Novgorodi WC kui totaalse meedia poliitiline instrument

@ckrabat

Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim? See on igivana küsimus, millele absoluutset ja kõikehõlmavat vastust polegi võimalik leida. Rahvas on amorfne ning mitmeti mõistetav kogum, kellel tervikuna ilmselt ei saagi olla ühtset arvamust. Totaalse meedia poolt sageli ekspluateeritav  „rahva arvamus“ on poliitilise manipulatsiooni objekt. Üks „üldrahvalikule arvamusele“ rajatud kaudset poliitilist võimu teostav mehhanism on Novgorodi WC, mis on oma nime saanud eestlaste naabritelt. Ajavahemikul  1136-1478 laius Eesti kõrval Põhja-Venemaal Novgorodi vabariik, mille koosseisu kuulusid ka mitmed soome-ugri rahvad ja mille riiklik korraldus erines mõnevõrra teiste tolleaegsete vene vürstiriikide poliitilisest taristust.  Novgorodi vabariigis oli vürsti võim piiratud (vürst valiti ning see tiitel polnud päritav) ning poliitilist võimu teostasid rahva nimel bojaarid, kes 1136.aastal võtsid võimu enda kätte ning kihutasid tollase vürsti Vsevolodi minema. Üks olulisemaid Novgorodi poliitilise süsteemi osiseid oli kodanike assamblee veetše (WC), mis oli ülesehituselt sarnane vana-skandinaavia ting’idele ja seal otsustati sõja ja rahu, seaduste ning valitsejate kutsumise ning minema ajamise üle.  Seal valiti täidesaatva võimu esindajad possaadniku (linnapea), tõsjatniku (väeülema) ja peapiiskopi (usujuhi, kes mõnede teadlaste arvates teostas ka täidesaatvat võimu). Veetše seos rahva võimuga oli otsene. Selle võis kokku kutsuda iga kodanik, kes helistas veetšekella. Küsimused otsustati selle järgi, kes kõvemini karjus, mis muutis organi bojaaride käes manipuleeritavaks, sest nemad said palgata kisakõrid, kes otsustasid, et „õige“ otsus võidaks. Selline rahva arvamusega manipuleeriv võimumudel eksisteerib ka tänapäeva demokraatia tingimustes, mida „demokraatlikus otsusetegemisprotsessis“ ka ohtrasti kasutatakse.

Teatud mõttes on Novgorodi WC üle kandunud ka tänapäeva täielisse Eesti Vabariiki. Novgorodi WC Eesti moodi saab alguse poe taga (vanem põlvkond) või burksiputka ees (noorem põlvkond). Poe taga arutavad maailmaasju Väinu, Lemps ja Mäidu, elukogenud neukkuajastu mehed, kes on käinud läbi elu väärika kadalipu – üldharidusliku kooli, elukooli, teenistuse nõukogude armees ja pika töömehetee riigisõltlastena mõnes riigimajandis paksu riigi tingimustes, kust „laulev revolutsioon“ nad lääne demokraatia ja vabaturumajanduse lainetesse haaras, millega nad kohaneda ei suuda ning on varmad kõigis eluraskustes uut korda süüdistama. Keegi peab ju süüdi olema! Poetaguse poliitika väljund on sarnane sellega, mida väljastatakse WC-s ning kontseptuaalses osas kattub sinimustvalge Eesti NSV-ga (sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik). Vabas vormis ja sundimatus õhkkonnas võetakse poe taga läbi totaalse meedia poolt ette söödetud teemasid alates sellest, miks palk ei tõuse ning lõpetades konstanteeringuga, et korda ei ole. Nii tekivadki üldrahvalikud arusaamad – “Venemaa ründab meid homme”, “Euroopa Liit = Nõukogude Liit”, “Rohkem riiki ja vähem vabadust tagab turvalisema maailma”, “Meid on nii vähe ja homme sureme välja”, “Maailma lõpp tuleb 21.12.2012″, „Kui ei ole surmatõbi, surmanuhtlusest saab abi“ jne. Selliseid üldrahvalikke arusaamu ei pea põhjendama ning argumentidega toetama, need kehtivad a priori. Kes selliseid üldrahvalikke arusaamu omaks ei võta, on lihtsalt loll või raskemal juhul rahvavaenlane. Filosoof Enn Kasak on tabavalt märkinud, et „tark jutt“ põhinebki üldrahvalikel arusaamadel. Galileo Galilei ja Giordano Bruno, kes väitsid üldrahvalikule arusaamale vastupidiselt, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi, olid üldrahvalike arusaamade järgi lihtsalt lollid, süsteemi jaoks aga rahvavaenlased.

Kaasaegne Novgorodi WC tekib meedia internetiseerumisega, mille raames  kujunevad välja kõikvõimalikud ajalehtede ja uudisteportaalide netikommentaariumid, totaalse meedia ripatsid, mis moodustavad virtuaalse poetaguse või burksiputkaesise ning kujundavad üldrahvalikke arusaamu. Sageli võimendavad netikommentaariumid äärmuslikke seisukohti, mis õhutavad kollektiivset viha ja ehitavad Viha vabariiki. Massikommunikatsioonivahendite kiire levik on meediale andnud senikogematu totaalse võimu ning ta on muutunud süsteemi osaks ning selle kaitseingliks. Üldrahvalikud arusaamad toidavad süsteemi.  Meedia võib osava suunatud propagandistliku tegevusega üldrahvalikke arusaamu võimendada, aga ka maha vaikida, kui need ei vasta süsteemi huvidele. Kui arvamust ei ole meedia poolt väärtustatud, siis ei ole seda olemas. Süsteemi poolt silmakirjalikult juurutatav poliitiline korrektsus võib äärmuslusele mõjuda katalüsaatorina ning ühiskonnas maha vaikitud seisukohad mingil neile sobival hetkel võimenduda. Seepärast on ühiskonna tervise jaoks palju tulemuslikum avalik diskussioon. Äärmuslaste tegelikud motiivid tuleb päevavalgele tuua ja  mitte püüda mustavaid leeke summutada, sest summutatud leekide najal koguvad nad endale purustava jõu, mis võib kaasa tuua uue ja palju repressiivsema süsteemi.

Äärmuslike meeleolude tekitamine kuulub teatavas mõttes samuti kaasaegse poliitilise süsteemi juurde, sest selliste meeleolude toel on kergem avaliku arvamusega manipuleerida. Hirm äärmusluse ees võib teatud tingimustel soodustada äärmusliku režiimi võimulepääsu (N: 1934 hirm vapside ees tõi võimule Päts-Laidoneri autoritaarse režiimi). Näiteks kui persona in fieri blogiski kõlanud ideed politseiriigist või surmanuhtluse massilisest kasutuselevõtust oleksid tõsiselt võetavad, siis annaks see süsteemile ajendi repressioonide rakendamiseks. Äärmuslus toob süsteemile kandikul tema eneseõigustuse. Palju raskem on süsteemil toime tulla ratsionaalsete ning pragmaatiliste ideedega, mis ei lähe kokku süsteemi poolt soositud arusaamadega, sest mõistuspäraste ideede vastu on raske otseseid repressiivmeetmeid rakendada. Nii on Silvergate’i puhul tegemist süsteemi vastu astunud avaliku elu tegelasega, mis teeb isiku neutraliseerimise keeruliseks, kuigi teatava isikuvastase meediakampaaniaga on juba algust tehtud. Süsteemi vastu astunud „lihtkodanikega“ on lihtsam hakkama saada. Võib-olla õnnestub leida kapist mõni luukere, mille saab vastalisele külge pookida. Kui sellist luukeret ei leidu, siis saab seda tekitada kunstlikult. Näiteks ehitada isiku kohta negatiivne kuvand, mis raskendab selle inimese osalust ühiskondlikus elus. Mõne aja pärast tekivad isikul raskused tööalases karjääris või isiklikus plaanis, millega saavutatakse tema tasalülitamine ühiskondlikust elust. Selline meetod on isegi töökindlam, kuna taolise kuvandi vastu on väga raske võidelda, sest see lahing ei ole avalik. Süsteem võitleb nende vastu, kes võivad talle ohtlikuks muutuda ja sageli juba preventiivselt. Äärmisel juhul võib süsteemiga vastuollu sattunud isik kummaliselt kaduda, kas siis otseses või kaudses mõttes, näiteks leitakse maanteekraavist tundmatu surnukeha või sooritatakse enesetapp (vt nt Artur Sirki juhtum).

Ühiskonnast välja arvamine võib pöörata erinevaid huvigruppe äärmuslike meetmete juurde ning kasutada  eesmärkide saavutamiseks näiteks terrorismi. Põhja-Iirimaal õnnestus saavutada Iiri Vabariikliku Armee (IRA) terroristliku tegevuse lõpetamine alles siis, kui nad lõimiti legaalsesse poliitilisse süsteemi. Alternatiivsete liikumiste äärmuslikkus võimaldab aga poliitilisel süsteemil häälestada ühiskondlikku arvamust alternatiivide vastu ja see võib omakorda tagada süsteemi kestlikkuse. Väinu, Lempsi ja Mäidu poe taga kujunenud arvamusel on suur kaal, seetõttu ei maksa Novgorodi WC-d ühiskondliku mõtte jõuna maha kanda. Erinevate üldrahvalike arvamustega manipuleerides saab süsteem totaalse meedia kaasabil panna ühiskonna „õiget moodi“ mõtlema. Näiteks: kuna rahvas poe taga teab, et Venemaa ründab meid homme, siis on võimalus rahva kaitseks osta üks tank, mis paigutatakse pealinna keskväljakule. Rahvas on õnnelik ja rahul, sest teab, et riik kaitseb (ta ei tea, kes kaitseb). Ostes tanki saab aga süsteem põhjendada, miks ei leitud riigieelarvest vahendeid koolide või päästekomandode ülalpidamiseks. Nii võivadki Väinu, Lemps ning Mäidu poe taga edasi arutada, miks palk ei tõuse. Kui nad vahepeal ära surnud pole, siis arutavad nad seal oma eksisentsiaalseid probleeme rõõmsasti edasi, aga kui süsteem arvestab üldrahvaliku arvamusega, siis toimib ta kõigest hoolimata muutumatul kujul edasi.

Arvamusliidrid poe taga aru pidamas, miks palk ei tõuse. Esiplaanil Väinu, Lemps ja Mäidu.

pilt: http://i.imgur.com/Warxl.jpg

21 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    juuni 02, 2012 @ 09:28:11

    Tänases paberist Postimehe arvamuse ja kultuuri lisas on Julia Laffranque artikel “Inimõiguste mõiste lörtsimine avab ukse äärmuslusele”.
    Mõned mõtted:
    “Ei tohiks unustada, miks riigid kunagi Euroopa inimõiguste konventsiooni vabatahtlikult allkirjastasid – inimese kaitseks. Alati ei pruugi ju näiteks see, mis on Eesti huvides EL-s, kattuda iga Eesti inimese huviga.”
    “Inimõigusi ei tohi võtta nagu kaitsekilpi ükskõik milliste eesmärkide saavutamiseks ja iga hinnaga oma tahte pealesurumiseks. Kui inimõiguste mõistet kuritarvitatakse või isegi lörtsitakse, ongi tulemus see, et vähemustest ei saada aru ja toetust hakkavad saama äärmuslikud liikumised.”

    Vasta

  2. huviline
    juuni 02, 2012 @ 10:11:25

    Inimõigused täidavad sama ülesannet tänapäeval, mis keskajal oli täita pärispatu kontseptsioonil. Pärispatu kontseptsiooni kohaselt olid kõik inimesed sünnist alates patused, seega kehtis üldine süü eeldus. Tänapäeval kehtib süü eeldus ainult võlaõiguses. Seevastu kriminaalõiguses on kehtestatud süütuse presumptsioon.

    Inimõigused on sisemiselt vastuolulised, kuna pädevalt on lahendamata kohustuste küsimus, nn inimõiguste loodusteaduslikud alused. Hetkel on inimõiguste kontseptsioon samal tasemel kunagise pärispatu kontseptsiooniga, mille rakendamine koos järelvalvega on jõukohane üksnes tsiviliseeritud riikidele. Selletõttu on inimõigusi ka väga kerge lörtsida.

    Kuidas kohtunik Julia kujutab ette inimõiguste lörtsimise keelamist, see pole teada, sest inimõigustest vaba arusaamine on igaühe sisemise veendumuse küsimus, kus kehtib kategooriline imperatiiv: ära teisele seda, mida sa ei taha endale tehtavat.

    Kuna inimõigused on põhivabaduste näol ka põhiseadusesse integreeritud, siis on inimõigused lisaks tagatud ka riigi sunnijõuga. Seega on inimõigused ka vormiliselt vastuolulised. Vaid harvadel juhtudel on inimõigustest abi tegeliku elu probleemide lahendamisel, võrreldes näiteks kasvõi võlgadest tulenevate probleemidega. Äärmusluse küsimuse lahendamisel aga veelgi vähem, sest äärmuslus on levinud eeskätt ikka tsiviliseerimata riikide poliitikas.

    Vasta

  3. personainfieri
    juuni 02, 2012 @ 10:35:27

    “Äärmusluse küsimuse lahendamisel aga veelgi vähem, sest äärmuslus on levinud eeskätt ikka tsiviliseerimata riikide poliitikas.”

    See on juba iseenesest äärmuslik väide, kuna jagab maailma tsiviiliseerituks ja tsiviliseerimata. Lisaks veel ka meelevaldne, sest poliitikat ei teosta mitte ainult riigid ja äärmuslus levib vägagi tsiviliseeritud riikides (Laffranque viitab näiteks äärmusluse levikule Euroopas: Kreekas, Serbias, aga isegi Norras – isegi kui me lähtume äärmuslikust seisukohast, et lääne ühiskond on tsiviliseeritud ja muu maailm tsiviliseerimata).

    Vasta

  4. Jolli
    juuni 02, 2012 @ 12:09:46

    /See on juba iseenesest äärmuslik väide, kuna jagab maailma tsiviiliseerituks ja tsiviliseerimata./

    Mõneti huvitav küsimus, et kumb on riigina rohkem läbi kukkunud- kas moodsa infoühiskonna mõni riik, kes elab võlgu ja läheb lähema kümnendi jooksul pankrotti, satub keskkonna- või demograafilisse kriisi jms.
    või siis mõni keskajas või lausa kiviajas elav ühiskond, kes on jätkusuutlik kindlasti ka lähema tuhande aasta jooksul?

    Vasta

  5. Timo-Cevin
    juuni 02, 2012 @ 13:51:42

    Pankrotistumine ongi tsiviliseerumise tagajärg. Keskajal ei olnud mitte riigid võlgu, vaid valitsejad. Võlgnikust valitsejal võttis inkassofirma pea maha ja pani uue valitseja asemele. Riigis ei muutunud midagi 🙂
    Nii toimus autoriteetsete võlausaldajate puhul. Kui võlausaldajal oli autoriteeti vähem, võeti pea maha hoopis temal ja tema varandus konfiskeeriti. Valitseja sai võlgadest lahti ja riigis ei muutunud jällegi midagi.

    Vasta

  6. personainfieri
    juuni 03, 2012 @ 07:56:37

    Kui eeldati, et inimene on sünnist alates patune, siis õigustas see näiteks surmanuhtluse kasutuselevõttu – küll Jumal pärast omad ära tunneb ning tapjale ei jäänud veresüüd. Valgustusajal alguse saanud pärispatu kontseptsioonist loobumine tõi kaasa süütuse presumptsiooni ja pikemas perspektiivis surmanuhtlusest, aga tavaõiguslikult ka veritasust loobumise – oluliseks hakati pidama süütegude eest karistamist, mitte kättemaksmist.

    Vasta

  7. huviline
    juuni 04, 2012 @ 04:05:37

    /See on juba iseenesest äärmuslik väide, kuna jagab maailma tsiviiliseerituks ja tsiviliseerimata./

    Maailma jagamine tsiviliseerituks ja tsiviliseerimata ilmneb kasvõi president Bushi paaria riikide nimetamises. Ajalooliselt ja teoreetiliselt alustrajav on ka tänapäeval kõrgelt hinnatav F.F.Martensi “Tsivililiseeritud rahvaste vaheline õigus”. Vaevalt saab neid isikuid äärmuslusega seostada.

    Kaasaegne sõjaõigus võtab aluseks Genfi konventsioonides (lisades) sätestatud nn Martensi klausli: “Täiuslikuma sõjaseaduste kogu kehtestamise ootuses /…./ jäävad eeskirjadega hõlmamata juhtudel nii elanikkond kui sõdijad rahvusvahelise õiguse printsiipide kaitse alla, nii nagu need tulenevad tsivliliseeritud rahvaste vahel juurdunud tavadest, inimlikkuse seadustest ning avaliku südametunnistuse nõudmistest”.

    Küsimus kumb on riigina rohkem läbi kukkunud, kas jätkusuutlik tsivililiseerimata maailma riik või võla- ja demograafia kriisis tsivlliseeritud maailma riik on kindlasti poliitiline küsimus. Mulle tundub, et teatud mõttes on esimestes vabadust enam kui teistes. Seega on tsiviliseeritud maailma probleem vabadus ja selle mõiste poliitiline sisustamine.

    Tsiviliseerumist ja sotsialiseeumist aga tuleb eraldi hoida. Esimene on seotud nn avaliku südametunnistusega, teine massikommunikatsiooni mõju laia spektriga kuni sotsiaaldemokraatiani.

    Vasta

  8. ckrabat
    juuni 04, 2012 @ 12:30:52

    Eelnevalt konstrueeritud jaotus tsiviliseeritud ja tsiviliseerimata rahvasteks kehtiski Martensi eluajal 19.sajandil. Praegu on muideks aasta 2012. Loomulikult on igaühel õigus elada oma maailmas või enda konstrueeritud elevandiluust tornis, aga vahepeal on soovitav õues käia ning õppida tundma, mis elu on.

    Vasta

  9. personainfieri
    juuni 05, 2012 @ 12:51:36

    Persona in fieri annab teada, et blogis võivad esineda hüpoteetilised mõttekonstruktsioonid, mis ei peegelda loo autori tegelikke seisukohti ega eesmärke. Huumorivaesed ning vähese absurditunnetusega inimesed, kes kirjasõnas alati absoluutset tõde näevad, peavad olema ettevaatlikud Persona in fieri toodangu tarbimisega, mis võib kahjustada nende vaimset tasakaalu veelgi rohkem 🙂

    Vasta

  10. Timo-Cevin
    juuni 09, 2012 @ 06:06:16

    “Seega on tsiviliseeritud maailma probleem vabadus ja selle mõiste poliitiline sisustamine. ”
    Võib-olla on probleem väheses autoriteedis. Kuidas autoriteedi abil vabadust sisustatakse:

    Vasta

  11. Jolli
    juuni 09, 2012 @ 08:00:39

    Kes totaalsele meediale kõrva sosistab, et ka sinagi oled ju ainult inimene?
    (vt. vana-rooma triumf)

    Vasta

  12. personainfieri
    juuni 09, 2012 @ 17:39:28

    teadagi kes 🙂

    Vasta

  13. Jolli
    juuni 17, 2012 @ 22:07:37

    TeadagiKes sositab ikka midagi muud… 🙂
    Roomas sosistasid nad triumfaatorile, et see liiga ülbeks ei läheks ja ikka inimlikudesse mõõtmetesse jääks. Meedia puhul ma ei oleks nii kindel, et ta jääb.

    Vasta

  14. personainfieri
    nov. 16, 2012 @ 17:49:05

    Vasta

  15. ckrabat
    dets. 10, 2012 @ 20:00:24

    Novgorodi WC

    Vasta

  16. ckrabat
    aug. 14, 2014 @ 11:43:04

    Vasta

  17. Trackback: Infosõdade ajastu – loll, meie leib! | Persona in fieri
  18. Trackback: Novgorodi WC anatoomia | Persona in fieri
  19. Trackback: Hüvasti anonüümne kommentaarium – hüvasti, Novgorodi WC? | Persona in fieri
  20. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri
  21. Trackback: Stultoloogia õpik | Stultoloogia

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

juuni 2012
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: