Viha vabariik VIII – kuidas sünnivad Breivikid?

@ckrabat

Kolmkümmend kolm aastat tagasi  sündis Oslos pealtnäha normaalses keskklassi perekonnas Anders Behring Breivik, keda me täna tunneme möödunud aastal Oslo kesklinnas ja Utøya saarel läbiviidud 85 inimelu nõudnud külmaverelise veresauna tõttu. Breivik ise ei pea oma tegu kuriteoks ja loeb oma käitumist õiguspäraseks, sest ta tegutses kõrgema idee nimel. Teda ajendas tegutsema viha teistsuguste – islamistide, marksistide, multikulturalistide vastu. Viha ajendiks oli sügav rahulolematus vastuoludega ideaalide ning tegeliku olukorra vahel ning võimetus soovitud ideaalmaailma kehtestamiseks poliitilisel teel.  Omalaadsel moel asus ta ellu viima ideoloogiliselt konstrueeritud õiglustundel põhinevat surmaotsust kõigi nende vastu, keda ta luges süüdivaks tema ideaalmaailma hävitamise eest. Poliitilised marginaalid kasutavad vägivalda oma ideaalmaailma loomiseks ning oma ideedele totaalse meedia suurema tähelepanu hankimiseks. Läbi aegade on poliitiline marginaalsus olnud terrorismi olulisemaid ajendeid.

Viha vabariigi kehtestamisel on oluline välistava narratiivi tekitamine, mis õigustab massilise terrori kasutuselevõttu nende vastu, kes ei mahu ideoloogilise konstruktsiooni mudelisse. Näiteks võib kuulutada mingi osa inimestest, kes ei ole ühiskonnale vastuvõetavad, asjadeks ja kasutada sellist jaotust õigusriigist taandumiseks ja vägivaldse terrorirežiimi õigustamiseks. Välistavad kategooriad tuginevad emotsioonidele ning viha on tugev ajend ideoloogiliselt motiveeritud kohtupidamisele, mis võtab vastu “rahva ootustele” vastavaid “õiglaseid” kohtuotsuseid. Kuid kui räägitakse rahvast, siis tuleks kõigepealt defineerida, kes on rahvas, kellest räägitakse. Ideoloogiliselt motiveeritud vägivald tegutseb kõrgema idee – riik, rahvus, religioon, klass vms ideoloogilise konstruktsiooni nimel. Poliitiliste äärmuslaste üks lemmikväljendeid on vajadus „uue poliitika“ järele, mis võimaldab jällegi kehtivatest normidest südametunnistusepiinadeta välja astuda.

Äärmusluse valem edu saavutamiseks tuleb sageli sellest, kas neil õnnestub oma eesmärkide nimel mobiliseerida vihaleaetud pööbel (Novgorodi WC) ning tuua poetagune poliitika tänavaile – kui vähemus suudab oma poliitiliste eesmärkide täitmiseks mobiliseerida enamuse. Pööbli toetusel kehtestati terror Suure Prantsuse revolutsiooni ajal, toimus 1917.a. revolutsioon Venemaal ja Saksamaal tõusis võimule Hitler. Kõik nad lähtusid õiglusest lähtuvast teesist, et karistus ei ole vägivald ning režiimi jaoks sobimatute isikute hukkamine on õiguspärane, kuna see vastab rahva õiglustundest lähtuvatele ootustele. Äärmuslaste jaoks pole oluline, et vägivalla rakendamisel võib hukkuda ka mõni süütu ja lojaalne inimene, sest idee on tähtsam kui inimesed. Kõik saab alguse mitmusliku maailma eitamisest ning pühendumisest ühele kõrgeimale ideele.

Ebaõigluse tunnetamine ning õiglusele orienteeritud argumendid võivad Viha vabariigi kergesti esile kutsuda, kui tekib sotsiaalne tellimus õiguse asendamiseks õiglusega. Juba Suur Prantsuse revolutsioon hävitas neid, keda ta luges revolutsiooni vaenlasteks. Poliitilised äärmuslased sageli alustavadki vägivallanõuetega ühiskonna heidikute vastu, et suurendada oma sotsiaalset baasi, enne kui see kandub üle poliitilistele vastastele. Tugev sotsiaalne tellimus surmanuhtluse taaskehtestamiseks teeb ettevaatlikuks, sest kes oskab öelda millised on empaatiavõimetute kodanike tegelikud unelmad.  Peale 2001.a. islamistide terrorirünnakut hakati Ameerika Ühendriikides ja hiljem takkajärgi kogu maailmas suurendama kontrollimeetmeid inimeste vastu, kuid kas maailm muutus sellest turvalisemaks? Kui peale Breiviki rünnakuid küsiti Norra peaministri Jens Stoltenbergi käest, kas ka Norra kavatseb  suurendada kontrolli riigis, siis vastas Stoltenberg eitavalt: „Me ei loobu enda demokraatlikest väärtustest ja uhkusest.“ Kui Norra loobuks demokraatlikest väärtustest ja ühiskonna avatusest, siis tähendaks see lihtsalt seda, et äärmuslased on oma eesmärgi saavutanud.

Breiviki käe läbi poja kaotanud norralanna Randi Johansen Perreau arvates „on surmanuhtlus Breiviki jaoks liiga kerge karistus. Norralanna loodab, et Breivikile määratakse eluaegne vangistus ning ta oleks kuni surmani üksikvangistuses.“ Veretasu ehk siis ühiskondliku kättemaksu rakendamine karistusena võimaldaks Breivikil märtrina teispoolsusesse minna ning annaks tema teole vähemalt poliitilise õigustuse. Breivik ise nägi võimaliku lahendusena, kui teda õigeks ei mõisteta, just surmanuhtluse kasutamist, mis kaudselt annaks õigustuse tema  „pühale võitlusele“. Breivik: „Sellel kohtuasjal on ainult kaks legitiimset tulemust. Õigeksmõistmine või surmanuhtlus.“

Empaatiavõime kaotanud hullunud pööbel, kelle maailmavaade on kujunenud poe taga ning kellest paljud on inimesena läbi kukkunud, jumaldab vägivalda. Rakendades vägivalda karistusena, annavad nad õigustuse kõikvõimalike breivikite tegevusele, sest vägivald on kujunenud ühiskondlikuks normiks. Nõuded surmanuhtluse taaskehtestamiseks on poetaguse poliitika jõuline väljund, samalaadne odav populism nagu üleminek tasuta ühistranspordile Tallinnas. Kaasaegse karistussüsteemi eesmärk on kuritegude eest karistamine, mitte kättemaksmine, sest vägivald õigustab vägivalda. Breiviki ideoloogilist tausta iseloomustab sallimatus teistsuguste vastu, õiglusele apelleeriv käitumine ning soov rangemini kontrollitud ühiskonna järele, kus pole kohta teistsugustele. Vägivaldsus on muutunud Breiviki taoliste apoteoosiks, mida toetab narratiiv valgel hobusel lahingusse ratsutavast kangelasest, õiglase kohtumõistmise mõõk raudses haardes. Mitte juhuslikult pole Breiviki juures märgata huvi sõjaväeliste atribuutide järele, mis on omane paljudele potentsiaalsetele ja tegelikele diktaatoritele.

Kui keegi hakkab nõudma vägivalla suurendamist ühiskonnas põhjendades seda võitlusega vägivalla vastu, siis tasub ühiskonnal ettevaatlik olla – ka teie võite ühel heal päeval muutuda riikliku vägivalla ohvriks. Äärmuslased kasutavad populistliku poliitikat omakasupüüdlikult ära, luues omapoolse narratiivi teatud liiki inimeste sobimatusest ühiskonda: täna sülitab maha, homme tapab, ülehomme reedab kodumaa. Narratiiv vägivallast kui karistusest toetab sageli äärmuslikke poliitilisi eesmärke – hoiatus kõigile, kes meie vaateid ei jaga, sest teisitimõtlemine saab olema karistatav. Paljude Euroopa äärmuslaste pilgud on pööratud Balti riikide poole, sest siit võib kergesti leida Viha vabariigi sümptomeid. Anders Behring Breivik hindas kõrgelt eestlaste seas levivat sallimatust islami, mustlaste ja Euroopa Liidu vastu, märkides ära selliste äärmuslike liikumiste nagu Eesti Iseseisvuspartei kui Eesti Rahvusliku Liikumise tegevuse.

Kui lugeda kommentaare uudisloole  “Iraanis poodi avalikult viis uimastikaubitsejat”, siis tuleb nentida, et valdav osa neist kiidab Iraani kohtupidamissüsteemi heaks ning nõuab samalaadse karistussüsteemi rakendamist Eestis, kuna see olevat õiglane. Kommentaatorid kritiseerivad Hitlerit selle eest, et ta ei olnud piisavalt vägivaldne, mis näitab kõrgendatud sotsiaalset tellimust vägivallale ning Breiviki tegevuse kaudset õigustamist. Õigluse nimel rangema korra kehtestamine ning vägivalla suurendamine ükskõik kui õilsatel eesmärkidel on sageli lõppenud autoritaarsete, aga raskematel juhtudel totalitaarsete režiimide tekkega. Adolf Hitler täitis võimule tulles Novgorodi WC (ehk pööbli) sotsiaalset tellimust, kehtestades rangema korra ning realiseeris ühiskonnas laialt levinud viha ja sallimatuse vähemus-, aga miks mitte ka enamusgruppide vastu. Pööbel samastub võimuga ja asub hurraahüüetega rakendama sotsiaalset terrorit, taipamata, et ta on manipuleeritav väikesearvulise äärmusliku poliitilise rühmituse poolt. Hukates pööbli kiiduavalduste saatel Breiviki, võime me tema asemele tekitada hoopis uued ja palju ohtlikumad breivikid. Kuritegu peab saama karistatud, mitte kätte makstud.

Argentiina päritolu Marseille’i naisräppar Keny Arkana on prantsuse poliitilise räpi üks säravamaid tähti. La rage (raev – eesti k.) võiks iseloomustada ka Viha vabariigi poliitilist teatrit, kuigi eestlase viha on selline sissepoole ja vinduv, märksa aeglasemalt kulgev ning pikemaajalisem kui lõunamaa rahvastel.

5 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    juuni 11, 2012 @ 13:52:03

    Psühholoog: vestlus Breivikiga oli nagu kohtumine Hannibaliga
    http://www.postimees.ee/872706/psuhholoog-vestlus-breivikiga-oli-nagu-kohtumine-hannibaliga
    “Johannesen ütles kohtule, et ta on «täiesti veendunud», et Breivik ei ole vaimuhaige, ja omistas talle poliitiliselt ekstreemse radikaalse nägemuse. «Tema ideoloogiat ei saa ravida ühegi teraapia või ravimiga,» sõnas Johannesen.”

    Vasta

  2. personainfieri
    juuni 16, 2012 @ 00:26:40

    Breiviki lõppeesmärk oli saada Norra kuningaks nime all Sigurd Ristisõdija II
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/breiviki-loppeesmark-oli-saada-norra-kuningaks-nime-all-sigurd-ristisodija-ii.d?id=64547036
    Kuningas, templirüütlite vennaskond, tribunalid, surmaotsused, sünnitustehased … ega see väga palju meie äärmuslaste märgadest unenägudest ei erinegi ….

    Vasta

  3. ckrabat
    juuni 22, 2012 @ 03:38:46

    Norralased soovivad, et Breivik saadetaks trellide taha
    http://www.postimees.ee/884650/norralased-soovivad-et-breivik-saadetaks-trellide-taha/
    “Norra prokurörid teatasid eile, et paluvad kohtul massimõrvar Anders Behring Breivik süüdimatuks kuulutada ning sundravile saata.
    Norras tehtud küsitlus aga näitas, et norralased näeksid Breivikit parema meelega trellide taga, kirjutab AFP.”

    Norrakad on lollid. Kui Breivik lolliks tunnistatakse, siis saaks ta elu lõpuni kusagile palatisse sulgeda ja süstide, klistiiri ning keemiaraviga karistada. Kui ta aga süüdivaks tunnistatakse, siis saab ta maksimumi 21 aastat karistust kõigi mugavustega kinnipidamisasutuses ja seda tuleb siis iga seitsme aasta järel karistust pikendada.

    Vasta

  4. personainfieri
    aug. 29, 2012 @ 14:55:58

    http://arvamus.postimees.ee/954540/juri-saar-kes-kardab-breivikit
    Jüri Saar : kes kardab Breivikit?
    “Kohus keeldus arvestamast esimese psühhiaatrilise ekspertiisi tulemusi, mis oleksid toonud kaasa kohtualusele sundravi määramise, ja aktsepteeris teist ekspertiisi, mis tunnistas ta süüdivaks.
    Miks seda täpselt tehti, jääb kohtuotsuse tegijate teada, kindlasti nende diskretsiooniõiguse piiresse, kuid vähemalt eemalt vaadates näib, et sellise otsuse tingis paljuski väline surve. Eelkõige vasakspektrist pärinev, mille tekitajad algusest peale püüdsid väita, nagu esindaks Breivik oma arusaamade ja tegudega mingit reaalset, jõudu koguvat ohtlikku tendentsi Norra ja üldse läänemaailma poliitilises mõtlemises. Ning millega nõuti aktiivselt võitlusse astumist, et oht juba eos purustada.”

    Vasta

  5. Trackback: Licence to kill IV – Darth Vaderi maski varjus ehk kas saab sallida sallimatut? | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

juuni 2012
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: