Juba linnukesed säutsuvad Twitteris …

@ckrabat

Kui sotsiaaldemokraatliku sajandi staarmajandusteadlane ja Nobeli preemia laureaat Paul Krugman nimetas „New York Times’is“ avaldatud mõtteteras „Eesti rapsoodia“ Eesti majandusedu ülepaisutatuks, mis sai ägeda reaktsiooni osaliseks kõige kõrgemal tasandil – president Toomas Hendrik Ilves vastas Krugmani ütlustele emotsionaalse väljapurskega Twitteris: kuidas ta julges meie õuele tulla? Me oleme loonud endale edumüüdi „Me oleme ilusad, uhked ja edukad ning kõik armastavad meid ja teevad meile pai, v.a. venelased .“ Kui keegi peaks välja ütlema midagi teistsugust või isegi kriitilist, siis on see ilmtingimata pahatahtlik ja võib-olla isegi Venemaa poolt finantseeritud arvamus. Tegelikult on Krugmani-Ilvese virtuaalses debatis kokku pandud kaks diskursust – eestlaste rahvuslik alaväärsuskompleks ning majandusteaduslik diskussioon kahe koolkonna, sotsiaaldemokraatlike keynesistide ja liberaalse Viini koolkonna vahel. Rahvusvaheline majandus ehk täpsemini määratletult sotsiaaldemokraatlik majandussüsteem seisab juba pikemat aega silmitsi kriisiga ning majandusteadlastel on erinevad arusaamad, kuidas kriisi ravida, kas laenates (nagu soovitab Krugman) või kärpides (nagu on talitanud Eesti). Eesti käesolev majanduspoliitika on olnud liberaalse koolkonna üks edukamaid väljundeid, kuigi ühiskonnas endas valitseb tugev sotsiaalne tellimus nn põhjamaade heaoluriigi järele, millega soovitakse, et riigi sekkumine majandusellu oleks märksa tugevam ja nähtavam. Seetõttu on täiesti loomulik, et uuskeynesistide juhtivikoon Paul Krugman Eestit kritiseerib. Pigem võiks seda käsitleda kui tunnustust Eesti majanduspoliitikale, mis on suutnud ületada keynesistide uudiskünnise.

Briti majandusteadlane John Maynard Keynes (1883-1946) oli sotsiaaldemokraatliku sajandi maailmamajanduse üks peamisi arhitekte, kelle taktikepi all toimus ka Bretton-Woodsi rahvusvaheline konverents 1944.a. Keynes toetas majanduse riiklikku reguleerimist, mis tõi maailma välja 1929-1933.a. majanduskriisist. Tema arvates peaks majandus moodustama suletud süsteemi, mis pidi tema arvates tagama majanduse tasakaalu, mistõttu tõusu aastatel peaks ressursse säästma järgneva kriisi tarbeks. Keynesi arvates suurendab riigisektori palkade tõus ostujõudu, see omakorda tõstab tarbimist, tarbimise kasv tootmise kasvu, millega omakorda saavutatakse suurem tööhõive. Sellist majandusmudelit rakendas enne praegusesse olukorda sattumist näiteks Kreeka. Uuskeynesistide arvates saab kriisi ületada seda süvendades, laenates ja trükkides raha juurde.  Dr. Krugman jätkas Eesti majandusmudeli kritiseerimist taaskordse arvamusavaldusega New York Times’is  “Baltide ballistika“, kus ta tõi edumudelina välja keynesistide ideaali, F.D.Roosevelti New Deal poliitika 1930-tel aastatel. Miks töötas Keynesi mudel 1930-tel aastatel, aga mitte 2010-tel? Majanduse iseloom on muutunud. 1930-te aastate majandusmudel oli protektsionistlik. Tänane globaalne majandussüsteem põhineb aga kapitali vabal liikumisel, kus riikidel on täita sekundaarne funktsioon. Pigem on riigid muutunud takistuseks kaasaegse maailmamajanduse mudeli täielikul rakendamisel. Vabaturumajandus on isereguleeriv süsteem, kus edukamad on päris miljonärid, mitte võlamiljonärid ning uhke bemmiga burksiputka ees driftiv rullnokk ei ole sama rentaabel kui Mazdaga sõitev ärimees, kes reguleerib kulutusi vastavalt rahakoti suurusele. Laenud tuleb tagasi maksta ning seetõttu on laenamine mõistlik investeerimiseks, mitte tarbimiseks ja raha juurdetrükkimisel väheneb selle ostujõud.

Kuid Ilvese-Krugmani debatil on ka teine pool, millel on majandusega vähe ühist. Kahetsusväärselt tuleb taas üles võtta vana lugu Jukust, tema emast ja kandilisest peast. Juku tuleb kolist koju ja kaebab, et teised lapsed koolivas narrivad teda ja räägivad, et Juku pea on kandiline. Täpselt samuti tuleb president Ilves koolist koju ja kaebab Twitteris maailma avalikkusele, et Krugman narrib teda tema kandilise pea tõttu. Emal tulevad pisarad silma ja nuttes silitab ta Juku pead: „Ei ole kandiline, pojake, ei ole.“ Nüüd loodab president Ilves, et maailma avalikkus mõistaks Krugmani hukka ja silitaks nuttes eestlaste pead, poliitiliselt korrektselt lausudes: „Eestlased, teie pead ei ole kandilised, ei ole.“ Neukkumõtlemisele ei ole aga arvamuste paljusus ja mitmuslik maailm vastuvõetavad ning kriitikat võetakse personaalselt (teiste loodud kujundites tuntakse ära iseennast ehk vaadatakse peeglisse). Kurikuulsa maine omandas siin keegi Soome ajakirjanik Sami Lotila, kes mõni aasta tagasi kirjutas regulaarselt Eesti suhtes teravaid kolumne „Õhtulehele“ ning keda austati isegi national enemy nr.1 tiitliga kõrgete tegelaste poolt. Sami Lotila poolt loodud narratiiv oli siiski taotluslik ning oleks kurb kui murumütsid ja neukkurahvas hakkaksid Paul Krugmani, kes oli sedavõrd teravast reaktsioonist mõneti üllatunud, samamoodi rahvavaenlaseks kuulutama, hoolimata isegi sellest, et majanduspoliitilises debatis on Krugman eksiteel. Kahetsusvääreselt ei astunud president Ilves dr. Krugmaniga loovasse majandusteaduslikku debatti, vaid hakkas nurisema, et tema pea ei ole kandiline.

Rahvuslik alaväärsuskompleks võib mõjutada aga majanduspoliitilist debatti kahe koolkonna vahel ning pigem süvendab arusaama eestlastest kui kitsarinnalistest natsionalistidest, kes ei ole võimelised mõtlema kõrgemale ja kaugemale kui vahetu silmapiir. Krugmani eestlaste vihkamises süüdistada on jabur. Krugmani pakutud majanduspoliitiline lahendus on hukatuslik, kuid ta ei vihka tublisid baltlasi. Rahvusliku alaväärsuskompleksi hulka tuleb lugeda ka pidev halamine eesti rahva väiksuse kohta. Muidu igati asjalik Olari Taali artikkel Eesti Päevalehes väidab: „Selleks et Eesti riik kestaks pikalt, peab meil inimesi sündima rohkem, kui sureb. Aga ei sünni.“ See on vale arusaam. Väike sündivus on hea näitaja. Palju rohkem jama kui lapsi sünniks rohkem, sest läbi nende on võimalik riigilt toetusi välja pressida ja burksiputkade esised täituksid nooreperelaenu toel sigitatud lennuvõimetute lastega, kes suureks saades hakkaksid kõik nt kodanikupalka nõudma. Väikese sündivuse juures kulub palju vähem vahendeid lapse- ja peretoetuste peale, mida võiks suunata kvantiteedi asemel kvaliteeti panustamisse, anda lastele parem haridus ja eneseteostusvõimalused. Väiksem sündivus tagab parema elukvaliteedi ja hoopis see annab rahvusele ning riigile pikema kestvuse. Riigi- ja ühiskonnamudel, mis tagab olukorra, kus  “loodrist tädi, vastutustundetu lapselaps ja lärmakas vanaonu ei muutu kaalukeeleks perepeade valimisel” (Olari Taal), on maksumaksjate riik.

Advertisements

21 kommentaari (+add yours?)

  1. Jolli
    juuni 08, 2012 @ 15:38:33

    Torm veeklaasis… 🙂
    Kuna keskmine eestlane ameerika keelt ei oska, siis kes ikka pidi vastu väitlema kui mitte need, kes oskavad.
    Suured [majandus]teadlased sooviksid, et reaalne elu läheks kokku raamatutarkusega, aga elus on muutujaid (x,y,z…..lõpmatus) oluliselt rohkem, kui kaunites kabineti-modulatsioonides, elu ei ole lineaarne vaid kvant-süsteemne (kõik “mis okeks kui-d” toimuvad sama-aegselt) ja kui reaalolukord kummutab teooriaid, siis on “süüdi” elu ise, mitte mudel. :=P 🙂
    Tegelikult sai eesti ju uudistekünnist ületades kindlasti piisavalt positiivset “piiärri”, vähemalt mõnigi viitsis wikipeedialt küsida, et mis või kes on eesti?
    Ja sai ehk teada, et oleme väike [vapper vastuvoolu krooliv] riik, kes ei olegi end veel lõhki laenanud. 🙂

    Vasta

  2. ckrabat
    juuni 08, 2012 @ 16:43:02

    Kõige paremini oleks arvatavasti professoriga väidelnud mitšman volkov musta mere laevastikust, kes oleks lühidalt ja selgelt väljendanud, kuidas elu on, vähemalt Ivari arvates 🙂

    Vasta

  3. personainfieri
    juuni 08, 2012 @ 18:29:42

    TV3: Mõisa hinnangul on Eesti rahvas laste saamiseks liiga vaene
    http://www.postimees.ee/870554/tv3-moisa-hinnangul-on-eesti-rahvas-laste-saamiseks-liiga-vaene

    Õige jutt! Katsed sündivust kunstlikult stimuleerida on vastutustundetud. Need, kes lapsi muretsevad, peavad olema suutelised neid ka üleval pidama. Niimoodi on looduse poolt seatud.

    Vasta

  4. personainfieri
    juuni 08, 2012 @ 19:03:41

    Baltic Business Cycles, Continued
    http://krugman.blogs.nytimes.com/2012/06/08/baltic-business-cycles-continued/
    Krugmani kõige uuem Balti-teemaline postitus

    Vasta

  5. Timo-Cevin
    juuni 09, 2012 @ 07:01:23

    Majanduspoliitika burksiputka moodi:

    Vasta

  6. personainfieri
    juuni 09, 2012 @ 10:12:10

    Näiteid elust enesest:
    Riigisõltlased ja neukkud räägivad, et riik peab aitama. Kas ilma riigita ei saa? Elu õpetab, et saab küll. Suletava riigikooli asemele luuakse kogukonnakool.
    http://www.postimees.ee/870756/suletava-maakooli-asemel-alustab-erakool
    “Lasva vallas on mitu ajalooliselt välja kujunenud keskust. Valla raha jagub paraku sinna, kus rohkem rahvast, ja meie nurka on tahetud vähem anda. Kuid vanemad leidsid, et kuniks lapsi, võiksid nad õppida kodu lähedal. Siia on peresid tagasi tulnud ja ehk tuleb veel, kui kool säilib.» MTÜ-lased on nõuks võtnud kool üles ehitada pärimuskultuuri keskusena, kus ühe katuse all tegutsemas veel ka huvikool, eelkool, lastehoid, kunstiateljee, toitlustuskoht.Tamra sõnul tuleb keset metsa koht, kus kogukonna jaoks on kõik keskpõrandal koos. Koolielus leiab tähtsa koha avastusõpe, milles ei tuubita kuivi fakte, vaid uuritakse ise, kuidas asjad toimivad.”

    Vasta

  7. Tõnu
    juuni 09, 2012 @ 12:59:44

    Krugman, nii nagu ka suur osa ülejäänud Nobeli majanduspreemia pälvinuid, tegeleb siiski ainult USA majandusega. Isegi, kui ta mainib Eestit, käib jutt ikkagi USA-st. Veelgi totramaks muudab olukorra see, kui väljamaa teadlase mõtteavaldusi asub erutatult kritiseerima kohaliku tähtsusega poliitik.

    Vasta

  8. Jolli
    juuni 09, 2012 @ 14:52:43

    Siis muidugi- trüki aga raha, laena seda valitsusele ja majandus kasvab, kõik u.s.a.ldavad dollarit, pole probleem :=)

    Vasta

  9. personainfieri
    juuni 09, 2012 @ 16:25:26

    Krugman tegeleb majandusteooriaga ja temaga saavad edukalt vaielda majandusteadlased. Kui temaga hakkab vaidlema keegi kohalik neegripealik, siis on see kõrvalt vaadates naljakas. Pealegi, ega ta polegi kedagi rünnanud, vt Krugmani postitusi, ta lihtsalt seadis kahtluse alla Eesti ja Läti majandusedu. Samamoodi võiks nt Mali president rünnata persona in fierit tuareegide riigi kajastamise pärast.

    Vasta

  10. Jolli
    juuni 10, 2012 @ 07:40:45

    Väike abstraktsioon põhi vs. lõuna- kokkuhoid vs kulutamine:
    õllejoojad rahvad saavad aru, et ega oder ei kasva, kui ei hari. (Üheaastane kultuur.)
    Viinamari ilmselt nii palju tööd ei vaja ja piisab hea kliimaga kohas elamisest- päikest jätkub alati… :=) (Mitmeaastane kultuur)
    Protestantlik Põhja-euroopa, need kes joovad õlut, teavad, et edu toob vaid raske töö.
    Veinijoojad aga, kes on harjunud aegajalt pihil käima, patte andeks saama ja neid rahulikult edasi tegema, ei saagi aru, et “mis teil viga on?” mille peale õllejoojad küsivad, et “ei saanud aru või”? jne… jne… :=)

    Samamoodi ei saa esimesed (õllejoojad) aru, miks te (veinijoojad) aru ei saa, et kui raha ei ole, siis ei ole- kas õppige säästma või minge tööle.
    Teised (veinijoojad) jälle ei saa aru, et mida te töötate, kui käib jalgpalli EM… :))

    ***********************************************

    Jutt käib millest? Keynes (kes tänaseks päevaks on juba lahkunud autoriteetide ridades) tähtsustas riigi osa majanduses- riik peaks majandust reguleerima, sest turg ei tule sellega ise toime.
    Põhimõtteliselt siis plaanimajandus, olenevalt kui tugev on riigi sekkumine.
    Seda saavad endale tõesti lubada suurriigid, kes ise raha “trükivad” ja kelle majandused on samuti suured- kõik sektorid on esindatud. Kergetööstus, rasketööstus, maavarad jne… Neil on oma ideede teostamiseks (riiklikku) kattevara.

    Naftariik võib rahulikult ülal pidada täiesti riigile alluvat majandust- raha selleks tuleb maavarade müügist. Selline riik saab stimuleerida majandust oma (riigi)töötajate palgatõusudega, seda ju Keynes rääkis- tõstke riigitöötajate palka. Eks nad siis käivad rohkem kinos ja teatris ja juuksuris- mis on ilmselt ka riigiettevõtted… Aga näed ju isegi nõiaringi?
    Kui siit mõni sent erasektorile pudeneb, siis köömes. Erasektor elab sellises paksus riigis nagunii nirult.

    Revolutsioonide ärahoidmiseks võivad šeigid ka “kodanikupalka” maksta- lihtsalt sotsabi, et inimesed ära elaks ja rahutud ei oleks. Aga katteallikad selleks on mis- nafta müük. Selline asi aga soosib soovi mitte areneda- inimestele peaks siiski võimaldama pigem õnge, mitte kala. Valgustatumad valitsejad soosivadki raha niisama kättejagamise asemel hoopis õppestipendiume jne- mine õpi ja too pärast kasu.

    Eks sarnane riikliku majandamise näide oli ka CCCP- riigis kehtis sisemine mittekonventeeritav valuuta- rubla. Välisvaluutaks seda vahetada ei saanud muidu, kui väga reglementeeritud tingimustel. Need, keda partei ja valitsus usaldas välismaareisile, need said teatud etteantud numbri ulatuses teatud etteantud (NB!) riikliku kursi alusel välisvaluutat osta.
    Tavakodanik sai välisvaluuta omamise eest kriminaalkaristuse.

    Kui erinev see on meie tänasest- mine ja vaheta oma vabaltkonventeeritavaid EUR-e daaladeks? Kui valuuta on vabalt kaubeldav, siis kujuneb kurss rahaturul.
    Kuidas N-Liidus tarbekaupade ja teenuste saadaolevuse ja kvaliteediga lood olid, ega vist ei pea meenutama? Ja mis asi on defitsiit? Kui puudub konkurents ja väliskaupade sissevedu ei ole, ei ole mingit tootearendusesurvet. Sa võid rahulikult müüa 20 aastat tagasi välja töötatud automudelit, sest ka neid ei ole saada. Ostuload, limiidid, fondid, normeerimine…..

    Keynes on loomulikult nende argument, kes tahaksid, et riik kontrolliks majandust ja mida rohkem, seda uhkem.

    Kõigele sellele muidugi vastanduvad vabaturu pooldajad, kes leiavad, et turg oma nähtamatu käega tasakaalustab hinnad ja pakkumise, poed on meil täna ju kaupa täis?

    *****

    Nõudlus kaupadele paneb tootma rohkem kaupa, konkurents aga tõstab nende kvaliteeti- kehva kaupa liiga kallilt keegi ei osta. Riigi sekkumine aga ei ole vajalik muus osas kui soodsa keskkonna hoidmiseks. :=)
    Mis on ka mõistusepärane, sest siis on riigi osa majanduses tagasihoidlik ja piiranguid tegevuseks vähem- inimesed saavad enda ettevõtlikkust realiseerida.

    Vasta

  11. personainfieri
    juuni 10, 2012 @ 13:40:28

    Väga hea üldistus 🙂
    Vabaturumajanduses, kus toimub kapitali vaba liikumine, saavad turgu mõjutada need, kellel on selle jaoks vahendid olemas – raha, ressursid, maavarad. Teised peavad õppima sellises keskkonnas ellu jääma, nemad suurt mängu ei mõjuta. Seepärast need reeglid, mis maksavad ameeriklaste puhul, ei maksa mitte midagi väiksemate riikide puhul nagu Eesti. Samuti ei maksa reeglid, mis kehtivad arenenud riikide puhul, mitte midagi arenevate majanduste juures.

    Vasta

  12. Jolli
    juuni 11, 2012 @ 04:10:05

    «Kuidas teile meeldiks, kui nobelist materdab teie majandust, mis kasvas möödunud aastal 7,6 protsenti, mille eelarve on ülejäägis, riigivõlg 6 protsenti SKPst ja Fitch annab krediidireitinguks A+?» küsis Hanke laupäeval Wall Street Journali televisioonile antud usutluses .”
    http://www.e24.ee/871630/usa-majandusprofessor-peab-krugmani-eesti-kommentaare-ekslikeks

    Vasta

  13. personainfieri
    juuni 11, 2012 @ 06:17:26

    Mart Laar: Krugman, Ilves ja kompleks
    http://arvamus.postimees.ee/872010/mart-laar-krugman-ilves-ja-kompleks
    Eriti vihane on Krugman olukorras, kus tuleb eurooplastele selgitada, et ennast lõhki laenanud riikide päästmiseks oleks targem mitte säästa, vaid rohkem laenata. See on umbes sama hea soovitus, kui panna vampiir verekeskuse direktoriks. Eesti on elav näide, et seegi soovitus on valeks osutunud.

    päris hea 🙂

    Vasta

  14. personainfieri
    juuni 12, 2012 @ 16:41:43

    Anders Åslund: miks Toomas Hendrik Ilvesel on õigus ja Paul Krugmanil ei ole
    http://arvamus.postimees.ee/873218/anders-slund-miks-toomas-hendrik-ilvesel-on-oigus-ja-paul-krugmanil-ei-ole
    “Lõuna-Euroopa valitsused oleksid võinud järgida Eesti eeskuju, aga seda nad ei teinud. Seevastu järgisid nad Krugmani maksimaalse eelarvestiimuli poliitikat. Praegu võime näha Krugmani soovituse tagajärgi, isegi kui ta ise pole selleks võimeline. Küsimus ei ole enam selles, kas Balti õppetund on Lõuna-Euroopale sobiv, vaid selles, millal Lõuna-Euroopa valitsuses mõistavad tegelikkust ja selles osas midagi ette võtavad.”

    Majanduspoliitilises diskussioonis on Krugman kergesti haavatav. Kriisist tulid edukamalt välja need riigid, kes kärpisid kui need, kes laenasid. Samas saan ma Krugmanist väga hästi aru, ta peabki kritiseerima neid, kes tema mudelisse ei mahu.

    Vasta

  15. Jolli
    juuni 14, 2012 @ 06:38:46

    A.A. artikkel:

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/andres-arrak-krugman-joonistas-eesti-edu-olematuks.d?id=64538238
    Tuntud on ju Ameerika presidendi Lyndon Johnsoni hüüatus: „Andke mulle ühekäeline majandusnõunik!“ Siiani oli ta nõu küsides vastuseks saanud pidevalt: „Hr president, ühest käest (inglise keeles from one hand) võib juhtuda see, aga teisest käest (from the other hand) võib juhtuda hoopis see.“

    Vasta

  16. personainfieri
    juuni 14, 2012 @ 14:07:53

    Arrak:”1992. aastal valuutakomitee süsteemile üle minnes toimetas Eesti jäärapäiselt välismaiste spetsialistide (IMF jt) soovituste vastu.”

    Probleem ongi selles, et need mudelid, mis töötavad maailmamajanduste puhul, ei kehti nende puhul, kes peavad sogases vees kalu püüdma. On arenenud riigid, kes võivad endale heaoluriigi mudelit lubada. Majandus küll stagneerub, kuid midagi väga hullu ei juhtu. Arenevad majandused aga ei saa endale stagnatsiooni lubada. Eesti eesrindlik rahanduspoliitika ongi suuresti põhjuseks, miks on erinevalt paljudest teistest ida-Euroopa riikidest asjadega paremini hakkama saadud.

    Vasta

  17. personainfieri
    juuni 15, 2012 @ 10:52:43

    Ilvese ja Krugmani “ühesuunaliste tänavate debati” (mõlemad osapooled rääkisid teineteisest mööda) võib kokku võtta lihtsalt: kirjutavad, järelikult austavad, järelikult on meil olemas tätokad ja kuldkett, mis kaugele, üle Atlandi ookeani, silma paistavad.

    Vasta

  18. Jolli
    juuni 18, 2012 @ 05:49:39

    Vasta

  19. personainfieri
    juuli 03, 2012 @ 08:19:20

    Huvitav seisukoht, mis seob Ilvese säutsumised USA vabariiklaste presidendikampaaniaga:
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/vahur-koorits-eesti-ei-tohi-muutuda-laskemoonaks-usa-presidendivalimiste-kampaanias.d?id=64623488
    “Kuna Krugman on USA president Barack Obama majanduspoliitika üks tuntumaid kaitsjaid, on ta ka silmatorkavaks sihtmärgiks neile, kes tahaksid Obamat maha võtta. Siit ka paljude ameeriklaste terav huvi Ilvese ja Eesti vastu – nad loodavad lihtsalt kasutada meid kõiki laskemoonana USA presidendivalimiste kampaanias Obama vastu.”
    Kuigi kui pidada Krugmani kritiseerimist julgeolekuohuks … võiks siiski parem ravile minna. See pidev julgeolekuohtudega hirmutamine meenutab juba Kaljo Kiisa filmi “Hullumeelsus”.

    Vasta

  20. ckrabat
    mai 06, 2013 @ 12:01:58

    Hans H. Luik: Kas T.H.Ilves ütles “neeger” või “idamaine dzhentelmen”?
    http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/hans-h-luik-kas-thilves-utles-neeger-voi-idamaine-dzhentelmen.d?id=66079688
    //Lõpetuseks. Kas meie tipp-poliitikud tahavad halba? Ei usu. Arvan koguni, et hakkame Ligi veel taga igatsema, kui Sven Mikser oma rahapoliitikat näitama pääseb. Ka Ligi ülbus ei ole mulle isiklikult probleemiks, sest mingil määral on tegu meie põlvkonna nakkusega. Iroonia oligi sovjeediaja üks väheseid vabadusi. //

    Siin Luige loos on natuke pointi ja natuke pole ka. Ma arvan siiamaani, et laenamine on õigustatud, kui seda tehakse investeerimiseks ning see toob tulevikus kasumit sisse. Selles suhtes on Krugmanil isegi õigus. Küll aga ei aita majandust kuidagi elavdada tarbimislaenud, sest bemari põhjatuledesse tehtud investeering ammendab end mingi aja järel. Selles suhtes Luik ja Krugman eksivad. Tarbida saab ainult olemasolevate tuluallikate baasil.

    Vasta

  21. Jolli
    mai 10, 2013 @ 10:50:38

    Arrak: Tänased keinsistid on veel ühe asja ära unustanud – ajutistele defitsiitidele peab eelnema ja järgnema reservide kogumine headel aegadel. Siis saab sealt võtta, kui ajad on kehvad. Paraku on Krugman ja tema järgijad Keynes’ilt õppinud vaid poole (umbes nagu Joosep Toots, et kui tervet ei jõua…). Nii jäi neile meelde kriisi ajal eelarve miinusesse laskmine, aga tõusu ajal plussis olemine ununes ära.

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/andres-arrak-eesti-tegi-kasinuse-abil-kriisist-valjudes-imet.d?id=66102904

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuni 2012
E T K N R L P
« mai   juuli »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: