Meie reliikvia on vabadus

@ckrabat

Eesti filmi 100.aastapäeva puhul korraldatud sajandi auhindade määramisel tunnistati üllatuslikult Eesti filmide kõige populaarsemaks tunnuslauseks ja filmikilluks „Meie reliikvia on vabadus!“  kultusfilmist „Viimne reliikvia“, kuigi paremini oleks sobinud samuti nominentide hulka kuulunud „Me oleme nõukogude inimesed, tuleme Tallinnast ja maksame!“ Sulev Nõmmiku filmist “Siin me oleme”. No tõesti, siin me oleme, nõukogude inimesed, tuleme Tallinnast ja maksame turul kinni meie usud ja tõed. Vabadus ei ole Eesti ühiskondlikule mõttele loomuomane, vaid omab pigem muinasjutulist-mütoloogilist väärtust seitsme maa ja mere tagant, mille täitumisse ei usuta. Eestlasele palju olulisemad väärtused on võrdsus ja võit, mis on rohkem kooskõlas sakraliseeritud rahvussümboliliste Tõe ja Õigusega. Meil ei ole Vabadussammast nagu lätlastel või ameeriklastel, kuid meil on Vabadussõja võidusammas, mida on rahvasuus ekslikult hakatud „vabadussambaks“ kutsuma, kuigi vabadusest on asi kaugel.

Karl Kalkuni suu läbi filmis väljendatud soovunelm ilmselt peegeldabki eestlaste abstraktset ja ebamaist arusaama vabadusest, kui selle hüüdlause saatel reliikvia kantslist kivipõrandale heideti, kuid õigus oli ka vend Johannesel, kes elutargalt mainis: „Matsid jäävad matsideks. Asjata tegid seda.  Ilma reliikviata ei saa nemadki läbi.“ Mis on siis eesti rahva reliikvia? Vabadus seda kindlasti ei ole, sest rahvas ei oska vaba olla. Tal puudub vaba olemise kogemus. Riiklik iseseisvus ei toonud kaasa sisemist vabadust, vaid mida aeg edasi läks, siis seda tugevamini tõusis esile tugevnev sotsiaalne tellimus kontrollituma ning piiratud vabadustega ühiskonna järele. Nõukogudelik mõtteviis on visa taanduma ehk nagu öeldi propagandafilmis „Valge laev“ Einari Koppeli suu läbi – „te võite kiruda nõukogude võimu, teda vihata, aga see on siiski teisse üdini imbunud“.  Vabas Eestis õilmitseb ja elab palju vanasse kinnijäänud madala uuendusmeelsusega isikuid, nn neukkusid, kes ei ole siiani suutnud pärisorjusest välja tulla nagu keegi Ivar ei saa enam kuidagi lahti nõukogude armeest, kuigi Eesti- ja Liivimaal vabastati talupojad pärisorjusest juba 19.sajandi esimesel poolel.

Pärisorjuslikus talupojakultuuris on oluline olla edukas, saada mõisasse kupjaks, kiltriks või aidameheks, et mitte teda ennast enam mõisatallis ei pekstaks, vaid et temal on õigus mõisahärra otsuseid oma käega ellu viia. Viha vabariigi juuri tuleb otsida tema ajaloolisest mälust.  Linnar Priimägi esitas TV3 intervjuus Mihkel Rauale kollast ajakirjandust kaitstes huvitava mõtteavaldusega, et talupojakultuuris usutakse kirjatähte.   Kui vaadata Eesti 19.-20.sajandi vahetuse kirjandusklassikasse, siis kirjasõna on siinses kultuuris alati au sees olnud. Indrek läks “Tões ja Õiguses” härra Mauruse juurde kooli. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Kirjasõna läbi ongi totaalse meedia saavutanud Eestis kontrolli ühiskonna üle, sest meedias kirjapandu kõlab kohtuotsusena. Nagu rääkis neukkurahva iidol Leonid Brežnev, kui abid juhtisid tema tähelepanu tõsiasjale, et talle on külla saabunud Margaret Thatcher ja ta tervituskõnes nimega eksis: „Ma ju näen, et see on Margaret Thatcher, aga paberile on kirjutatud Indira Gandhi.“

Kui siin kõrval rubriigis on juttu Iisraelist ja paljud armastavad Eestit Iisraeliga võrrelda, pidades silmas vaenulikku keskkonda, milles tuleb Tõe ja Õiguse eest võidelda, kas siis end venelastele või araablastele tõestades, siis on oluline erinevus kohalike neukkude ja Püha maa asukate, nii  araablaste kui juutide, nii moslemite kui kristlaste vahel – seal maal võivad nemadki olla kinni oma usus ja tões, mille nimel nad võivad lõpmatult võidelda, kuid seal puudub neukkusüsteemile omane tigedus. Nõukogude süsteemist tulnud inimesed kipuvad olema tigedad ja kurjad, mistõttu võib inimese päritolu isegi tänaval suht eksimatult kindlaks määrata. Nõukogude inimene, kes tuleb Tallinnast ja maksab, ei oska elada mitmuslikus maailmas. Kui Eestis on viha Venemaa ja venelaste vastu või ka vastupidi Eesti riigi ja eestlaste vastu igal sammul tunnetatav ning totaalse meedia poolt õhutatav, sest see pakub võimaluse poliitilisteks manipulatsioonideks, siis Iisraelis on rahvustevahelist viha igapäevaelus palju vähem märgata.

Eesti talupojakultuuris on olulise tähtsusega sunni motiiv. Inimese vabat tahet ei usaldata, vaid aus ja õiglane maailm loodetakse saavutada sunnimeetodite rakendamisega, positiivse kuvandiga politseiriigist. Sellepärast omavad võrdsusest rääkivad sotsialistlikud ideed  ühiskonnas kandepinda ja valitseb sotsiaalne tellimus suurema ühiskondliku kontrolli järele. Loomulikult loodetakse ise maabuda kontrollijate ridades, siseringis, kupja, kilteri ja aidamehe rollis, mitte nende seas, keda kontrollitakse. Riikliku sunni idealiseerimine esineb näiteks ajateenistuse  kontseptsioonis – kaitsetahte avaldusena võetakse sunniviisilist teenimist relvajõududes, mitte vabatahtlikku teenistust Kaitseväes või Kaitseliidus. Muidugi saab siin alati panustada Venemaa kaardile – “Postimees“: „Kui Venemaa kasutab raketikilbi üle käivates diskussioonides NATOga kaarte, mis endiselt määravad Balti riigid ja Poola tema vastutusalasse, siis pole kohustusliku ajateenistuse kaotamisest lähemas tulevikus mõtet isegi mitte rääkida.“ Ehk nagu Švejk ütles: “Lõuad pidada ja edasi teenida”. Esimeses Iisraeli-Araabia sõjas 1948.a. mängis olulist rolli juudi vabatahtlik kaitseorganisatsioon „Haganah“. Võib-olla oleks loogiline kaitsetahte sidumine hoopis vabatahtliku kuulumisega Kaitseliitu?

Viha vabariigis on iseloomulik sotsiaalse kuuluvuse määratlemine vastavalt sellele, keda vihatakse, kas Ansipit või Laari või Savisaart, Jehoovat, Nibirut, Venemaad või Sami Lotilat. Mittevihkamine pole lubatud ja sellised inimesed, kes kedagi ei vihka, on kas imelikud või salakavalad, igal juhul mitte usaldusväärsed. Räägib ju neukkurahva pärimus sellest, kuidas kõikides hädades on süüdi partei, valitsus ja neli aastaaega. Neukkudesse on juba sisse programmeeritud sügav umbusk ettevõtlusvabaduse üle, sest äkki saavad rikkad niiviisi veelgi rikkamad ja hea oleks ettevõtjatel nende üleliigne rikkus ära võtta ja vaestele jagada. See aus ja õiglane põhimõte võis kehtida Robin Hoodi ajal, kuid praegu tasuks mõelda pigem sellele, et need üleliigsed tulud võiksid minna edasisteks investeeringuteks, millega tekib uusi töökohti ja väheneks isikute arv, kes vajavad sotsiaalabi. Tulude asemel on efektiivsem maksustada tarbimist, sest tulumaksu vähendamine ja tarbimismaksude suurenemine on globaalne majandustrend, mitte valitsuskoalitsiooni kurikaval plaan, (vt ka Aivar Sõerd).  Globaliseeruvas majandusmudelis on riik muutumas ebaefektiivseks kontrollimehhanismiks, sest liberaalses vabaturumajanduses toimub kapitali vaba liikumine. Tagasipöördumine 19.sajandi majandusmudelite juurde pole täna enam samuti võimalik. Neile, kes soovivad globaliseerumist peatada, tuleb vaid kahetsusega meelde tuletada, et nad oleksid pidanud omal ajal Kolumbusele selgeks tegema, et võib-olla jätaks Ameerika avastamata. Täna tuleb juba õppida globaliseerunud ja multikultuurses maailmas elada, mitte selle vastu võidelda.

Eesti ühiskondlik mõte otsib lahendusi minevikust ning lausa kardab tulevikku suunatud innovatiivsust. Praegu on Eesti ühiskonnas leviv trend otsida vastust küsimusele „Kes on süüdi?“, selle asemel, et püüda toime tulla eksistentsiaalse probleemiga „Mida saaks teha veelgi paremini?“. Neukkurahvas ei huvitu, kuidas muuta elu paremaks, vaid neile on olulisem määratleda, kes on süüdi. Kurdetakse, et noored lahkuvad Eestist, aga paljude juures ei ole põhjuseks mitte ainult majanduslik surutis, vaid nad leiavad eest palju vabama ja tolerantsema ühiskonna. Eestis on liiga palju riiklikku sundi, liiga palju hirmu ja liiga palju viha. Noored ei taha elada maailmas, mille tunnuslauseks on “kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud”  (loe: kui Arno isaga maailma saabus, oli maailm jõudnud juba 21.sajandisse) ning kui muu maailm elab digiajastus, siis püütakse  siinmail vägisi propageerida korilust (vt Valdur Mikita). Kui ühiskond suudab need mentaalsed takistused ületada, siis võib-olla ühel heal päeval heidetakse vananenud sotsialistlikud kategooriad võit ja võrdsus nurka ning koidab meie uus reliikvia – vabadus.

 

Advertisements

35 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    mai 06, 2012 @ 09:56:46

    Neukkurahvas oma äärmuslikus materialismis meenutab daemonitest ära lõigatud lapsi Philip Pullmani “Kuldses kompassis“: “In the trilogy, a special guillotine is used by the General Oblation Board to separate people from their dæmon without killing them (intercision)… The guillotine violently and permanently severs the bond between person and dæmon, and drastically reduces the person’s creativity, intelligence, and will: the adults that have gone through the process seem blank and lifeless, and their dæmons seem subdued and incurious.”

    Vasta

  2. Jolli
    mai 06, 2012 @ 13:49:28

    Pärisorjuslikus talupojakultuuris on oluline olla edukas, saada mõisasse kupjaks, kiltriks või aidameheks, et mitte teda ennast enam mõisatallis ei pekstaks, vaid et temal on õigus mõisahärra otsuseid oma käega ellu viia.

    heldimusega otsitakse oma sugupuust eurooplaste juuri- et mõni esiisadest, lihtne maali või taavet oleks ikka mõisahärra- või lausa paruni enese tehtud. 🙂 see annaks nagu indulgentsi tänapäevaste eestlaste hulgas elamiseks (matsid jäävad matsideks), tooks mängu kosmopoliitse kaardi ja lubaks endas otsida keskmisest murumütsist tublisti avaramaid loovandeid. 🙂 sageli jäävad küll anded välja arendamata ja segastel omandivaidluspõhjustel tagastamata maa-mõisa asemel elatakse kahetoalises pangalaenu peale ostetud paneelikas, aga vähemalt kardinad olgu rüüzidega, reformvoodi baldahiiniga ja laes rustikaalne klaasist lühter. peldikupoti kettki võiks meenutada kulda- kohe uhkem olemine. 🙂
    samas ei saa pahaks panna, kui inimene tunneb ennast nagu kadri kasuema raamatus- maailm on üks pasameri ja mina kui lilleke selle sees. 🙂 edasipüüdlikkuse vastu pole isiklikult minul midagi.
    ja euroopasse tagasiintegreerumise huvides on ju lausa soovitav anda lastele anglo-ameerika nimesid, lausa mitu tükki, sest niiviisi saadakse konkurentsieelis kohalike eestlastega, aga sobivas õpikeskkonnas- kuskil kallis lääne era-ülikoolis võetaks tulevast buršši vastu kui oma jopet. vabandust- kasukat. 🙂

    Vasta

  3. personainfieri
    mai 06, 2012 @ 14:01:51

    “euroopasse tagasiintegreerumise huvides on ju lausa soovitav anda lastele anglo-ameerika nimesid, lausa mitu tükki, sest niiviisi saadakse konkurentsieelis kohalike eestlastega”

    No vaata, kui sa paned lapsele nimeks Cärlyn-Angelina, kus on isegi võõrapärased tähed sees, see on juba pool teed edukale modellikarjäärile läänes, sest Milaanost tulnud Marco oskab seda nime paremini välja hääldada kui Mari või Kadri või Juuli või Maali (mis sest et Marco enda nimi oli algupäraselt hoopis Ibrahim) 🙂
    Aga see on juba vana traditsioon – mitte eesti nimi – Kolumbus Krisostomus – Bruno Benno Bernhard 🙂
    Kiired olid hoopis paremad, kui matsirahvas, nemad tegid lõhkise sabaga pintsakuid, mitte ei kündnud põldu ja neil olid nööpsaapad ja grammofon :). Pärast matsid maksid kätte ja ei andnud maad 😛

    Vasta

  4. Tõnu
    mai 07, 2012 @ 05:17:11

    NLiidus kasvanud inimestele tähendaski vabadus eelkõige võimalust omandada värvilisi väljamaa asju. Kilekottidest teksade, nätsudest autodeni. Peale NLiidust välja ning ELiitu sisse astumist selgus, et värvilisi väljamaa asju on küll palju, aga raha on vähe.

    Eesti puhul on ka ilmne pettumus võrdlusnäitajates, kui endisest suhteliselt rikkast, targast ja usinast osariigist NLiidus on saanud kiiresti suhteliselt vaene, rumal ja laisk nurgake ELiidus. Eks sellest see pidev maniakaalne tuhnimine rahvusvahelistes võrdlustabelites ja painav mure selle üle, mida ikka mõni suvaline väljamaalane Eestist arvab.

    Vasta

  5. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 05:52:05

    Seda me oleme siin ringkonnaülemaga juba rääkinud, et paljudele eestlastele tähendab kuulumine läände eelkõige läänemoodi tarbimist, saada ilusaid ja värvilisi asju, omada isiklikku autot ja maja. Ma kahtlen, et suurem osa on valmis sulanduma läände kultuuriliselt ning võtma üle sealseid tõekspidamisi. Paljud oleks rahumeeli valmis elama nõukogude süsteemi all, kui seda vaid viiakse ellu sinimustvalge sümboolika all, millest omajagu tuleneb ka mentaalne sõltuvus Venemaast. Kui väga tahetakse, et suur naaber meile tähelepanu osutab. See on midagi sarnast algkooli poisi tundele, kes ootab, et mõni vanema klassi poiss teda omasugusena võtab, kasvõi annab tappa nagu omasugusele 🙂

    Vasta

  6. Jolli
    mai 07, 2012 @ 06:31:48

    @Tõnu. Eesti puhul on ka ilmne pettumus võrdlusnäitajates, kui endisest suhteliselt rikkast, targast ja usinast osariigist NLiidus on saanud kiiresti suhteliselt vaene, rumal ja laisk nurgake ELiidus.

    Tegelikult on ju mõlemad väited paikapidavad- CCCP-is olimegi innovatiivne, töökas ja nutikas, paraku plaanimajanduslik piirkond. (Aken läände). Meenutaks või Eestis tehtud leiutisi- silikaltsiit (—> silikaatkivid), narva tuhaplokk, eterniit jms.
    Lasertehnoloogia pioneerid, keemiatööstus (Orto), enamvähem korralik maiustutetootmine (Kalev), Põltsamaa marmelaad kosmonautidele….
    Liidu mõistes oli see kõik ulme.

    Põllumajanduses auto järelkärus Leningradi turule viidavad sead, kurgid, kapsad, roosid. (See on juba varajane turumajandus).
    Riigitööst vabal ajal riigi vahenditega (veoautod, trakrorid, ekskavaatorid jm) tehtud “haltuuraotsad” sõpradele- raha või pudeli viina (kohalik nõukogudeaegne reserv-valuuta) eest…. Üldises nõukogude kultuuriruumis oli see kõik kena ja edukas….

    Ja nüüd selgubki ühtäkki, et sellest kõigest tänapäeval ei piisa! Ehituspoed on täis lääne (!) ehitusmaterjale (Fibo, Optirok vms), Mille kvaliteet on parem kui kohapeal suudetakse toota, tegelikult toodetakse ju Eestiski, aga juba lääne firmade tütarettevõtetena. Ehk siis tehnoloogia tuuakse läänest ja tehakse kohaliku tööjõu ja tooraine baasil lääne kvaliteedinõuetele vastavaid tooteid…
    Mõtle või pakkekultuurile- kuidas on pakendatud lääne kaup, erinevalt ensv aegsest paberisse keeramisest toidupoes või veoautokasti kallamisest ehitusel.
    Nüüd tuleb lihtsalt muule maailmale järele jõuda, inimesed unistavad aga endiselt “põhjatust vene turust”, kuhu sai sigu müüa ja kust sai pudeli viina vastu käigukaste ja piduriklotse osta…
    Vanas skeemid ei tööta, uut aga omandatakse visalt.

    @personainfieri Paljudele eestlastele tähendab kuulumine läände eelkõige läänemoodi tarbimist, saada ilusaid ja värvilisi asju, omada isiklikku autot ja maja.

    Selles pole ju midagi halba- see ongi ju edasiviiv jõud, paneb tööle. Ainult, et katteallikad selleks on jälle pahad- võlgu elamine. Ja kui selgub, et buumi ajal edukas müügimees, kes müüs vasaku käega kümme suurt telekat päevas ja hakkas isegi enda andekusse uskuma, ei suuda masuaegadel müüa paari kõrvaklappegi, isikliku elustandardi on aga disaininud parimate müügipreemia päevade järgi, tekivadki käärid soovide ja võimaluste vahel- kui kogu isiklikus kasutuses olev vara on hoopis panga oma ja võlgu ostetud.

    Kui nüüd öelda, et millest ma räägin, kogu maailm tarbib ju võlgu- siis ega need ameeriklasedki õnnelikud ei ole, kui nad ei suuda laenumakseid tasuda.
    Hariduse mõttes võiks vaadata ntx seriaali- Operation Repo, juutuubis on mingeid klippe. Need võlguelajad on ikka väga kurjad, kui neilt midagi ära võetakse. (Kuumaksed tasumata).
    Tundub, et paljud liisinguvõtjad peavad panga omandit isiklikuks varaks ja ei saa üldse arugi, et reeglite rikkujad on hoopis nemad. Palju on seal tv-võttegrupi kokkumängu ja lavastust, ei tea, aga midagi hoiakutest ju näeb.
    http://www.youtube.com/show?p=Sx2upD1HeJA&tracker=show_av

    Vasta

  7. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 08:37:58

    “Paljudele eestlastele tähendab kuulumine läände eelkõige läänemoodi tarbimist, saada ilusaid ja värvilisi asju, omada isiklikku autot ja maja.
    Selles pole ju midagi halba- see ongi ju edasiviiv jõud, paneb tööle.”

    Selles polegi midagi halba, kui selle nimel tööd tehakse 🙂
    Probleem tekib siis, ui neid tahetakse sotsiaalabina (nagu neukkuliidus oli – asjad tulid poolmuidu kätte ning peremehetunnet ei tekkinud). Laenuraha puhul tuleb arvestada, et see tuleb tagasi maksta. Tavaliselt protsendiga 🙂

    Vasta

  8. Jolli
    mai 07, 2012 @ 10:36:09

    Neukkuliidu lagunedes sai asju veel kollaste kaartide eest- need kes olid piisavalt kaua nõukasüsteemis elanud ja töötanud said selle kannatamise eest mingeid “osakuid” mille eest sai korteri ära erastada. Tekkis palju omanikke, aga nüüd ei jõuta järjest kasvavaid kommunaalmakse maksta. 🙂

    Vasta

  9. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 11:34:40

    Kusjuures omaette kategooria on veel selliseid, kes said omandireformiga mingeid maid tagasi, aga kunagiste maaomanike järeltulijad on ära neukkustunud. Nii seisab lagunevaid hütte ja kasutamata maatükke, mille pealt on mets ära varastatud, aga omanik hoiab omandist kümne küünega kinni, suutmata omandit teenima panna või seda maha müüa ja kurdab, kuidas riik teda röövib, nõuab maamaksu. 🙂

    Vasta

  10. Jolli
    mai 07, 2012 @ 11:43:32

    See maamaks on loomulikult küsitav- kunagi osteti need talud ju mõisahärra käest kuldrublade eest päriseks. Mitu korda ühe ja sama asja eest peab siis maksma? :=)

    Vasta

  11. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 11:57:14

    Maamaksu võiks siduda sellega, kas maa on kasutuses või mitte. Tulundusmaa võiks olla maksuvaba. Kui lihtsalt seisab ja lagastub, siis maksa 🙂

    Vasta

  12. Jolli
    mai 07, 2012 @ 12:10:35

    Aga kui on mitmeaastase kesa (umbrohi) all? 🙂 Või kasvab seal ökonõges ravitee jaoks?

    Vasta

  13. Jolli
    mai 07, 2012 @ 12:12:27

    Sulle on see võsa, aga trenditeadlikule linnainimesele ENERGIAvõsa. Ja nõgesepõld taastab ju planeedi hapnikubilanssi. Ei saa niimoodi lahmida siin!

    Vasta

  14. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 12:24:18

    Energiavõsa kasvatamine pole keelatud, ainult sa pead maksma selle eest. Trenditeadlikule ettevõtjale pole see probleem, neukkule aga küll 🙂
    Teleuudistes rääkis keegi prantslane Vincent Prantsusmaa valimistest: Hollande tahab moodustada uusi töökohti, aga talle ei meeldi rikkad. Kust ta raha saab?
    🙂

    Vasta

  15. Jolli
    mai 07, 2012 @ 12:29:00

    Nojah, et kui võsa ümber nimetada energiavõsaks, pead maksma taastuvenergiatasu ja aktsiisi? :=D

    Vasta

  16. Jolli
    mai 07, 2012 @ 12:29:51

    Krt ei tohi siin ideesid anda, meie puulased ja tohtlased võtavad kohe õppust ja kehtestavadki….

    Vasta

  17. Jolli
    mai 07, 2012 @ 12:54:06

    Neukukultuuri ja maamaksu seos on umbes sama, nagu neukku ja kinnisvaramaksu oma- kui maamaks jaguneb ära mitmekümne korteri vahel ja pole eriti tajutav, siis ollakse nõus, et las need “rikkad” seal aedlinnades tambivad end sodiks, samuti on tervitatav kinnisvara maksustamine ja astmelise tulumaksu kehtestamine, kui aga selgub, et aste algab kohe miinimumpalga järelt ja kinnisvara alla liigitub ka korter, ollakse ilmselt takkajärgi tark. Sestap kui juba midagi kehtestada, siis solidaarselt ja nii, et kõik kiunuvad. :=P

    Vasta

  18. Tõnu
    mai 07, 2012 @ 14:37:38

    Maamaks ja kinnisvaramaks, nii nagu ka Eestis tundmatu varandusemaks, ongi eelkõige mõeldud selleks, et maa, kinnisvara ja raha ei tohletuks niisama kasutult. Teine punkt rikaste maksustamisel on puht-praktiline, võtta saab peamiselt ikka sealt kus midagi võtta on. Vaeseid maksustada on ikka üsna mõttetu, pärast raha ära võtmist hakka neile teistpidi sedasama raha jälle toetustena tagasi maksma.

    Vasta

  19. Jolli
    mai 07, 2012 @ 14:40:57

    Aga mis siis kui keegi enam rikkaks ei taha saada? Eelistavad olla vaesed? Lihtsam oleks vaeseid maksustada, et nad enam vaesed olla ei tahaks :=)

    Vasta

  20. Jolli
    mai 07, 2012 @ 15:06:54

    Kui me vabanesime raudse eesriide tagant ja silmad läksid ilmaasjade osas lahti nagu kassipoegadel, siis esimene huvi oli ikkagi huvi lääneliku elulaadi ja -asjade vastu- asju eriti ei olnud ja mis olid, need olid koledad.

    Algas kapitalism ja heade asjade ostmise aeg. Siis aga tuli masu ehk majandussurutis ja asjadelt pöördus inimeste tähelepanu hoopis suuremale pildile- mis on nende asjade taga? Kuidas neid tehakse, kust tuuakse, millega nende eest maksta….
    Ühesõnaga- iga viimane kui burksiputkaline hakkas jagama, et peale kilekottide ja teksapükste juhib meie elu midagi suuremat ja hoomamatumat…
    Niisiis asuti ennast harima, et teada saada, mis on raha, mis on majandus ja kuidas see kõik isikliku heaoluga seotud on. Moodi läks elukestev täiendõpe :=)

    Silt: /Maailma majanduse instituut/
    http://abcdefgh.livejournal.com/945931.html?thread=3706635&format=light

    Vasta

  21. Jolli
    mai 08, 2012 @ 04:37:53

    ‎:) teie ise suur töömees ei ole?
    ah ei no mis mina… minu töö on teistmoodi.. ma õppisin ülikoolis semiootikat. mina rohkem mõtlen, analüüsin…

    Vasta

  22. personainfieri
    mai 08, 2012 @ 17:33:20

    Maksustamise asemel on võimalik veel vähendada riiklikku sekkumist majandusellu. Ettevõtlikud inimesed panevad püsti selle, millega riik hakkama ei saa.

    Vasta

  23. Jolli
    mai 09, 2012 @ 02:33:21

    Kardetavasti on see ettevõtlike inimeste rong juba läinud. Ma ei tea ühtki ettevõtliku inimest, kes hetkel midagi algatada tahaks.

    Vasta

  24. Jolli
    mai 09, 2012 @ 02:37:26

    See ongi see- aga mis siis juhtub, kui keegi enam rikkaks saada ei taha? 😀
    Neukutuljak: ettevõtjad on halvad, aga miks meil on sadatuhat töötut! Määä….

    Vasta

  25. personainfieri
    mai 09, 2012 @ 03:24:45

    Briti peaminister: eurotsoon vajab ühist valitsust
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/briti-peaminister-eurotsoon-vajab-uhist-valitsust.d?id=64366399
    Siin on Cameronil oma point täiesti olemas, sest ühisraha puhul ei saa ajada omaette finantspoliitikat. Kui mingi tüüp võtab SMS-laenu, siis mõjutab see kogu perekonna rahakotti. Ma ei näe Euroopa Liidu liikumises konföderatsioonilt föderatsiooni suunas midagi halba, kui sellega ei kahjustata minu individuaalseid vabadusi. Lihtsalt on mingid asjad, mis sellise mehhanismi juures vajavad koordineeritud tegevust.

    Vasta

    • Tõnu
      mai 09, 2012 @ 05:37:00

      Olen Cameroni mõttega nõus, praegusel kujul eurotsoon jätkata ei saa. Iseasi, milline riik ja tema kodanikud on nõus vabatahtlikult oma riigi iseseisvusest loobuma veelgi ühisema, tsentraliseerituma EL nimel. Igasugused Euroopa Liitu hõlmavad lepingud on ikka ja jälle rahvahääletustel läbi kukkunud, probleemideta on neid vastu võetud ainult siis kui otsuseid heaks kiidavad 101 lammast.

      Vasta

  26. Jolli
    mai 09, 2012 @ 04:39:28

    Eks üha vähem on neid tüüpe- kes ehitavad-kõpitsevad-kartulit võtavad ja üha rohkem neid vaatleme-analüüsime-tellime uuringuid tegelasi. (Videol).
    Ja see on ju iga kontrolli unistus- kui saaks taburetiga põlluservas passida ja jälgida, kuidas kartulit võetakse. 🙂 Ja mida rohkem on igasuguseid euroharitud magistreid, peab ju /riik/ neile võimetekohast tööd leidma, so kuna nad midagi valmistada ja toota ei suuda (nende töö on teistsugune), siis järelikult pannakse ühe töömehe taha kolm mapiga meest kontrollima, et töö ikka õigesti tehtud oleks. :=)

    Vasta

  27. personainfieri
    mai 09, 2012 @ 05:05:41

    Kui need euroharitud magistrid või veel parem doktorid tegeleksid kusagil kõrbes uuringutega, kuidas kartul paremini kasvaks, mille tulemused lähevad vabale turule, siis on see veel ok.
    Aga tühja nad sul uurivad. Paks riik vajab suuremat bürokraatiaaparaati, kes hakkaks täitma just seda kontrollifunktsiooni, et kuidas on kasvatatud ja kas ikka on õigesti ja siis on vaja veel hakata karistama, kui pole õigesti kasvatatud, mis vajab omaette struktuuri ja kõik need struktuurid elatuvad maksumaksja rahast, kuhu siis suurematest maksudest saadav kasum läheb, nii et nokk kinni, saba lahti.
    Õhukese riigi puhul iga tootja/teenusepakkuja vastutab ise oma toote kvaliteedi eest. Kui mulle kellegi kartul ei maitse, siis ostan mujalt 🙂

    Vasta

  28. personainfieri
    mai 09, 2012 @ 06:41:50

    “Iseasi, milline riik ja tema kodanikud on nõus vabatahtlikult oma riigi iseseisvusest loobuma veelgi ühisema, tsentraliseerituma EL nimel. ”

    Jutt mingi suure “iseseisvuse” äraandmisest kurjale hundile EL-e ongi selline ilus hundijutt kolmele rumalale põrsakesele, millega vastutustundetud poliitikud rumalat rahvast hullutavad. Seda hundijuttu rääkis oma valijatele Kreekas vasakpoolne SYRIZA valimisliit, mis ühendaski kõiksuguseid äärmuslasi. Maailma majandus on kaasajal ühtne tervik ning soov elada seal kehtestatud reeglite vastu lõpeb tavaliselt katastroofiga (vt Kreeka, Portugal jt Lõuna-Euroopa riigid, aga kui lähemalt näiteid vaja, siis palun Läti). Küsimus on individuaalsete vabaduste olemasolus, millest tulenevad ka kollektiivsed vabadused, sest ühed ei saa eksisteerida ilma teisteta. Vabadusi kas on või neid pole.
    Ma soovitan Jumalat tänada, et meil ei ole veel äärmuslased kas siis neukkud või murumütsid võimule tulnud, sest vastasel korral oleksime praegu umbes samasugusel tasemel kui Moldova. Alati kui opereeritakse kollektiivsete mõistetega, räägitakse “rahva tahtest” vms, tekib küsimus, kelle tahtest ikkagi räägitakse. 🙂

    Vasta

  29. Jolli
    mai 09, 2012 @ 07:13:36

    Kui EL püstitas eesmärgiks muutuda maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks, siis tulekski just liikuda võimalikult vabama ärikeskkonna suunas.
    Kui inimesed tulevad hommikul tööle ja hakkavad välja mõtlema piiranguid- igasuguseid regulatsioone, mille sisu on: kuidas teha nii, et te ei saaks tööd teha,
    siis on sellise eesmärgi saavutamine pigem kahtlane. Ja kui keegi veel endiselt soovib sellises keskkonnas rikkaks saada (isiklik motivatsioon millegagi tegeleda), siis tulevad jälle tegelased, kelle arust rikkus on taunitav ja ärgitatakse klassivaenu- näidatakse “süüdlasele” näpuga.
    Rikkus on ju alati suhteline ja koosneb pigem varade ja kohustuste vahele jäävast osast, kindlasti ärritab keskmist netikommentaatorit mõne esiletükkiva võlamiljonäri elustiil, aga see on juba teine teema. Ja ega siis ometi ei pea enese isiklikku saamatust selliste peal kommentaarides välja elama. :=) Tehtagu lihtsalt paremini.
    Mikro- ja väikeettevõtlus võiks justnimelt olla ühiskonnas see tasakaalustav ventiil, mille kaudu likvideerub tööpuudus ja saavutatakse riigi laiem maksubaas. Sellisel juhul on nimesed on kas iseenesele või isegi oma perele tööandjad, pakuvad toodet või teenust, millega suurettevõtted ei viitsi tegeleda / ei näe selles erilist kasumit (kasvõi korvipunumine, puulusikate valmistamine, pizzatakso sõitmine jms), keerukama otsa teenustest (arhitektuuri-, turundus-, juriidikabüroodeni) välja. Võib ju naerda Mees, Sõber ja Koer OÜ tüüpi mikroettevõtjate üle, aga fakt on, et riigi seisukohast on nad andjad, mitte saajad- see on riigi tulude, mitte kulupoolel.

    Vasta

  30. personainfieri
    mai 09, 2012 @ 10:05:58

    Euroopa Liit väljendab teatavat arenguastet inimkonna ajaloos ning see on teatud protsesside loogiline tagajärg. 19.sajandi rahvusriik, kust murumütsid tulevad, on tänases maailmas ajast ja arust, sest ta ei ole majanduslikult efekiivne. Samuti pole lahendus ülipaks Nõukogude Liit, mida tahaksid neukkud, sest need formatsioonid on oma aja ära elanud.
    Teisest küljest tuleb seesama Euroopa Liit suuresti sotsiaaldemokraatia sajandist ning püüab paljusid protsesse kontrollida. Euroopa Liit võiks olla ühelt poolt palju õhem, mis puudutab inimeste vabadusi ja palju paksem, mis puudutab riikide vabadusi, ainult niiviisi saab ta olla konkurentsivõimeline maailmaturul.

    Vasta

  31. personainfieri
    mai 10, 2012 @ 17:11:05

    Kellegi lugu Delfis 🙂
    Joel-Fredi Jõgise: kas riik saab jagada vaid teenitut või peaksime võtma laenu?
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/joel-fredi-jogise-kas-riik-saab-jagada-vaid-teenitut-voi-peaksime-votma-laenu.d?id=64376267
    Nii selgubki, et vaesus on paljuski valikute tulemus. Õhukeses riigis on inimesel õigus teha isiklikke valikuid ja need valikud võivad olla targad või mitte nii targad. Samuti on inimesel võimalus end targemaks koolitada või jääda rumalaks – kui ta nii soovib võib ta „investeerida“ õpikute raha hoopis alkoholi ostmisesse. Enese koolitamine nõuab aga vaeva, aega ja lõputult töötunde ning paljud ei viitsi sellega tegeleda. Seegi on nende lahutamatu kodanikuõigus koos sellest tulenevate tagajärgedega.
    Miks aga peaksid need, kes enese harimisse on rohkem investeerinud, kinni maksma laisemate ootused elule ja võimaldama neile elustiili, mis on heal juhul saavutatav ränga tööga? Elustiili, mida tahetakse saada riigilt ja ühiskonnalt ilma pingutamata.
    Paraku saab jagada vaid seda, mida on eelnevalt teenitud. Teine variant on valida võlgu elamise tee, mis ei ole aga jätkusuutlik ja viib varem või hiljem (riigi) pankrotti.

    Vasta

  32. ckrabat
    mai 19, 2012 @ 06:18:43

    Selline lugu:
    Priit Hõbemägi: Kuidas president Ilves ühe põlvkonna maha kandis
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/priit-hobemagi-kuidas-president-ilves-uhe-polvkonna-maha-kandis.d?id=64418258
    “Lõpetuseks veel üks tsitaat presidendi peetud kõnest: “Olen kindel, et tänane noorte põlvkond, noored vanuses 18-35, saadavad lõppkokkuvõttes korda asju, millest täna võitjateks tituleeritud ei söanda unistadagi. Ja nii mõeldes võiks ka küsida – kes on tegelikud võitjad?”
    Härra president, palun saage ükskord üle sellest “võitjate” ja hierarhilise püramiid-ühiskonna krambist ja püüdke näha Eesti inimesi oma rahvana, kus kõigil on oma oluline roll mängida, hoolimata vanusest, põlvkondlikkusest kuuluvusest või sellest, millist ülesannet või rolli ühiskonnas parajasti täidetakse.”

    Mina olen kohanud 20-aastaseid neukkusid ja 50-aastaseid lääne inimesi, nii et see on milleski muus kinni kui ealistest piirides.

    Vasta

  33. ckrabat
    mai 19, 2012 @ 06:40:53

    Miks on noored tavaliselt uuendusmeelsemad? Aga see on juba toitumisahelas loodusseadustega paika pandud. Vana lõvi peab oma positsiooni ja autoriteeti hoidma, noor lõvi aga vana lõvi eest ära kihutama, et tema asemel oht sisse võtta. Seetõttu on noor lõvi ka uuendusmeelsem. Kui aga noor lõvi on oma positsiooni kätte saanud, siis muutub ta mugavaks ja alalhoidlikuks. Vanus ei mängi siin tegelikult rolli. Kui noor lõvi saavutab mugavusseisundi 20-lt, siis muutub stagnatsioon sellest lihtsalt pikemaks või siis tuleb uus 20-ne lõvi, kes ta 25-lt pensionile saadab 🙂
    Siinkohal on Hollande’il isegi õigus, kui ta tahab pensioniiga allapoole tuua. Kui tahetakse ühiskonda hoida progresseeruvas seisundis, siis tulekski hakata inimesi 50-lt pensionile saatma.

    Vasta

  34. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

mai 2012
E T K N R L P
« apr.   juuni »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: