12:03:14

    Lollid loodavad, et kui EL ära lõppeb ja lollid oma riigi tagasi saavad, siis hakatakse lollidele jagama tatart, turismituusikuid ja autoostulube… eriti lollidele ka kiituskirju ja ordeneid. siis saavad lollid tunda ennast nagu ensvs, keegi ei julge möliseda ja kõigil on pea kandiline. 🙂

    Vasta

  9. Jolli
    juuli 22, 2012 @ 12:19:18

    miks lollidele meeldib, et keegi ei mölise? sest kui keegi möliseb, siis võib kahtlustada, et ta tegeles mõtlemisega. mõtlemine aga on lollidele vastunäidustatud- paneb pea valutama. lisaks teeb mõtlemine targaks, mis aga on halb. sest kui kõik on targad, kes siis tahaks lolli enda sõbraks.
    ikka parem kui kõik on koos lollid, jälgivad tatrahinna langust ja ootavad telekate odavmüüki. 🙂

    Vasta

  10. huviline
    juuli 22, 2012 @ 15:31:44

    Lollid arvavad, et headuse impeerium on parem kui kurjuse impeerium, mõtlemata selle peale kuidas sama asi saab olla parem kui sama asi. 🙂
    Mõni võib olla loeb ja arvab, et adressaat on sama, vahet ei ole kas adressaat on kirjasaatja kirja peal või adressaat on Hugo Chavezi saadetud naftalaevade siht, mida mere peal sõidu ajal mitu korda muudetakse ja lõpuks kirjutatakse Statistikaameti registritesse.
    Määravaks on ikka sisulised kvaliteedid ja vahet tegemise oskus.

    Vasta

  11. Jolli
    juuli 23, 2012 @ 22:24:38

    @huviline
    Ei saanud kõigist su näidetest aru, aga hea ongi üldiselt parem kui halb (kuri).
    Kui sa just filosoofiat ei õpi või miskit, et hakkad seda kuidagi läbi ammusurnud autoriteetide tõestama…. :))

    Vasta

  12. huviline
    juuli 24, 2012 @ 08:26:13

    @jolli

    Oled ise päris hästi pointile pihta saanud, hea ja halb ongi sisulised kvaliteedid. 🙂

    Lühidalt võiks ju öelda ka ühe tõdemuse filosoofia õppimise ja ammusurnud autoriteetide kohta: üldistusi on võimalik teha ainult olevikulises keele vormis. See tähendab esiteks, et filosoofiat ei ole võimalik õppida, või täpsemalt see on võimalik üksnes läbi elulise praktilise tegevuse, teiseks ei ole ammusurnud inimeste teoste lugemisel häda midagi, raamat on ju sinu käes ja sa loed seda käesolevas hetkes.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

juuli 2012
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: