Sotsiaaldemokraatliku sajandi testament

@ckrabat

Mõned aastad tagasi lahkunud Saksa-Briti liberaalne sotsioloog, politoloog ja filosoof Ralf Dahrendorf on kuulutanud peale Esimest maailmasõda, 1920-tel aastatel, tekkinud sotsiaaldemokraatliku sajandi lõppu, millele Postimehe arvamusartiklis on tähelepanu juhtinud majandusteadlane Hardo Pajula. Vastuoluline 20.sajand tõi kaasa sotsiaalsete vastuolude tasandumise ning ühiskondliku mõtte ideologiseerumise, mis on paljuski sotsialistliku maailmavaate leviku kaasnähtused. Viimasel ajal on sotsiaaldemokraatlikud ideed leidnud ka Eestis suuremat kandepinda ning viimaste avaliku arvamuse küsitluste järgi on Sotsiaaldemokraatlik erakond tõusnud riigi populaarseimaks. Pajula artiklit kommenteeris Eesti Päevalehes Olari Taal, valgustades sotsiaaldemokraatliku sajandi mõju Eesti ühiskonnale. Tatra-, suhkru- ja munanäljas neukkurahvas näeb märgi unenägusid põhjamaisest sotsiaalriigist, kus rahvas magab sulgpatjadel ja sööb sularasva ehk siis elab sotsiaalabist ning kõrgetest maksudest. Käesolev Euroopa majanduskriis kätkeb endas sotsiaaldemokraatliku ajastu lõppu, kus nõukogude tüüpi äärmusliku vormi kokkukukkumine möödunud sajandi lõpus oli vaid eelmänguks üle jõu ja võimete elava sotsialistliku süsteemi hävingule.

Sotsiaaldemokraatlikul sajandil  olid au sisse tõstetud materialistlikud väärtused ning jumalakartlikkus asendati usuga inimese kõikvõimsusesse.  Sotsialistlik loosung „igaühelt tema võimete järgi, igaühele tema vajaduste järgi“ ruulis, seades eesmärgiks mõtlemisvõimetute kodanike klassi loomise, mille juures oli totaalne meedia ulatanud oma abistava käe. Meedia on loonud Novgorodi WC, rahva kollektiivse teadvuse kuvandi, millega manipuleerides õiged valedest eraldatakse, tekitades rahva teadvuses illusoorse võimu- ja vägivallamonopoli. Totaalne meedia pidas  infosõda vaimsete väärtuste vastu ning ergutas inimesi rohkem tarbima ning tarbimise suurendamiseks laenama, mis kattus sotsiaaldemokraatia eesmärkidega.

Riik on kujunenud sotsiaaldemokraatliku ideoloogia väärtuslikuks instrumendiks, etendades kollektiivse sunnimehhanismi osa, millega valitsev klass toodetud väärtusi ümber jagab.  Sotsiaaldemokraatia rõhub kollektiivsele süüle, mille tõttu jõukamad peavad vaesemaid üleval pidama, sõltumata sellest, mis on vaesuse põhjuseks ja sotsialistide toetatud paksu riigi mudel peab õigeks protektsionistlikku majandusmudelit inimeste sotsiaalse turvalisuse nimel. Dahrendorf nägi sotsiaaldemokraatia sajandi häda ja viletsuse põhjuseid muuhulgas liidrite ebakompetentsuses, sotsioloogilistes trendides (N: rahvastiku arvu järsk kasv ja seda vähearenenud riikides, migratsioon, elanikonna vananemine – ülalpeetavaid tekib juurde), töölisklassi kadumises (valdavaks muutub teenindav sektor), inimeste sotsiaalse stabiilsuse vähenemises (vaesus ei tulene enam sotsiaalsest kontekstist ), kommunikatsioonivahendite muutumises (Internet!) ja ideoloogilise pluralismi kadumises. Riigiülesed protsessid nagu globaliseerumine ning Euroopa ühinemisprotsessid aga ei toeta traditsioonilist sotsiaaldemokraatlikku paksu riigi mudelit.

Inimene vajab ilusaid müüte, mis õigustavad tema materialistlikke kiusatusi Saatana poolt valitsetavas maises hädaorus, sest ikka on teised tema õnnetustes süüdi. Mitte kunagi ei ole vaesuse põhjuseks arvatud valesid otsuseid, ahnust, ignorantsust, rumalust, laiskust või joomarlust. Kergelt saavutatud edu on tavaliselt kerge kaduma, sest ta on tulnud ootamatult, mistõttu teda ei osata hoida. Laenuleib ja õletuli pakuvad vaid üürikest leevandust maailma hädadele, mistõttu kergekäeliselt võetud sms-laen ei pruugi kedagi veel paremale elujärjele aidata.  Sotsiaaldemokraatlikku sajandit iseloomustab kord isahane poolt jutustatud ilus lugu, mis juhtus siis, kui üks valitseja võttis endale just mitte kõige targemad nõunikud, kes nägid asju omamoodi ning hakkas loodusseadusi eiravalt üle jõu elama.

Püüe põhjamaise heaoluriigi poole tugineb neukupõlvkonna mälestustele omaegsetest Soome TV reklaamidest, mis ehitasid nende alateadvusesse müüdi imedemaast, kus saab piiramatult tarbida, tundmata üldse muret, kas selle tarbimise jaoks on ka vajalikud vahendid olemas. Mitu uut töökohta tekib kõrgetest maksudest nagu küsitakse Eesti Päevalehe artiklis ja miks puhkes puhkes 1789. aastal Prantsuse revolutsioon ? Eks ikka sellepärast, et riik elas üle jõu. Sotsiaaldemokraatlik valem heaoluriigist aga ei ole nii lihtne nagu esialgu näib – tõsta makse ja võta laenu. Põhjamaad pidid heaoluriigi nimel aastakümneid vaeva nägema, enne kui tekkis mingisugune tulubaas, millelt sai küpsevate viljapeadena makse lõigata. Maksude tõstmisega on aga oht kaotada ära soodus investeerimiskliima, mis põhjustab stagneerunud riigi, kus on küll eeskujulikult üles ehitatud riiklik sotsiaalabisüsteem, kuid need mehhanismid, mis peaksid sotsiaalabisüsteemi üleval pidama, on pärsitud. Eesti majanduskeskkond on hoopis teine kui Põhjalas. Siin tuleb heaoluriiki võimaldavad tingimused alles luua: stimuleerida tootlikkust ning maksustada tarbimist. Seetõttu pole vaja ka demagoogiliselt halvustada kui Eesti maksusüsteem sarnaneb enam Venemaaga kui Põhjala riikidega, sest majandusarengu poolest oleme arenevate riikidena samal tasandil pigem venelastega kui põhjamaalastega.

Totaalse meedia poolt loodud müüt Eestist kui väikese maksukoormaga riigist ei vasta tõele nagu ka see, Eesti riik on õhuke. Riiklike kohustuste määr ainult kasvab ning isegi masu ajal vähenesid riigisektori kulud erasektoriga võrreldes minimaalselt. Briti investor James Oates kiitis Eesti maksusüsteemi, kuna see on läbipaistev, kuid tema arvates pole aga riik tuludega optimaalselt ringi käinud. Raha oleks võidud kulutada  vajalike taristute üles ehitamiseks, näiteks teedeehitusele sh raudteedele, kuid teadaolevalt sulas riigi rahakott heategevaks otstarbeks nagu Karlssoni iirisekott. Meie sotsiaaldemokraatide unelmariigiks on Kreeka, kus riigisektori võimest riiki lüpsta võis kunagine meisterlüpsja Leida Peips vaid und näha. Kreeka ehitas üles riiki ja riigisektorit, jättes tavakodanikud kaitseta, isegi hoolimata sellest, et viidi läbi suuri relvahankeid. Kui riik oleks kulutanud relvastusele raha sarnaselt teiste EL riikidega, oleks Kreeka säästnud 150 miljardit eurot, mis on suurem summa kui Kreekale ettenähtud laenupakett.

Sotsiaaldemokraatia sajand vaevleb lõpu eel majanduskriiside agoonias, kuid nende ületamiseks ei  saa enam endist viisi mõelda, kergekäeliselt laenu võtta  ja üle jõu elada. Laenuleib ja õletuli ei too õnne meie õuele. James Oates näeb ühe takistusena Eesti eduloos ka psühholoogilist ebakindlust: kas Eesti riik on ikka kestlik, millest ülesaamine vajab põlvkonnavahetust, kes on rohkem seotud euroopaliku kultuuriga ja vähem kammitsetud neukkuideoloogiast.

Sotsiaaldemokraatliku sajandi lõpp võib kaasa tuua sotsiaalse heaoluriigi mudeli lõpu

Pilt: http://www.realclearworld.com/blog/welfare%20state.jpg

Advertisements

117 kommentaari (+add yours?)

  1. Tõnu
    apr. 23, 2012 @ 10:47:11

    Mõned vasturääkivused. Ilmselt ei pea keegi Eesti riiki sotsiaaldemokraatlikuks või heaoluriigiks, ometi maksud on meil juba praegu kõrged ja riik mitte eriti õhuke. Miks siis ei ole Eesti “põhjamaine sotsiaalriik, kus rahvas magab sulgpatjadel ja sööb sularasva ehk siis elab sotsiaalabist ning kõrgetest maksudest”? Kuhu see meie kõrgete maksude abil korjatud raha ikkagi kaob? Ja kas poleks aeg isegi praegu Eestis kehtiva maksumäära abil seda põhjamaist heaoluriiki siia tekitada?

    Jääb samuti arusaamatuks seisukoht nagu eeldaks iga sotsiaaldemokraatlik heaoluriik tohutut riigivõlga ning kibedat laenuleiba. Aastakümnete vältel pole ei Kreekat ega Soomet juhtinud ainult sotsiaaldemokraadid, ja mistahes maailmavaatega valitsused on üsna üksmeelselt riigivõlgu ikka rõõmsalt suurendanud. Sama totter oleks arvata, et seltsimees Ansipi (liberaalne?) valitsus on Eesti riigi jätkusuutliku tuleviku ainuvõimalik tagatis ning võimu vahetumine tooks kaasa vältimatu kreekastumise koos riigi pankroti ja rahvarahutustega. Ehk oleks juba aeg lõpetada see Kreeka tondiga vehkimine?

    Ilmselgelt on sattunud ka trükiviga mõttesse nagu Euroopa ühinemisprotsessid ei toetaks traditsioonilist sotsiaaldemokraatlikku paksu riigi mudelit. Euroopa Liit, vähemalt oma praegusel kujul, on järjekordne kiht riigi pirukal, paksem ja magusam kui kõik eelmised. EL eelarve koosnebki põhiliselt protektsionistlikest turupiirangutest, kus raha liigutatakse poliitiliste, regionaalsete või ajalooliste põhimõtete alusel. Kuna raha hulk kogu EL piirides on võrreldamatult suurem iga riigi rahalisest võimekusest, on ka EL turusolkimismeetmete mõju palju laiem.

    Vasta

  2. personainfieri
    apr. 23, 2012 @ 12:43:30

    Dahrendorf pidas sotsiaaldemokraatliku sajandi all silmas üldist korraldust, heaoluriiki, mis domineeris Euroopa kultuuriruumis, sõltumata sellest missugune valitsus seal parajasti võimul oli. Sotsiaaldemokraatlike väärtuste kehtestamisele aitasid kaasa ametiühingud, igasugused vähemuste õigusteest võitlevad grupid jms, mille tulemusena kaotati klassivahed ning kehtestati sotsiaalsed garantiid kõikidele kodanikele. Laiemas mõttes esindab Euroopa Liit seda sama süsteemi. Ainult, et liberaalne vabaturumajandus sotsiaaldemokraatlikku süsteemi hästi ei sobi ja sellepärast üritavad poliitilised ringkonnad globaliseerymist peatada, aega seisma panna, sest globaalseid protsesse on raskem kontrollida. Globaliseerumise tõukejõud peitub majanduses. Ettevõtted ei ole enam seotud kindlate riikidega. Kui ettevõte leiab, et investeerimiskliima pole ühes või teises riigis soodne, siis viib ta tootmise mujale.
    Kreekas toimus avaliku sektori toetamise kasvamine ja igasuguste soodustuste kehtestamine suuresti sotsialistide võimul olles. Põhjamaise heaoluriigi puhul kehtib see, et käesoleval hetkel pole Eesti võimeline seda kehtestama, sõltumata sellest, kas viiakse sisse astmeline tulumaks ning tõstetakse maksukoormat ettevõtlusele, sest ettevõtted kas viivad tootmise välja või lähevad pankrotti. Kuidas maksutulu kulutatakse on muidugi miljonimängu küsimus, karta on, et pigem populistlikel eesmärkidel kui riigi kestlikuse tagamisel. Kerkib üks sambake siin ja teine seal, tõstame kümne euro kaupa palkasid ja pensione, toetusi jms ning rahvas on rahul, aga riigi seisukohalt olulised taristud muudkui vinduvad.

    Vasta

  3. huviline
    apr. 23, 2012 @ 16:00:25

    Eestis ei ole vahet, millise nime all üks või teine poliitiline jõud esineb, sest kõigi eesmärk on tegelikult heaoluühiskond. See tähendab, et isegi vormilt liberalistid on sisult sotsialistid. Reformi hüüdlause, viie rikkama riigi hulka, seda sotsialistlikku eeldust väljendaski ja samas võtmes käituvad kõik endised nõukogude mõjusfääri riigid. Seda meeletut pürgimust, mida endised vangid tahavad ja suudavad arendada, ei oska ükski inglise sotsioloog endale ette kujutada. Sellepärast on raske loota sotsiaaldemokraatia matuseid, ka EL parlamendid on sotsialistidel suuruselt teine fraktsioon.

    Eesti võimalus on vabadusele keskendumine, uus poliitiline jõud, konservandivaba ja roostevaba.

    Vasta

  4. personainfieri
    apr. 23, 2012 @ 17:49:52

    Heaoluühiskond ei ole sotsialistlik, lihtsalt erinevatel jõududel on erinev arusaam selle tähendusest. Sotsiaalriik, kus inimesed elatuvad sotsiaalabist, on sotsialistlik, kuid see ei ole ilmtingimata veel heaoluühiskond. Selle äärmuslik vorm on näiteks roheliste poolt möödunud valimistel välja käidud kodanikupalga idee. Kõik need tulenevad lõppkokkuvõttes ikkagi 18.sajandi valgustusfilosoofiast, mis seadis esiplaanile võrdsuse idee. Sellest kasvas välja mingil hetkel sotsialism.
    Sm. Ansipi valitsus on samavõrra jätkusuutlik kui sm. Mikseri valitsus või siis konservandivaba sm. Uugametsa Kolla valitsus, kuid mis on Eestit seni vee peal hoidnud, on tema majanduspoliitiline kurss, mis ei ole populaarne (sest ta ei ole populistlik, ei paku tasuta ühistransporti või suuremaid palku, pensione, toetusi), kuid on hoidnud ära suuremad kataklüsmid, mida meie lõunapoolsed naabrid (mitte ainult Kreeka, vaid ka Läti, Ungari või Bulgaaria) pole suutnud.

    Vasta

  5. Jolli
    apr. 23, 2012 @ 21:29:46

    @ Tõnu-

    Oluline on mõista, et riigi sissetulekud võivad suurenede nii maksutõusust kui ka maksumaksjate arvu suurenemisest. Maksutõusude mõju võib jääda tagasihoidlikuks, kui see vähendab näiteks elujõuliste ettevõtete (ja nendes töötavate töövõtjate) arvu. Kas võtta igalt lambalt üks või seitse nahka? Umbes selline see valik on. Ühe nahaga saab väga hästi hakkama, kui “lambaid” on palju, kui lambaid on aga vähe, siis ei aita ka mitme naha võtmine ühelt lambalt- lammas on selleks hetkeks juba surnud ega ole jätkusuutlik.
    Eriti jätkusuutlik oleks muidugi võtta villa, see on koormist mahus, mille järel lammas kahjustamata taastub.

    Riigivõla küsimus- ega see riigivõlg ei teki asjana iseenesest. Vastu tulles valijate soovidele jagatakse ressursse ümber- ühtedele (vaiksematele) antakse vähem, teistele (häälekamatele) rohkem, mingil hetkel tuleb aga vähenenud tulubaasiga (vaata eelnev mõte) ära katta suuremad kulud- sealt edasi tekibki defitsiit, mida saab teatud aja (kuni püsib pankurite usaldus tagasimaksmise võimekuse osas) katta laenamisega. Millalgi eelnevalt väljendasid sa mõtet, et laenamises pole midagi halba, kui see läheb investeeringuteks. Valimislubaduste katmine- mõnele arvukamale valijasegmendile vastu tulemine aga ilmselt seda ei ole- tõstetakse näiteks riigilt palka saavate töötajate palku. Kas nad hakkavad efektiivsemalt tööle? Kuidas hakkaks näiteks efektiivsemalt tööle õpetaja, kes näitas hiljuti oma olemasolu häälekalt, so streikides?
    Lihtne loogika ütleb, et kui õpetaja tahab rohkem palka, saab seda teha ainult palgafondi arvelt ümber jagades- palgates vähem õpetajaid, kelle koormus tõuseb. Meedia armastab läbimüügi ja omanikele rahateenimise huvides selliseid häälekaid survemeetodeid- ametiühingute streike, samas ei soovita lahti kirjutada ilmselgeid seoseid ja ei näidata- et raha ei kasva puu otsas- mine ja raputa….

    Sulle ei meeldi kreeka tont? Aga see on ju seesama sotsialismitont, mis käib ringi mööda Euroopat, kui Marxi parafraseerida… Tänapäeval siis ülejõuelamise tont. Kreekale andestatakse palju sellist, milleks Eestil poleks mingitki lootust- nagu võlgade osaline kustutamine ja ajatamised… Ju on kreeklased ka oskuslikud kaupmehed paremate maksetingimuste saavutamise osas, eestlased seda ei oleks.

    Tunda on, et su mõtted liiguvad õiges suunas, on aga kammitsetud mingitesse mallidesse, millised on sulle ette panud kas su erakonnakaaslased või tööandja… 🙂 Olgem ausad, sa ei kirjuta ju huvist teadmiste järele, vaid soovid seda kommenteerimisvõimalust kasutada teatavaks missionitööks? 😉

    Vasta

  6. Jolli
    apr. 23, 2012 @ 23:10:04

    Aga kui artikli teemasse, siis:

    kurjematele netikommentaatoritele tundub asi selge olevat- vaja on kõikvõimalikke makse tõsta, küll edasi juba kõigile jätkub- siis jõuab õnn igale õuele, sest rikastelt võetakse üleliigne ära, antakse aga vaestele, nagu ongi kommentaatorite arvates õiglane.

    Sarnaste printsiipide järgi olevat elanud ja töötanud ka omaaegne rõhutute õiguste eest võitleja, sir Robert (aka Robin da Hood) …. (perenimi toimetusel teada), kes põhjendas oma (mitte just kõige haritumatele valijatele) suunatud populistlikes kõnedes vajadust kehtestada täiendavaid koormisi tema võimupiirkonda sattunud rikastele kodanikele…

    Pikapeale see jaotusmudel küll ammendus, sest rikkad õppisid Robini metsa vältima ja paigutasid oma varad nende investorite portfellidesse, kelle fondid olid tootlikumad, Robin aga kaotas oma toetajad, kuna ei suutnud seletada mõisteid, nagu avatud majandus, tööjõu ja kapitali vaba liikumine, globaalne konkurents ja üleilmastumine. 🙂

    Artiklis viidatud suuri mõtlejaid pole au tunda, küll aga sõnastas majandusanalüütik Rohke Debelak oma teoses Libauudised ära sellise palju kõneainet pakkuva nähtuse, nagu vaesuse, enimlevinud tekkepõhjuse, milleks on -rahapuudus.

    Kapitalismis on inimesel õigus teha isiklikke valikuid- need valikud võivad olla targad või mitte nii targad. samuti on inimesel võimalus end targemaks koolitada või jääda rumalaks, kui ta nii soovib- ei viitsi näiteks õppida ja joob meelsamini sellel ajal burksiputka ees õlut.
    Kuidas teha paremaid valikuid, millised on nende valikute tagajärjed- kas raha tekib juurde või jääb hoopis vähemaks?

    Enese targemaks koolitamine nõuab aga vaeva, aega ja lõputult töötunde- paljud ei viitsi sellega tegeleda ja seegi on nende lahutamatu kodanikuõigus.

    Miks aga peaksid need, kes enesesse on rohkem investeerinud, kinni maksma laisemate ootused elule- võimaldama neile elustiili, mis on heal juhul saavutatav ränga tööga? Mida aga tahetakse saada “riigilt”- ühiskonnalt niisama, pingutamata.

    Paraku aga saab jagada vaid seda, mida on eelnevalt teenitud või siis valida võlgu elamise tee, mis aga ei ole jätkusuutlik ja viib varem või hiljem (riigi) pankrotti.
    Parem olleks siiski selliseid arenguid vältida ja olla tark enne, mitte pärast takkajärgi, nagu keskmise murumütsi abikaasa, kes ju ütles kohe, et jne … 🙂

    Vasta

  7. personainfieri
    apr. 24, 2012 @ 02:47:50

    Euroopa Liidu koha pealt lisaks veel, et loomulikult seal toimibki sotsiaaldemokraatlik mudel – rikkad riigid maksavad vaeste riikide patud ning elatustaseme kinni.
    Murumütsid on palju rääkinud, kuidas õnn tuleb meie õue peale, kui võtame oma raha EL-st kilekotiga välja ning lööme ukse suure pauguga kinni, justkui oleksime EL-s rahamehed ning ei sõltuks nende sotsiaalabist. EL edu on sellest, et paljud riigid on tabanud rikkust koguda, mitte oma vara burksiputka ees kummi vilistades maha laristada nagu vaene sugulane Kreeka ja saavad nüüd vaeseid sugulasi üleval pidada. Aga mis saab siis, kui rikkad riigid otsustavad ühel heal päeval, et neile aitab, löövad ukse kinni ja lähevad ära?

    Jollile: ma siiski ei usu, et Tõnu siin sotsialistlikku misjonit teeb :). Tema kommid on reeglina asjalikud. Teatavad suhtumised on aga meedia poolt võimendatud, kes soovib pööret vasakule, ning siis tekivadki käibetõed.

    Vasta

  8. Tõnu
    apr. 24, 2012 @ 06:19:48

    Kui on soov tuua näidet sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi mudelist võiks ju Kreeka asemel valida alati mõne teise Euroopa riigi, mõne põhjamaa või Saksamaa. Riigi, mille ühiskonnad on paljuski ülesehitatud aastakümnete vältel lähtudes justnimelt sotsiaalse heaoluriigi ideedest, kui mitte otseselt sotsiaaldemokraatlike erakondade juhtimisel. Riigid, mis mitte sugugi ei ole pankrotistumas, vaid kuuluvad ka võrdluses kogu ülejäänud maailmaga rikkamate ja edukamate hulka.

    Samavõrra lõhkilaenanud kui Kreeka, mida armastatakse esitleda kui sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi ebaõnnestumist, on ju ka USA või Jaapan. Kreeka näidet laiendades võib siis samavõrra väita ka, et liberaalne turumajandus viib paratamatult üle võimaluste elamise ja tohutu riigivõlani. Olenemata valitsevast majandusmudelist on igal pool rumalaid ning ahneid inimesi.

    Kui Eesti juurde tagasi pöörduda, ega Ansipi (või mõne muu võimaliku) valitsuse tegemistest nüüd majanduse kasv või kadu suurt ei olene. Ülemaailmse majanduse arengud määravad ka selle kummas suunas parajasti Eesti liigub ja ülemaailmse majanduse mõjutamise vahendid Eesti valitsusel puuduvad. Tulihingelised Ansipi jüngrid võivad muidugi sinisilmselt iga majanduse kasvunumbri panna valitsuse targa juhtimise arvele ning kõiki langusi põhjendada välismõjudega. Nii nagu Ansipi kriitikutel on samavõrra õigus süüdistada valitsust majanduse kehvades oludes ja kasvuperioode põhjendada välisturgude positiivsete oludega.

    Nagu ka eelnevate samateemaliste artiklite juures, juhiksin veelkord tähelepanu asjaolule, et Eesti piirid on vähemalt EL suunas lahti. Kodanikel on vabadus valida eluks ning tööks mõni teine riik, ja olgem ausad, need teised riigid, kuhu eestlasi hulgakaupa välja on rännanud, on heaoluühiskonnad. Eesti riik inimestele piisavalt turvalist heaoluelu ei paku, küll aga nõuab väiksemat tulumaksu. Igaüks saab ise valida, mis on olulisem 🙂

    Paarikümne aasta eest vast oligi paljudel usk liberaalse isetoimiva turumajanduse imevõimesse, aga koos firmade maksuvabadusega kunagi Eestisse saabunud välisinvestorid on praeguseks siit sama kiiresti kadunud. Ei madalad maksud ega odav tööjõud meelita enam, kuna alati on kuskil mõni teine riik veelgi madalamate maksude ja veelgi odavama tööjõuga. Tänu EL vaesteabile suudab Eesti riik mõned aastad veel oma puudujäämisi varjata, samas seegi pidu ei kesta enam kaua. Tulevikuplaanid ju puuduvad. Kui pole toimivat riiki, ei ole ka taristut, ei ole haridust, tervishoidu ega sisekaitset. Samas kui siinsamas, üle mere, on kõik see olemas.

    Vasta

  9. personainfieri
    apr. 25, 2012 @ 02:00:03

    Eesti riigi heaolu ei sõltu siiski tulumaksu suurusest – et tõstame muudkui makse ja õnn tuleb meie õuele nagu sotsid ja ka kesk räägivad 🙂
    Eesti maksusüsteem on lihtne ja läbipaistev, see on tema eelis.
    Kui me võrdleme Eestit Ameerika Ühendriikidega, siis meil on riik ajanud mõistlikku majanduspoliitikat, aga inimesed individuaalselt ei ole sageli teinud mitte kõige õigemaid otsuseid, võtnud sms- ja nooreperelaene, ostnud uhke bemari ja küprokist maja põllu peale, aga siis on sissetulekutest ilma jäänud. Nad ei lähe heaoluriikidesse mitte sellepärast, et seal kehtib teistsugune maksusüsteem, vaid ikkagi lootuses rohkem teenida.
    Ameerikas on riik end lõhki laenanud, aga inimeste igapäevaelu see väga palju ei mõjuta, sest riik on väga õhuke.
    Isegi Kreeka puhul, kus me räägime riigi pankrotist, elas üle jõu just avalik sektor.
    Mõistlikku majanduspoliitikat ei maksa personaalselt siduda väga sm. Ansipiga, tema on lihtsalt hoidnud laeva selles osas õigel kursil, aga teatavatel aegadel on tehtud õigeid makromajanduslike otsuseid. Kiiresti viidi läbi erastamine ja põllumajanduse dekollektiviseerimine. Mindi kiiresti üle oma rahale, murti lahti rublatsoonist ja suudeti kaubandussuhted läände orienteerida, õigel ajal õnnestus kaks peamist panka rootslaste kontrollile allutada (mis juhtus Parexi ja Snorasega?), õnnestus pressida eurotsooni (de facto olime seal nagunii – kroon oli euroga seotud), jne.

    Vasta

  10. Tõnu
    apr. 26, 2012 @ 06:24:17

    Ma siiski pean Riigi majanduspoliitika üheks üsna oluliseks osaks ka inimeste informeerimist, majandusalast harimist ja individuaalsete otsuste tagajärgede selgitamist. Mälu järgi rahandusminister Ligit tsiteerides “tema teab neid asju kõige paremini”, loomulik oleks ka eeldada et teadmisi jagatakse kodanikega. Mulliaegu meenutades küttis Riigi juhtkond, kahjuks laenuvõtmist aina takka. Tagantjärele tarkusest parastamine, et ise olite lollid ja uskusite riigijuhtide või pankade juttu, on valitsuse poolt süüdimatu ning häbematu.

    Riigi raamatupidamist ei saa vaadata kitsalt üheainsa bilansirea pealt, et meil siin riigieelarve on ülejäägis, aga kohalikud omavalitsused või üksikisikud virelevad pankroti äärel. Riik on ikkagi tervik ja riigi juhtide ülesanne on hoolitseda kõigi praeguse heaolu ning helgema tuleviku eest.

    Täiesti nõus, et inimesed ei lähe heaoluriikidesse mitte sellepärast, et seal kehtib teistsugune maksusüsteem, vaid ikkagi lootuses rohkem teenida. Samamoodi ei ole ka erakordne Eesti maksusüsteem või riigieelarve tasakaal mingi argument siiajäämiseks kui tööd üldse ei ole või palgad naaberrriikidega naeruväärsed tunduvad. Järelikult ei ole mõtet neid ka püha lehma tasemel taevani kiita või neist kümne küünega iga hinna eest kinni hoida.

    Vasta

  11. personainfieri
    apr. 26, 2012 @ 13:27:16

    Riik ei pea vastutama inimeste valede valikute eest. Piisab, kui riik ei takistada inimesi valikuid tegemast. Mida vähem riiki, seda parem. Samuti ei peaks riik takistama inimesi lahkumast, kui nad seda soovivad. Väga paljud välismaale tööle läinud on oma valikuga rahul, kusjures väga paljud neist nimetavad surema rahakoti kõrval positiivse aspektina ka suuremale vabadusele, miks nad ei taha Eestisse tagasi tulla. Eestis on liiga palju riikliku sundi, liiga palju hirmu ja liiga palju viha.
    Rohkem palka saab maksta siis, kui tööandja käsutuses on rohkem raha ja buumi ajal maksis just avalik sektor raha üle oma võimete (nagu ka Kreekas). Rohkem makse laekub siis kui inimestel ja ettevõtetel on rohkem raha. Siis on võimalik ka suuremaid palkasid maksta.

    Üks artikkel, kus meie majanduslikud otsused ilusti lahti räägitakse.
    Andres Arrak: Eesti tegi suurima majanduspoliitilise vea 2008. aasta lõpus
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/andres-arrak-eesti-tegi-suurima-majanduspoliitilise-vea-2008-aasta-lopus.d?id=64301091

    Vasta

  12. personainfieri
    apr. 26, 2012 @ 13:28:38


    Murumütsid nõukojas aru pidamas, miks palk ei tõuse 🙂

    Vasta

  13. Tõnu
    apr. 27, 2012 @ 05:28:32

    Vabaduse koha pealt võib nõustuda, juhul kui teha vahet majandusel ning kultuuril. Paljuski on väljarändajate sihtkohariigid Eestiga võrreldes reguleerituma majandusega ning kõrgemate maksudega. Samas kui justnimelt mõtte- ja sõnavabadus on, erinevalt Eestist, väga lai. Üsna hea näide riiklikul tasemel teisitimõtlemise piiramisest on hiljutine salapolitsei aastaraamatu näide, kus omakeelne kooliharidus võrdsustati riigikukutamisega.

    Vasta

  14. personainfieri
    apr. 27, 2012 @ 06:13:13

    Protektsionistlikumat ja sotsiaalsemat majandust võimaldab neil riikidel pidada eelmistest eludest kogutud tulubaas. Uutel majandustel (nagu Eesti) on võimalik turgudel konkurentsivõimet saavutada ainult läbi vabama turumajanduse ning soodsa investeerimiskliima. See on põhimõtteline erinevus meie ja Põhjamaade vahel.
    See aastaraamatu teema vajaks muidugi omaette käsitlemist. Jõustruktuuride sekkumine poliitikasse ning avaliku arvamuse suunamisse on demokraatlikus riigis lubamatu. Nende ülesanne on jälgida, kas tegevus toimub seadusruumis paika pandud reeglite kohaselt, ei midagi enamat. Igal kodanikul on õigus tema maailmavaatele, sest vastasel korral on täna löögi all Kõlvart, aga homme võib-olla keegi teine.
    Priit Hõbemägi tabas siin pointi juba ära. Jõustruktuurid kasutavad meediastrateegiat poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, kuid kõigest ei jõua kirjutada. Persona in fieri on suuresti kahe mehe mittetulunduslik ettevõte pakkumaks sõltumatut alternatiivi totaalsele meediale ja see pole mitte meie põhitegevus. Kui aga Tõnul või mõnel teisel meie lugejal on mõni lugu varrukast võtta, mida ta arvab heaks selles blogis avaldada ning ta ei kavatse seda totaalsele meediale müüa, siis võib ta kirjutada persona.infieri@hotmail.com ning võime seda arutada. Honorari me ei maksa :).

    Vasta

  15. Jolli
    apr. 27, 2012 @ 16:37:32

    Tõnu: “Samavõrra lõhkilaenanud kui Kreeka, mida armastatakse esitleda kui sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi ebaõnnestumist, on ju ka USA või Jaapan.”

    Jaapani riik on võlgu oma pensionäridele, kes ostavad riigivõlga, jaapani pangandussektor peaks omal alal siiski tegija olema- igasuguseid superpanku a la mitsubishi peaks seal jaguma? Ameerika võlg on ka kahe otsaga asi- palju nad on oma fedile ja palju Hiinale võlgu. Kuni rohelist maailmas austatakse, ei ole see mingi probleem, trükivad juurde.

    Tõnu: “Ma siiski pean Riigi majanduspoliitika üheks üsna oluliseks osaks ka inimeste informeerimist, majandusalast harimist ja individuaalsete otsuste tagajärgede selgitamist.”

    🙂 Keera lahti Kuku raadio saade: Vox Populi või loe Delfi kommentaare mõnele A. Arraku kolumnile ja mõtle, kui palju on veel tööd nende inimeste harimisega, kui nad ise seda elu jooksul teinud ei ole, mis aga kõige hullem- teha ei tahagi. Sama mastaabiga tegevus, nagu eepiline Augeiase tallide puhastamine, milleks Herakles pidi olema loov ja innovaatiline ja kaks jõge läbi talli jooksma panema….. See oli muidugi selline kujundlik näide… 🙂

    “Mulliaegu meenutades küttis Riigi juhtkond, kahjuks laenuvõtmist aina takka.”
    Kas riik on kunagi soovitanud mõttetult madalate sissetulekutega inimesel võtta LAENU oma kodu ostmiseks, auto soetamiseks või soojamaareisiks? (Finantsvõimendusega parandada just oma elustandardit, mitte soetada ettevõtluseks vajalikku põhivara). Kahtlen.
    Totaalne pangateenuste reklaamikampaaniate surve on muidugi teine asi, aga see ongi nende äri – osta raha hulgi sisse, müüa aga jae, ehk väikepakendatud tarbimislaene…

    Tõnu: “Vabaduse koha pealt võib nõustuda, juhul kui teha vahet majandusel ning kultuuril. Paljuski on väljarändajate sihtkohariigid Eestiga võrreldes reguleerituma majandusega ning kõrgemate maksudega.”

    Üks argumente, mida näiteks astmelise tulumaksu pooldajad kasutavad, on tavaliselt, et pole oluline, kui suur on maksumäärad (või astmevahed), vaid et “läänes” jääb absoluutarvudes rohkem raha kätte kui meie süsteemis.
    Selline põhjendus on minu arvates demagoogiline või läbimõtlematu.
    Nende riikide “rasvakiht” on lihtsalt palju paksem- nad on saanud pealesõjaaastatel kauem areneda. Aga see kõik ei pruugi olla sugugi jätkusuutlik, nagu on ka selle kolumni sõnum. Nimelt ei õpetata kuskil ärikoolis, et ettevõtlus peaks olema sotsiaalabiprojekt- ei, ettevõtja peab teenima kasumit. Kui ta seda ei tee, siis tõmbavad ta liistule tegelikud kapitalistid- need kes annavad tema tegevuseks vahendeid. Niisiis rahaomanikud, investorid, aktsionärid jms. Aga ka riik, sest ettevõte peabki seaduse järgi teenima kasumit, vastasel korral saab ettevõtjat (kuritegeliku) hooletuse eest karistada juba riigi seaduste kohaselt. Ja palun, kus on sellises keskkonnas koht heategevuseks, hoolekandeks ja mingiteks sotsiaalseteks tagatisteks? Kõige sellega tegeletakse koos kellade ja viledega ainult oma toote müügi huvides- turunduses. Sest nii tore on ju osta näiteks jogurtit, mille igalt pakilt läheb 10 senti antarktika pingviinidele soojade talvekasukate ostmiseks? 🙂

    Täna jäi silma selline artikkel:
    http://www.e24.ee/823618/saksa-toostustoolised-hakkavad-palga-parast-streikima/

    Lühidalt- tehasetöötajad nõuavad suuremat palka ja survestavad seda streigiga.
    Kõlab asjalikult ja paljud mõtlevadki, et ka meil peaks olema tõelised tugevad ametiühingud, küllap siis kapitalistid oma rahakoti rauad avavad ja inimväärset palka hakkavad maksma. Tegelikult juhtub mis?
    Henri Ford oma raamatus: “Täna ja homme”
    http://www.apollo.ee/tana-ja-homme.html
    annab minu arvates ühe parimatest lihtsalt loetavatest kapitalismikirjeldustest, räägib asjadest, nagu elu on. Raamatut soovitan, kohustada ei saa 🙂 Sest inimesel on õigus olla loll ja mitte õppida, nagu ka olla nõus sellest tulenevate tagajärgedega, mis minu arvates ei ole samuti eriti ühiskonna mure.
    Lühidalt vajab tööstus ainult töökat kätepaari, mitte inimest oma igapäevaste probleemidega.
    Kätepaare on aasias külluses ja on saabunud aeg, kus ka neid asendavad juba masinad.

    (Link on lisatud näitena tööstusrobotite kaasamisest standartsetesse tööoperatsioonidesse, bränd ei ole oluline.)

    Kes tooteid ostma hakkab, kui inimestel enam tööd ei ole, jätan ma humanitaaridest nurgafilosoofidele kolumneerida… 🙂

    Vasta

  16. Jolli
    apr. 27, 2012 @ 17:10:16

    Vasta

  17. Tõnu
    apr. 28, 2012 @ 12:57:12

    Suurepalgaline heaolueuroopa ongi suurepalgaline tänu sellele, et riigid on aastakümneid kõrgete maksude (ja ka laenuraha) abil ühiskonda üles ehitanud. Õhuke riik oma kodanikest ei hooli (eespool toodud iseloomulik väide, ise on nad süüdi, et lollid ja vaesed on) ja sellest ei hooli ka kodanikud. Riik, millest kodanikud ei hooli, ei ole jätkusuutlik.

    Maksumäär isenesest ei oma suurt tähtsust ettevõtluse arendamisel. Ettevõtjad ja nende töötajad peavad olema haritud (niisama vidinaid saab alati odavalt Hiinast), korralik haridus aga on aastakümnete pikkune riigipoolne investeering, mis nõuab palju raha. Ehk siis makse või laenuraha.

    Samamoodi eeldab ettevõtlus korralikku taristut, nii tänapäevaseid ja mõõduka hinnaga transpordi- kui sideühendusi, hooneid ja kõike muud ettevõtte toimimiseks vajalikku. Madalate maksudega õhuke riigike laiutab sellepeale ainult käsi, et teeks küll, aga raha ei ole. Vajaliku taristu ehitamine ning käigushoidmine on taas pikaajalaine ja kallis protsess, kulub hulga maksu- või laenuraha.

    Nii peab riik peab suutma garanteerida ka ettevõtte turvalisuse, et pätid vara ära ei varastaks. Et õnnetuse korral päästjad kohale jõuaksid. Et haiged töötajad saaksid ravitud. See kõik nõuab riigilt raha.

    Riskides veelkorra möödunud aegade meenutamisega, õhukese ning saamatu riigi aeg oli Eestiski mitte just väga ammu. 90-ndate kauboikapitalism oli hea näide olukorrast, kus riik kas ei suuda või ei taha kodanike eest hoolitseda ning tekkinud võimuvaakumi täidavad vähem või rohkem kuritegelikud grupeeringud oma seadustega. Eks nii mõnigi tolleaegne ettevõtja, kelle äripartnereid aeg-ajalt karjääridest leitakse, esine tänapäeval tunnustatud arvamusliidrina, meenutades heldimusega tolleaegseid lõbusaid tegemisi ja ehk salamisi lootes kunagi taas olematu riigi tingimustes ettevõtlust arendada.

    Vasta

  18. Jolli
    apr. 28, 2012 @ 14:16:45

    Aga kes siis süüdi on, kui kodanik ei viitsi õppida? Kiusab klassis teisi lapsi, vaheajal niisamamoodi, jääb istuma, visatakse lõpuks koolist välja või saadetakse kolooniasse… Edasi sooritab võibolla mõne päriskuriteo, käib vangiski ära ja ei rehabiliteerugi enam ühiskonda.
    Mitte et õhuke riik ei hooli oma kodanikest- need kodanikud ju moodustavadki selle riigi.
    Nii katkisi teid, kui meil “paksu” ENSV ajal oli, ei õnnestu tänapäeval enam näha.. 🙂 Maanteed koosnesid aukudest, kindlasti olid ka kasutatavad materjalid paremad kui praegu, ainult et kuidas sellised asjad võimalikud olid, ei kujuta ette.
    Side- vanemad olid 19 aastat telefonijärjekorras. Vahepeal tuli EV-2 ja sai mobiilidele üle mindud. Tegemist on muideks era, mitte riigiettevõttega. Vat see 19 aastat ootamist oli tõesti riigifirma taga.
    Kui hetkel riik korjab poole bensiiniliitri hinnast aktsiisina, mis pidavat minema tee-ehitusse, siis on minuarust ka igati normaalne, kui need teed enamvähem korras on ja kas just peab selles osas sügavaid kummardusi tegema?
    Norra kuningriigis oli igatahes iga natukese aja tagant tõkkepuu maanteel ees- maksa tee-tolli!

    Ilmselt ei tegelenud sa 90ndatel ettevõtlusega? Oled sa üldse ettevõtlusega isiklikult tegelenud?

    Vastasel korral räägid ainult linnalegende koledatest kantpeadest, kes vahetpidamata käisid “katust” pakkumas ja ärikaid uputamas.
    Ettevõtlusvabadus 90ndatel oli oluliselt vabam, ülereguleerimist ei olnud niipalju.
    Ei vajatud maapoodi kuute kraanikaussi ja raadiot tohtis veel kuulata. Inimesed käivitasid igasuguseid kooperatiive ja aktsiaseltse huviga, mentaalsus areneda oli oluliselt kõrgem kui tänapäeval.

    Vasta

  19. Jolli
    apr. 28, 2012 @ 14:46:07

    Euroopas on asjad paberil lihtsad- panustatakse töökeskkonda. Töökeskkond on meil suurepärane- töötajaid kaitsevad igasugused seadused, seaduse täitmist aga kontrollivad vastavad inimesed. Ühesõnaga- elu on lill. Aga mida ei ole, on töökohad. Sest ühe euro-kõlbliku töökoha tegemisega ei saa üksikettevõtja enam hakkama. Ta ei suuda luua töökohta isegi iseendale, rääkimata riskist ise tööandjaks hakata ja palgata töölisi.
    Ja see ongi Euroopa häda võrreldes muu maailmaga, kus sa võid tänavale leti püsti panna ja oma ülejäänud maasikad maha müüa. Ja seda konkurentsisõda me enam ei võida- ettevõtluseks sobilik (riski)kapital põgeneb Euroopast.
    Järgi jäävad sotsiaaltagatistega äranunnutatud töötud- endised ametiühinguliikmed, kellele keegi enam töökohti luua ei taha.
    Kuni pangad riikidele laenu annavad, võib ju seda hooliva riigi muinasjuttu mängida, edasi aga mis?…..

    Vasta

  20. Jolli
    apr. 28, 2012 @ 15:07:54

    Meenutan, et ettevõtja olla on elustiil ja mõtteviis. See on aga vägagi seotud vabadusetunnetusega. Inimene, kes käib kaheksast viieni “tööl”, paneb peale seda kui on ära teinud kõik mis kästi, ukse kinni ja läheb õhtuse õlle kõrvale väikest palka kiruma, ei saa ilmselt kunagi teadma, mis tunne on olla ettevõtja?

    Ettevõtja võib mõne idee nimel töötada palgata, ta võib kõik oma säästud matta mingisse ettevõtmisse, millesse ehk ainult ta ise usub. Vahel õnnestub ja teda saadab edu, sageli mitte ja tal tuleb kuuse alla kolida. Ettevõtja teeb tööpäevi mille pikkust ja intensiivsust ei suuda tavaline “tööl käiv” (vs. tööd tegev) inimene ettegi kujutada. Ja siis näeb see kaheksast viieni tüüp mõne ettevõtja istumise all autot, mis teeb meele kadedaks /ja saadab alateadliku signaali vaataja enda saamatusest/ ning inimene otsustab, et ju siis on tegemist mingisuguse paadunud tegelasega, kes väärib igakülgset hukkamõistu kuni repressioonideni välja.
    Saamata aru, et häid ettevõtlike inimesi vajatakse igalpool, vingatseid ja virisejaid aga mittekuskil. Nüüd võib muidugi rääkida ka sellest, et ilma töötajateta ei ole ka ettevõtteid, ei vaidle vastu. Kuid parem oleks siiski teatav loov sümbioos, kes on ühiselt eesmärgi nimel väljas.

    Kui keegi aga räägib taaskord netikommentaarides süüdistavalt sajast tuhandest töötust ja küsib nõudlikul häälel, miks valitsus midagi ei tee, siis ma küsin- kesse tegi? Ise tegi. Loogu siis mõned töökohad ja juba jääbki kõigest 99998 töötut.

    Vasta

  21. personainfieri
    apr. 28, 2012 @ 15:11:44

    “Suurepalgaline heaolueuroopa ongi suurepalgaline tänu sellele, et riigid on aastakümneid kõrgete maksude (ja ka laenuraha) abil ühiskonda üles ehitanud.”

    Vale! Heaoluriiki pole võimalik üles ehitada kõrgete maksude abil, sest kes neid makse siis maksab? 🙂
    Vanade Euroopa riikide jaoks tekkis tulubaas teaduslik-tehnilisest revolutsioonist ja koloniaalvalduste ekspluateerimisest, mis põhjustas heaolu tõusu kogu riigis ja sellest tulenevad kõrgendatud sotsiaalsed nõudmised. Nende nõudmiste täitmiseks hakati makse tõstma, kuna koloniaalvaldused kadusid ära ning TTR aeglustus. Euroopa hakkas kaotama võistluses uute arenevate turgudega, kes olid innovatiivsemad ning mitte mõjutatud suurte koormiste poolt. Nad said vaba raha paigutada innovatsiooni, selle asemel, et kulutada seda sotsiaalabile. Kuna aga majanduse arenguga tekkis uusi töökohti, tõusis seal ka keskmine elatustase. Alates 20.saj. teisest poolest on majanduslikult edukaks osutunud õhukesed riigid.
    Mis on õhukese riigi eelis? Seal riik ei koori ettevõtjatelt seitse nahka seljast, vaid loob soodsad tingimused ettevõtluseks, sest kui ettevõtlus areneb, tekib rohkem töökohti ja inimesed on rahul.

    Vasta

  22. Jolli
    apr. 28, 2012 @ 15:34:45

    Eelpoolnimetatud H. Fordi raamatus “Täna ja homme” on ta kirjeldanud tegevusi, mida ta ise, oma tulude arvelt, tegi oma töötajatesse investeerimiseks. Korterelamud, meelelahutusvõimalused, kutseõppeasutused… Vabatahtlikult kehtestatud 8-tunnine tööpäev (toona 12 tundi tavaline), kuna nii sai ta parima töö-tulemuse…. Ja palju muud mis peast ei meenu. Ja seda kõike ilma ametiühingute surveta. Tema tees oma töötajate palka tõstes oli- minu parimad kliendid on minu töötajad. Fordi töölised pidid suutma osta enda koostatava auto. Raamat tasub lugemist isegi siis kui ta ennast seal ise natuke üle kiidab. 🙂
    Ja Ford ei pidanud ennast kapitalistiks vaid töösturiks. Kapitalist oli kapitaliomanik- kellelt ta laenas rahalisi vahendeid.

    Muideks võiks meenutada ka hiljutist GM-i lugu. GM-i sissetulevatest rahavoogudest kulus üha suurem osa oma firmapensionite maksmiseks. Järelikult jäi üha vähem tootearenduseks-innovatsiooniks. Tooted aegusid võrreldest konkurentidega ja kuskilt sealtki tuleks otsida maailma suurima autofirma pankrotistumise põhjusi. Hetkel ma vist räägin endale vastu? Oleks paks riik võtnud pensionite maksmise endapeale, oleks GMil olnud lihtsam toodet arendada? Aga midagi sellist ju juhtub hetkel ka riikide tasemel, liiga palju kohustusi, liiga vähe vahendeid arenguks ja liiha vähe sissetulekuid uutelt ideedelt.

    Vasta

  23. personainfieri
    apr. 29, 2012 @ 05:36:40

    Eesti puhul tulebki vahet teha kahel äärmusel: riigil, mis on üldiselt hästi toiminud, sest riigivõlg on püsinud väga väike ning inimestel, kelle majanduslikku mõtlemist juhivad seitse surmapattu: alpus (superbia), omandihimu (avaritia), kiim (luxuria), kadedus (invidia), õgardlus (gula), vihapidamine (ira), tujutus (acedia) ning nad on sattunud raskustesse ja süüdistavad nüüd riiki, miks ta teda ei päästa.
    Omaette küsimus on õhuse riigi paikapidavus Eesti puhul, sest riigi osakaal majanduses ning inimeste maksukoormus on ikkagi päris suured. Väikesed maksud on müüt, kuigi arenev riik ei saa oma majandust üles ehitada suurtele maksudele, see on arenenud riigi privileeg. Eesti maksusüsteem on küll väga lihtne ja loogiline, mis on tema eelis, sest võimalused maksupettusteks on väiksemad.

    Vasta

  24. Jolli
    apr. 29, 2012 @ 06:51:30

    Meenutan, et ettevõtja olla on elustiil ja mõtteviis. See on aga vägagi seotud vabadusetunnetusega. Inimene, kes käib kaheksast viieni “tööl”, paneb peale seda kui on ära teinud kõik mis kästi, ukse kinni ja läheb õhtuse õlle kõrvale väikest palka kiruma, ei saa ilmselt kunagi teadma, mis tunne on olla ettevõtja?

    just kui illustratsiooniks järgnev /edu/lugu:

    ““Kehva tervise tõttu ei saanud ma alaliselt tööl käia, siis hakkasin FIEks, sest riigilt ma raha kerjata ei taha ja ülemustelt sõimata saada samuti mitte. Nii tegime oma söögikoha, kust mina teenin oma palga, aga pensionärist abikaasa aitab mind tasuta,” selgitab koha omanik.”
    http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/perenaine-vaaritab-mees-teenindab.d?id=64309587

    Vasta

  25. Tõnu
    apr. 29, 2012 @ 07:19:49

    “Alates 20.saj. teisest poolest on majanduslikult edukaks osutunud õhukesed riigid.”

    Sellele väitele lisaks sooviks näha ka toetavaid numbreid. Kas edu all on silmas peetud majanduse kasvunumbreid või keskmist palka ja inimese ostujõudu? Mõned näited 20 sajandi teisest poole majanduslikult edukatest õhukestest riikidest?

    Eks võtan siis ise mõned numbrid ette. Eestis paljukiidetud majanduskasv (SKP kasv võrreldes möödunud aastaga, 2011 andmed):
    https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2003rank.html
    Eestil vägagi kõrge koht, 14. Et saavutada veelgi suurem kasv, tuleks siis õppust võtta neist, kes meist eespool, näiteks esiviisikust: Katar, Mongoolia, Ghana, Panama või Türkmenistan?

    Või siis ostujõud inimese kohta (2011 andmed).
    https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2004rank.html
    Eesti koht 62, mis tegelikult maailma tasemel ei ole sugugi halb, aga võrreldes Euroopa riikidega jääb tagasihoidlikuks. Millise rikkama riigi eeskuju peaksime järgima? Liechtenstein, Katar, Luksemburg, Bermuda või Singapur? Kas õhukesed ja edukad riigid Euroopas on Norra, Šveits, Holland, Austria ja Rootsi?

    Majandusliku edukuse loogikat järgides peaksime hoopis vaatama maailma ühe kiiremini areneva majanduse, Hiina, mudelit ning tagasi pöörduma kommunismiaega.

    Hiljutine uudis OECD riikide tööjõu maksustamise kohta paigutas Eesti niigi kõrgele kohale. “Vähem makse = õhem riik = helgem tulevik” põhimõtte kohaselt peaksime Eestis siis riigi maksutulusid praegusest tasemest tuntavalt vähendama ja seega hulganisti praegu riigi poolt täidetavaid ülesandeid ära kaotama. Sellega seoses sooviks küll näiteks viit peamist tegevusala, kus Eesti riigi kulutusi tuntavalt vähendada annab, samas majanduse arengule positiivselt kaasa aidates.

    Vasta

  26. personainfieri
    apr. 29, 2012 @ 08:06:19

    Ei maksa segamini ajada kahte asja: elatustase ning majandusareng. Kui ettevõte peab maksma riigile kõrgeid makse, siis jääb talle vähem võimalusi investeerida tootmise laiendamisse, luua uusi töökohti, tehaseid jne. Ettevõtluse arendamisega laieneb ka teenindusfäär, sest inimestel on rohkem raha käes, mis võimaldab maksustada hoopis tarbimist. Ma ei usu, et keskmise hiinlase elatustase on kõrgem kui Eestis, kuigi majandusareng on seal olnud revolutsiooniline. Diktatuuriliste riiide majandusliku kasvu on loomulikult lihtsam suunata ja näiteid on siin palju, sest nemad ei vastuta oma kodanike ees. Pole hirmu, et nad valitakse maha, aga ma ei näe selles nüüd küll midagi järgimisväärivat, kuigi paljud neukkud seda kindlasti sooviksid.
    Väga paks riik oli näiteks Nõukogude Liit, kus turumajandus oli ära nullitud ja panustati kõvasti ka sotsiaalsfääri, tagas tasuta hariduse ja meditsiiniabi, andis tasuta kortereid jne, aga mis haridus see oli? Mis meditsiin see oli?

    Vasta

  27. Jolli
    apr. 29, 2012 @ 08:13:16

    Majandusliku edukuse loogikat järgides peaksime hoopis vaatama maailma ühe kiiremini areneva majanduse, Hiina, mudelit ning tagasi pöörduma kommunismiaega.

    Hiina edulugu põhineb siiski kapitalismiga integreerunud vabamajanduspiirkondade läänele tehtavale (all)hankele ja (seni) veel odavale tööjõule, mis tulened suurest konkurentsist inimene per töökoht. Inimesi on palju, vabu töökohti vähe = palgatase on madalam.
    Lisaks tehti vähemalt alguses palju odavat allhanget, nüüd aga juba ka innovaatilisi liigutusi- luuakse uut, nagu 80-ndate Jaapanis, kes samuti alustas Ameerika toodete (ntx autod) jäljendamisest ja jõudis kvaliteedijuhtimisgurude (W.E. Deming jt.) abil juba iseseisvasse kvaliteettoote loomise faasi.
    Niisiis põhineb Hiina edulugu siiski sinna poogitud lääne tehnoloogiate oskuslikul integreerimisel kohalike oludega, mitte mingil erilisel valgustatud mudelil.
    Samu ja paremaid tulemusi saavutaks ka ameerikas, kui tööjõud oleks sama odav. 😉

    Vasta

  28. personainfieri
    apr. 29, 2012 @ 08:19:03

    Vasta

  29. Jolli
    apr. 29, 2012 @ 08:50:51

    Või mille üle vaidlus käib? Millegipärast palgatakse lääne-euroopas “poola torumees”, kes on nõus tegema torutöid odavamalt, kui põlis-prantslane. Osta odavalt on ju ka kapitalismi toimimise loogika. Kuni idaeuroopa on võrreldes läänega poola torumees, ta ka lepinguid saab. Kui palgatase jõuab lääne tasemele, peab olema varuks mingi muu strateegia- odavast allhanke maast peab jõudma uusi väärtusi loovaks maaks. Eesti häda on: palju vanasse kinni jäänud madala uuendusmeelsusega inimesi- nn neukkusid. Palju kolhoosniku- ja liinitöölise mentaliteeti, aga vähe kolhoose ja vabrikuid.

    –Industrialiseerimine ja mehhaniseerimine asendab odavate kätepaaride töö, nagu näha ka ülalolevas videos. Põllumajanduses ei ole enam vaja karja kõplaga kolhoosnike, kui piisab korralikust hi-tech traktorist ja haakeriistadest, et üles künda pool eestit.
    Ja ka nõuka ajal tuli millegipärast sügiseti koolilastel käia seda “suurepärast” kollektiiviseerimisprojekti päästmas. Olen isegi käinud- koolitööd ei toimunud, sest käisime kolhoosis kartulit võtmas. Millega siis need kolhoosnikud oma aega sisustasid? Aga kisa käib, et maaelu lagundati. Jah, kolhooside kadumisega kadus ka võimalus ressurssi “vasakule” suunata, varastada. Ja see ongi kokkuvõtlikult see, mida nähakse maaelu hävitamise all. Maaelu hävitati siiski ennem, siis kui ettevõtlikud peremehed koos peremeestega Siberisse saadeti.—

    Tulemuseks saabki olla tööpuudus, kui tööjõud ei ole suuteline või ei taha areneda aja nõuetele vastavaks.
    Raske on leida inimesele võimetekohast tööd, selle asemel, et leida tööle võimetekohane inimene. Need on kaks väga erinevat asja. Ja sellepärast ma paluksingi, et sõna võtaksid inimesed, kes on ise esinenud nii töövõtja kui ka tööandja ja ettevõtja rollis, mitte ei korrutaks üle ajakirjandusest loetud seisukohti, et makse tuleks tõsta ja saadud tulu jagada neile neukkumentaliteediga inimestele, kes ise ei vaevu arenema.

    Vasta

  30. Jolli
    apr. 29, 2012 @ 08:53:46

    -koos peredega-

    Vasta

  31. Tõnu
    apr. 29, 2012 @ 09:08:17

    Hiina oligi toodud näiteks vähedemokraatliku riigi majanduse edukast arengust 🙂

    Jonni pärast küsin uuest – millised ikkagi on näited 20 sajandi teisest poole majanduslikult edukatest õhukestest riikidest?

    Teiseks – Eesti puhul maksude vähendamise tagajärjel vähenevad või sootuks kaduvad Riigi tegevusvaldkonnad, mida õhukese riigi puhul enam tarvis ei ole ja mis senini on takistanud edukat turumajanduslikku ettevõtlust? Näiteks 2012 aasta maksutuludest veerandi, ehk ligikaudu 1 miljardi euro ulatuses.

    Vasta

  32. Jolli
    apr. 29, 2012 @ 09:23:39

    Jonni pärast küsin uuest- Tõnu, oled sa ettevõtja-tööandja olnud?
    Miks ma seda ettevõtluse osa rõhutan- see lööb chakrad lahti. Maailm ei tungugi enam nii ebaõiglane, kui ainult töövõtja olles. Hakkab tabama suuremat pilti.

    Vasta

  33. Jolli
    apr. 29, 2012 @ 09:33:47

    Kas peale Põhja- ja Lõuna Korea omavahelise võrdlemist on vaja veel mingit näidet plaanimajandus vs vabaturumajandus? Sama rahvas, sama keel, samad kliima-olud. Aga prioriteedid on erinevad- kes millele panustab.
    Kummas riigis on inimestel parem elada. Või turvalisem.

    Vasta

  34. personainfieri
    apr. 29, 2012 @ 09:45:26

    “Jonni pärast küsin uuest – millised ikkagi on näited 20 sajandi teisest poole majanduslikult edukatest õhukestest riikidest?”

    Ega ma ilmaasjata neid tabeleid üles ei pannud – võrdle erinevate riikide maksumäära ja siis inimarengu indeksit, majanduslike vabadusi või majanduslikku kasvu, mida parajasti vaja on.
    Üldine tendents on selline, et arengumaadel on väiksem maksukooormus kui arenenud maadel, sest nemad peavad rikkust alles looma ja üldises võrdluses ei ole Eesti maksukoormus üldsegi mitte väike. Pole siin mingit õhukest riiki, vaid neukkurahvas tahab olemasolevat paksu riiki veelgi paksemaks teha.
    Õhuke riik tähendab seda, et mitte riik ei tegele hooldusküsimustega, vaid paljud funktsioonid on kodanike kanda. Tahate paremat haridust – teeme uue kooli. Tahate paremat arstiabi – teeme ära. Riik ei pea igal sammul kodanike ellu sekkuma, piirama nende vabadusi ning karistama neid sundkoormistega. See, kuhu riik oma kombitsaid ei aja, saab korvatud inimeste vabatahtlike initsiatiividega. Eesti ajal oli näiteks tavaline asi, kui ettevõtlikud talumehed moodustasid masinaühistu, et oma põlde harida. Neukkumõtlemisega inimesed aga ei taha üldse tööd teha, ajavad suu pärani ja ootavad, et riik neid toidab. Kui rääkida Põhjamaadest, siis need inimesed, kes tööd teevad, pole suure maksukoormuse üle üldse õnnelikud. Õnnelikud on küll need, kes elatuvad sotsiaalabist ja saavad endale võimaldada head elatustaset ilma sinna sentigi panustamata.

    Vasta

  35. Jolli
    apr. 29, 2012 @ 10:12:44

    Eks kõik taandub ju ka näidetele loodusest. Kes on mesilastega kokku puutunud, teab, et mesilaspere (pere-ettevõtte) puhul esindab mesilasema seal juhatust, töömesilased töövõtjaid ja isamesilased- lesed ülalpeetavaid.

    Juhatuse ja töövõtjate funktsioonid on teada- tagada töötades pere ellujäämine.
    Mida need isamesilased siis teevad? Viljastavad mesilasema (et see saaks muneda uued munad), ja sellega nende funktsioon piirdubki, isu aga mitte ja nii jäävadki lesed tarule toita, midagi aga vastu ei anna.
    Tavaliselt on leskesid mitmeid ja hea mesinik üritab neist vabaneda, sest muidu söövad nad kambakesi ära arvestatava osa mesilaste varudest, seades löögi alla kogu taru ületalve-elamise võime.

    Kui mesinik (kes esindab siinkohal riiki) mett (ehk makse) võtab, annab ta mesilasperele selle eest ka midagi vastu: loob tööks sobiliku keskkonna.
    Sätib taru katusele eterniiti või tõrvapappi, tihendab ja värvib seinu, puhastab tuulutusavasid, seab korda lennulaua (taristu), külvab meetaimi, teeb kahjuritõrjet ja valvab, et näljased neukkud taru auto järelkärusse ei tõstaks ja minema ei viiks. (võitleb sise- ja välisvaenlastega).
    Lisaks annab tarule kevadel lisasööta, sest mesi on ju mõeldud mesilasperele toiduks (arenguks-investeeringuteks), mitte ära võtmiseks.
    Hea mesinik arvestab täpselt meekogusega, mida tohib ära võtta, et pere oleks jätkusuutlik.

    See mõistujutt töötab ka makroma maailma puhul. 🙂

    Vasta

  36. Jolli
    apr. 29, 2012 @ 11:53:14

    Tõnu: Kas õhukesed ja edukad riigid Euroopas on Norra, Šveits, Holland, Austria ja Rootsi?”

    OECD avaldatud raportist selgub, et Eesti maksukoorem töötasudelt on liikmesriikide seas 11. kohal. Nii Taanis kui Norras makstakse töötasudelt vähem makse kui Eestis.

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-makstakse-palkadelt-korgemaid-makse-kui-mitmel-pool-skandinaavias.d?id=64324211

    Ja kuidas on nüüd see, et me juba maksamegi makse rohkem kui paksudes riikides, kajastunud meie heaolus? 😉 Tõstame aga veel?

    Vasta

  37. Tõnu
    apr. 29, 2012 @ 12:59:29

    Sai juba tükk maad eespool kommenteeritud tõsiasja, et Eestis maksud nii väga madalad ei ole, aga heaoluriiki justkui ka mitte. Kui maksuraha ei kulu ühiskonna heaolu suurendamisele, liigub ta ilmselt mujale.

    Samas, OECD poolt võrreldav maksukoorem töötasudelt on ainult üks osa riigi poolt korjatavatest maksudest. Aktsiisi-, käibe- või varamaksud erinevad riigiti samuti oluliselt ning madala tööjõumaksuga riikides korjatakse vajaminev raha mujalt.

    Tabel näitab ju selgelt, et sotsiaaldemokraatlik heaoluriik ei tähenda sugugi eelkõige kõrgeid makse tööjõule. Kui Eesti soov oleks olla rohkem nagu Taani või Norra, peaks neid makse vähendama. Mikserile edu 🙂

    Samast raportist võib teha ka järelduse, et võrreldavatest parim riik on Tšiili, kuna seal on maksud tööjõule kõige madalamad. Juba järgmistele valimistele võikski kohe erakondadele välja pakkuda valimisloosungi – “Lubame, et viie aastaga viime Eesti majanduse Tšiili tasemele!” 🙂

    Vasta

  38. Jolli
    apr. 29, 2012 @ 13:37:46

    Nii et sa Tõnu, ei ole loonud ühtegi töökohta, aga tahad luua lausa heaoluriiki? Ehk teeks alguseks midagi lihtsamat? Mingi kabinetiteadlane oled või? Pane üks töötav firma püsti, siis räägime edasi. Poliitikujuttu võin ma ise ka genereerida.

    Vasta

  39. personainfieri
    apr. 29, 2012 @ 14:10:47

    Tšiilit ei maksa eriti naeruvääristada, tegemist on ilmselt kõige euroopalikulikuma ja edukama majandusega Ladina-Ameerika riigiga. Kusjuures Tšiili majandus aidati jalgadele just Pinocheti ajal, kuid neid nõustas Milton Friedman ise – mitte et Pinocheti riigikorraldust tasuks nüüd kohe eeskujuks võtta, kuigi paljudele neukkudele see meeldiks, surmanuhtlust kui palju ja kord oli majas. Sotsialist Allende ajal olid nad majandusega sügaval p…ses.

    Vasta

  40. personainfieri
    apr. 29, 2012 @ 14:20:04

    Norra, Šveits, Holland, Austria ja Rootsi olid sel ajal, kui nad oma sotsiaalriigi jaoks tulubaasi kogusid, üliõhukesed riigid. Alles siis, kui nad olid rikkaks saanud, hakkasid nad heaoluriiki arendama, mille tulemuseks oli loomulikult majandusliku kasvu pidurdumine ja stagnatsioon. Seetõttu majanduslik kasv toimubki riikides nagu Katar, Mongoolia, Ghana, Panama või Türkmenistan. Seepärast on Ansipi taktika viie edukama riigi hulka jõudmiseks iseenesest õige. Mikseriga jääme sellele tasemele, kus praegu oleme või mis veelgi tõenäolisem – kuna arenevas riigis heaoluriiki ei edenda – sattume silmitsi veelgi tõsisema kriisiga.

    Vasta

  41. Tõnu
    mai 01, 2012 @ 14:47:40

    Jüri Mõis: “Õhukese riigi mudel ei toimi” – http://uudised.err.ee/index.php?06251783

    Vasta

  42. personainfieri
    mai 01, 2012 @ 15:47:01

    See Mõis räägib ju sama juttu kui mina ehk oma algsele paksu riigi jutule ise vastu:
    “Küsimusele, kas paksu riigi ülevalpidamine Eestile üle jõu ei käiks, vastas Mõis, et ei käiks, aga et teoreetiliselt on õhukese riigi poliitika efektiivsem.
    “Erasektor on üldiselt alati efektiivsem ja see on normaalsetes majandusoludes mõistlikum ja põhjustab kiiremat majanduskasvu ja kiiremat järele jõudmist Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Aga kui majandusseadused absoluutselt ei toimi nagu praegu, siis kipub eriti lagunema väikeettevõtlus. Väikeettevõtlust peetakse traditsiooniliselt turumajanduse ja õhukese riigi aluseks,” märkis Mõis.”

    Vasta

  43. personainfieri
    mai 01, 2012 @ 15:50:02

    Seepärast peaks arendama väikeettevõtlust. Eesti riigi probleem on selles, et siin on väga palju riigisõltlastest neukkusid, kes on paremal juhul võimelised arutlema, miks palk ei tõuse, mistõttu väikeettevõtlus ei arene.

    Vasta

  44. Jolli
    mai 01, 2012 @ 16:28:15

    “Lahendusena pakub Mõis välja vastandi ehk n-ö paksu riigi. “Prantsuse tüüpi riik, kus paljud asjad on riigid omad. Eesti õhukese riigi mõte on see, et riik väga väheseid asju kontrollib, väga vähe võtab enda kanda riske, sealhulgas töökohtade loomist.”
    Küsimusele, kas paksu riigi ülevalpidamine Eestile üle jõu ei käiks, vastas Mõis, et ei käiks…”

    Eestile ei käiks, aga Prantsusmaale millegipärast käib??….

    Valimiste teemadel: “Hollande’i programm vastab väga vähe Prantsusmaa tegelikele probleemidele, millest kõnelevad kõrge võlakoorma jätkuv kasv, kõrge tööpuudus, riigieelarve, mis pole tasakaalu tundnud 35 aastat ning euroala suurim valitsussektor, mis moodustab SKPst juba 56%. Rikkuse loomise asemel on Hollande’i kampaania rõhk ümberjaotamisel. Kui turgude reaktsioon tuleb tormiline, ei saa välistada, et järgmisena satub raskustesse Prantsusmaa. Ja siin on jälle euro küsimärgi all. ”
    http://www.ap3.ee/?PublicationId=B930FA74-7BF7-4E9D-82A1-B9358538B9FD&SiteId=90C2BB91-3761-4C60-9CC9-0E25A8AE6951

    Kas keegi suudab arusaadavalt selgitada, kust see paks riik oma toimimiseks vahendeid leiab, kui on oma inimesed tühjaks pumbanud ja ettevõtetest lahti saanud? Eeldame, et riik ei ole naftariik, kui on, siis muidugi ükskõik kui palju on riigitöötajaid- maavarade müük täidab riigikassat.

    Vasta

  45. personainfieri
    mai 05, 2012 @ 17:23:00

    Olukord Euroopas on vähkkasvaja, mis on tekkinud sobimatutest tööjõuseadustest ning hoolimatust kulutamiskultuurist. Eesti on sellest kasvajast hoidunud ning meie majandusmudelit võiks kaaluda Euroopa tulevikumudelina, ütleb Taani investeerimispanga Saxo Bank aktsiastrateeg Peter Garny.
    Tugeva majanduse kaks tugisammast on tasakaalus eelarve ja valitsuse madal võlakoormus. Eestil on lisaks 21-protsendiline proportsionaalne tulumaks, mida on alandatud alates 2004. aastast.
    http://www.e24.ee/828554/saxo-banki-strateeg-eesti-peaks-olema-euroopa-tulevikumudeliks/

    Vasta

  46. Jolli
    mai 06, 2012 @ 06:33:15

    🙂 Kuidagi vaikseks kõik on jäänud…. Kas Tõnu läks e-äriregistrisse ettevõtet registreerima?
    Ok, ma üritasin siin tavakommentaatorina mingeid “reegleid” kehtestada, et sõna võivad võtta ainult… jne. – mis ei olnud minu poolt loomulikult ilus käitumine. (Jätame reglementeerimise adminnile, kui selline siin olemas on. 🙂 Nagu juba vanad ladinlased on öeldud: Audiatur et altera pars- kuulatagu ära ka teine pool. 🙂

    Vasta

  47. personainfieri
    mai 06, 2012 @ 08:00:16

    Või on põhjus hoopis selles, et peale kaotust rusikatega ei vehita ja sotsiaaldemokraatiale võib ilusti vee peale lasta nagu kogu sajandile 😛

    Vasta

  48. Jolli
    mai 06, 2012 @ 08:31:08

    Eitea midagi, ootame Prantsuse ja Kreeka valimiste tulemused ära.
    Raffas käitub põhimõtte järgi-
    Al Bundy: “A Bundy never wins, but a Bundy never quits.”
    :=)

    Vasta

  49. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 02:40:56

    Prantsusmaal võitiski Hollande. Kreekas on seis segasem, parempoolne Uus Demokraatia sai valimispäeval tehtud küsitluste järgi 15% vähem hääli ja sotsiaaldemokraatlik PASOK koguni 30% vähem. Valimistel võitsid kõiksugused äärmuslased: vasakäärmuslik SYRIZA, rahvuslik ANEL ja neonatside Kuldne Koidik. Kommunistid säilitasid oma positsioonid.

    Vasta

  50. Tõnu
    mai 07, 2012 @ 05:41:26

    Sotsiaaldemokraatlik Euroopa riigimudel rajati põhimõtteliselt eelmise sajandi alguse liberaalse ja kontrollimatu majanduse kokku kukkumise järel. Turumajandusega kaasnev paratamatu mullindus ja masundus tekitab varem või hiljem olukorra, kus vaesunud ja lootuse kaotanud inimesed asuvad vähem või rohkem demokraatilke vahenditega toetama igasugu parem- või vasakäärmuslikke ideid. Mis toob kaasa riikidevahelised konfliktid, sõjad ja muud hädad. Selleks, et hullude diktaatorite toetajaskond piirduks piisavalt väikese osaga elanikkonnast, hoolitsebki sotsiaaldemokraatlik ühiskond ettenägelikult kõigi kodanike hariduse, tervishoiu ja meelelahutuse eest. Haritud, terved ja rõõmsad inimesed on iga jätkusuutliku riigi peamine tagatis.

    Vasta

  51. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 05:59:45

    “Sotsiaaldemokraatlik Euroopa riigimudel rajati põhimõtteliselt eelmise sajandi alguse liberaalse ja kontrollimatu majanduse kokku kukkumise järel.”

    Eelmise sajandi (see on 20.sajandi) alguse majandusmudel liberaalne ikka küll ei olnud. Pigem toimis konservatiivne ja protektsionistlik mudel, millelt riik kõvasti koort riisus, ainult et neid tulusid ei jagatud kodanike vahel laiali nagu sotsiaaldemokraatias, vaid nende abil sai sõdu pidada, uusi maid vallutada, pidada üleval kulukat koloniaalimpeeriumi jms. Konfliktioht maailmas on vähenenud just läbi tänu liberaalsele vabaturumajandusele ning globaliseerumisele, mis tõusis esile peale Teist Maailmasõda, kui toimub kapitali vaba liikumine ning sõjapidamine on väga kulukas ettevõtmine. Palju odavam on endale asju või maid osta kui neid vallutada 🙂

    Vasta

  52. Jolli
    mai 07, 2012 @ 06:53:55

    Vasta

  53. personainfieri
    mai 09, 2012 @ 05:29:21

    Hollande on kuulutanud finantskapitali oma vaenlaseks, aga ma kipun jagama seda arvamust, et välispoliitiliselt Prantsusmaa uus valitsus probleeme ei tekita ning monsieur Normal töötab tandemis Merkeliga (Merkland või Angeland) sama hästi kui Francois Mitterrand ja Helmut Kohl. Probleeme võib tekkida sisepoliitiliselt, kui ta peaks hakkama oma valimislubadusi ellu viima.
    http://www.reuters.com/video/2012/05/07/francois-hollande-monsieur-normal?videoId=234538715

    Vasta

  54. Ivar
    mai 11, 2012 @ 12:13:10

    Lugesin huviga teie “kolmekõnet”.Majanduse alal ennast mingil moel pädevaks ei pea, seetõttu on küsimused rohkem enda silmaringi laiendamiseks kui debati arendamiseks.

    Nimelt õhuke riik, lihtsustatult öeldes, tähendab võimalikult vabade käte andmist ettevõtjatele ning nende poolt loodud tegevusele. Ettevõtete eesmärk on kasumit teenida. Kasumit teenitakse riigi poolt loodud mänguväljakul( seadused, reeglid, vähemal määral ehk ka moraal). Kui on õhuke riik, ehk liberaalsemad seadused ning piirangud ettevõtetele, siis on paratamatult ka oht suurem korruptsioonile ning ahnusele, selle sõna kõige labasemas tähenduses. Võttes õhukese riigi näietks USA, siis sealsed suurkorporatsioonid on paisunud nii suureks(GM), et nende hääbumine(ehk pankrotistumine) ei ole enam variant, sest see tähendaks ettekujutamtut krahhi majandusele. Seetõttu ka need rahavood, mis on paigutatud nendesse suurkorporatsioonidesse. Siit ka iroonia – õhuke riik viis ettevõtlike inimeste loodud firma nii kaugele, et see vajas teatud hetkel ise, sõna otses mõttes, sotsiaalset abi. Ehk kuidas võiks riik korraldada kontrolli(jäädes ise samaaegselt “õhukeseks”) nende korporatsioonide üle?

    Ning veel,

    Mida arvata sellest:

    http://robinhoodtax.org/

    Vasta

  55. personainfieri
    mai 11, 2012 @ 12:54:57

    Robin Hoodi maks on finantstehingute maks, mida hakkaksid maksma pangad finantstehingute pealt ja sellel on palju prominentseid toetajaid, aga ka kriitikud. Finantstehingute maksu idee ise pärineb jällegi Keynesilt.
    Kuigi see võib esialgselt mõjutada finantssektorit, võib kaudne mõju ulatuda kaugemale, tekitada tööpuudust ning lõpuks võib see maksukoormus finantsektorilt üle kanduda tavalisele pangateenuste kasutajale.
    Ega minul siin mingit kindlat seisukohta ei ole, kuigi ma arvan, et praeguse majandussüsteemi puhul hakkab see tööle ainult siis, kui seda maksu rakendatakse globaalselt, st välistatakse erandid ja maksuparadiisid, mis eeldab kõigepealt vähemalt G-20 tasemel kokkulepet.
    Ise küsimus on jälle maksu sihtotstarbelises kasutamises, kas sellega luuakse õng või kala? Kas see suunatakse investeeringutesse või jaotatakse toetusteks ehk siis kulutatakse lihtsalt ära, selles on point.

    Vasta

  56. personainfieri
    mai 11, 2012 @ 13:11:42

    See, et liberaalsemad seadused suurendavad ahnust ja korruptsiooni, on huvitav seisukoht. Praktika näitab hoopis, et korruptsioon ja ahnus tekib rohkem kontrollitud majanduse juures, kus on oluline olla “pumba” juures. Vabaturumajanduse juures on oluline osa konkurentsil, samal ajal kui protektsionistliku majanduse juures tekkivad kõikvõimalikud monopolid. Kontrollituma ühiskonna juures on alati küsimus, kes on kontrollijad (kui võim on rahva käes, siis kelle käes ta on :)) ja riik ei ole mingi abstraktne mehhanism, vaid siiski reguleeritud mehhanism võimu teostamiseks.
    Suurkorporatsioonide probleemid on riikidega sarnased, sest jällegi tekib soodumus monopolidele ja kontrollitud turgudele. Nagu on olemas paksud riigid, nii on olemas ka paksud ettevõtted 🙂
    Kuidas õhuke riik suudaks korporatsioone korrale kutsuda? Eelkõige ikkagi läbi ettevõtluse laiendamine, millega korporatsioonide monopoli vähendatakse ja inimestel on rohkem valikuid.

    Vasta

  57. Tõnu
    mai 11, 2012 @ 14:20:14

    Mu meelest on Ivari jutus küll mõte. Mida vähem on võimu riigil, seda rohkem on võimu rahal. Ei ole vast mingi saladus, et USA seadusi ei tehta juba ammu kodanike tarbeks, vaid ikka ühe või teise suurema ja rikkama ettevõtte huvides. Mis taas teeb neist veelgi suuremad ja rikkamad. Mis tagab neile veelgi soodsamad seadused. Ehk selline lõputu ringkäik. Eestis ehk vaadatakse taolisele tegevusele viltu, võib-olla isegi ebaseaduslik, aga USAs on see normaalse majandustegevuse lahutamatu osa. Nii ei esinda ka USA riik teiste riikidega suhtlemisel oma kodanike huve, vaid oma ettevõtete majandushuve, sõjalise sekkumiseni välja. Sõjatööstus on USA üks mõjukaimaid tööstusharusid.

    Taolise õhukese riigi ja turumajanduse tagajärg on tohutult mõjukad ettevõtted, keda keegi enam ei kontrolli ja kes tegutsevad üha suurema kasumi nimel, mistahes meetodite abil. Mõttetu on rääkida ettevõtte rahateenimise seaduslikkusest, kui seadused on ettevõtte poolt tellitud. Mõttetu on eeldada riigi sekkumist kui riigi valitsejad on ettevõtte poolt riigi eesotsa määratud ja riigi ülesanne on ettevõtte rahateenimist igati soodustada.

    Vasta

  58. personainfieri
    mai 11, 2012 @ 14:55:28

    “Taolise õhukese riigi ja turumajanduse tagajärg on tohutult mõjukad ettevõtted, keda keegi enam ei kontrolli ja kes tegutsevad üha suurema kasumi nimel, mistahes meetodite abil.”

    Kas paksu riigi puhul on kuidagi teistmoodi? Asendame sõna “ettevõtted” sõnaga “riik”. USAs on muide riigi tasand asendatud paljuski kohalike omavalitsuste tasandiga, mis võivad tegutseda samasugustel põhimõtetel kui “riik”, seega on USA riigi õhulisus samasugune kõrbemiraaž nagu Eesti riigi oma. Jah, keskvalitsuse roll on seal väiksem, aga see riik on lihtsalt teistmoodi üles ehitatud. Mitmed suurmonopolid on üles ehitanud mitte kehvema sotsiaalkindlustuse süsteemi kui mõni sotsialistlik Euroopa riik.

    “Nii ei esinda ka USA riik teiste riikidega suhtlemisel oma kodanike huve, vaid oma ettevõtete majandushuve, sõjalise sekkumiseni välja.”

    Ei vaidle vastu, aga kas paksudes riikides on kuidagi teisiti, nt Hiinas, Venemaal, Prantsusmaal, Saksamaal või Soomes?

    Vasta

  59. Tõnu
    mai 13, 2012 @ 11:47:02

    http://podcast.kuku.ee/2012/05/13/vanamehed-kolmandalt-2012-05-13/
    Kuku saates “Vanamehed Kolmandalt” arutlevad kodanikupalga ja ühiskonna tuleviku üle laiemalt Marek Strandberg (kõige häälekam), Vootele Hansen ja Ülle Madise.

    Vasta

  60. personainfieri
    mai 13, 2012 @ 14:07:29

    Palju õnne Tõnule 100. kommentaari puhul 🙂
    Kodanikupalgaga tulid rohelised viimastel valimistel hääli püüda, sellest siis ka Strandbergi aktiivsus. Kodanikupalgast oleme siin juba varem rääkinud https://personainfieri.wordpress.com/2011/01/30/paksu-riigi-kriitika/, kus on viidatud ka Peeter Helme artiklile, mida soovitan lugeda. See ongi vana-Rooma tüüpi klientistlik sotsialism, millega kasvatatakse riigisõltlasi. Inimene müüb oma hinge raha eest riigile.Umbes nagu Savisaar jagas pensionäridele hinge eest 500 krooni, vahet ei ole. Ma kahtlustan, et see riik ei ole eriti innovatiivne.
    Strandberg jahus palju Alaskast, kes jagab osa naftatuludest osariigi elanikele, aga see summa on üpris nominaalne ja Alaska on väga hõreda asustusega piirkond. Ma ei tea, rääkida, kuidas Eestist saab põlevkivihiiglane, kes hakkab sellelt hiiglaslikke tulusid saama, noh pehmelt öeldes üpris naiivne. Me oleme siin ringkonnaülemaga juba rääkinud, et Eesti ei saa skandinaavia-tüüpi heaoluriiki üleval pidada, sest tal puudub vajalik tulubaas. Laenude najal lühiajaliselt muidugi saab, aga pärast …

    Vasta

  61. Tõnu
    mai 14, 2012 @ 05:46:11

    Tundub, et kodanikupalga idee on põhjendamatult sattunud asjast mittearusaajate ägeda rünnaku alla. Väited paksust riigist, riigisõltlusest ja hingede müümisest, millel need põhinevad?

    Eks siis katsun ideed selgitada. Põhimõte on tegelikult ju lihtne – iga kodanik saab riigilt ühesuuruse rahasumma, seejuures ei ole tähtis kas kodanik on tööline, firmaomanik, pensionär, laps, lapsevanem, tudeng, põllumees, haige, kodutu. Ehk ainult kurjategijad välistatakse. See summa võib tekkida riigile ja seega loomulikult kõigile kodanikele ühiselt kuuluvate maavarade müügist (võib kasutada ka muid rahaallikaid, näiteks makse). Eesti puhul tuleks kõne all põlevkivi ning turvas, mida kahjuks erakordselt totra järjekindlusega tänini lihtsalt ahju aetakse.

    Kodanikupalk on ühesuurune, ega vaja kodanike poolt pidevat tõestamist, et nad kuuluvad mingisse kitsalt piiritletud ja suvaliselt määratletud gruppi, kellel võimuerakonna suva alusel on õigus saada järjekordset populistliku toetust (emapalk, vanemapension, maamaksuvabastus jne). Kodanikupalk ei ole lisa olemasolevatele riigi eraldatavtele rahadele, järjekordne toetus kõigi muude toetuste kõrval, see on ainuke riigi poolt eraldatav raha. See asendab kõiki sünni-, lapse-, lapsevanema-, kooli-, tudengi-, pere-, eluaseme-, toimetuleku-, haiguse-, ravimi-, töötajäämise-, töölkäimise-, transpordi-, vanuse-, põllumajanduse-, ja tuhandeid teisi praegu kehtivaid toetusi. Kodanikupalga välja arvutamiseks ei pea kümned tuhanded ametnikud minsteeriumite ja ametite mugavatel toolidel enam pabereid ühelt lauanurgalt teisele tõstma ning usinalt numbreid ühest arvutist välja ja teise arvuti sisse toksima. Kodanikud ei pea kulutama aega ja energiat avalduste esitamisele, tunnistuste täitmisele, tõendite hankimisele.

    Eiteakusttekkinud väited nagu eeldaks kodanikupalk rohkem riiki ei pea paika. Kuna ametnikearmeed, kes tegeleb riigipoolse raha jagamisega, pole enam tarvis, jääb riik hoopis tuntavalt õhemaks. Mõttetu mittemidagitegev bürokraatiamasin väheneb. Igat sorti pensionite arvestajaid ei ole enam tarvis, lapsetoetuste jagajaid ei ole tarvis, vaesuse määra ja haiguse olemasolu hindamisega tegelejaid ei ole tarvis jne.

    Ega kodanikupalk ei eelda automaatselt riigipoolse jagatava raha koguse suurenemist, sama raha hulk jagatakse ümber teistel, palju selgematel ning arusaadavamatel, alustel. Kuna raha jagamine on ääretult lihtne, vähenevad riigi kulud ja sellevõrra ka jääb jagatavat raha rohkem üle. Õhem riik, mitte paksem.

    Savisaare poolt Tallinna pensionäridele jagatava rahaga võrdlemine on kohatu. Kodanikupalka ei jagata pollitikute suva järgi elukoha või ühiskondliku seisuse alusel. See on kõigile. Kodanikupalka ei anna üks erakond, ega võta ära teine, see on poliitikutest või valtsuse liikmetest sõltumatu, see ei kohusta ühtegi kodanikku mingit erakonda teisele eelistama.

    Innovatiivsus, uued head mõtted, saavad tekkida alles pärast seda kui inimese esmased vajadused on rahuldatud. Kõht on täis, tuba on soe ja vihm ei saja krae vahele. Mille tagab kodanikupalk. Ei pea enam, ora tagumikus, hommikust õhtuni rabama selleks, et toitu osta ja küttearveid maksta. Totra töörügamise asemel võib igaüks tegeleda rohkem asjadega, mis talle endale huvi pakuvad, milleks on annet, ja nüüd ka piisavalt aega.

    Vasta

  62. personainfieri
    mai 14, 2012 @ 07:28:22

    Kui see kodanikupalk seab eesmärgiks kodanike võrdõiguslikkuse (mitte nagu astmeline tulumaks), siis võib seda isegi arutada. Eeltingimusel, et kõiksugused toetused k.a. pensionid kaotatakse (v.a. muidugi see, mida kodanik on ise kusagile fondi maksnud) ja kõik maksavad ka makse ühtsete reeglite järgi. Seda on rakendatud ikkagi kõrge tulu ja hõreda elanikonnaga territooriumitel. Eesti puhul on täidetud nendest see viimane. Turba ja põlevkiviga maailmaturule minna on utoopiline. Müügi jaoks on ostjat vaja. Ahju aetakse neid sellepärast, et külm on ning midagi paremat pole osatud peale hakata 🙂
    Katsu ise talvel selles kliimas elada ilma kütmata. Seega tõenäoliselt jookseb see idee vett vedama, sest tulu pole. Selleks, et tulu saada, pannakse peale suremad maksud, aga kaua sa ühte lehma ikka lüpsad, jääb vanaks, ei anna piima enam ning lõpuks sureb ära.
    Aga kokuvõttes projekt tundub sama utopistlik nagu Campanella päikeselinn, sest võib ettevõtluse ja innovatiivsuse hoopis välja suretada. Vana-Roomas sellist süsteemi katsetati, Rooma sai hävitatud. 🙂

    Vasta

  63. Jolli
    mai 14, 2012 @ 08:32:54

    @Tõnu. “..lapsevanem, tudeng, põllumees, haige, kodutu. Ehk ainult kurjategijad välistatakse.”

    Miks kurjategijad välistatakse? Kurjategijad tahavad samuti teed ja suitsu osta või raha peale kaarte mängida, ei ole ilus niimoodi osadele- mittekurjategijatele, soodsamaid tingimusi luua. 🙂 Kui siin ei ole muidugi silmas peetud kasvatuslikku aspekti.
    Eesti rahvaarvu /vähesuse/probleemi kodanikupalk muidugi lahendaks- tekiks juurde miljoneid uusi kodanikke, kes kõik tahavad kodanikupalka saada. 🙂
    Iseasi, et see liiklus võib olla kahesuunaline – need, kes on innovatiivsed ja heade mõtetega, lähevad ära ja need, kes tahavad kodanikupalka saada, tulevad siia. 🙂

    “Innovatiivsus, uued head mõtted, saavad tekkida alles pärast seda kui inimese esmased vajadused on rahuldatud. Kõht on täis, tuba on soe ja vihm ei saja krae vahele.”
    🙂 oleks ürginimesel need vajadused rahuldatud, poleks keegi viitsinud tuld, vibu ja ratast leiutada. Vajadused oleksid siis pigem, nagu parempoolsel slaidil.

    Enamus maailma leiutistest on tehtud kas surmahirmust, sugutungist või saavutusvajadusest… 🙂 Ja enamasti ka sellest, et kõht oleks täis, tuba soe ja vihm ei sajaks selga.
    Ma isiklikult muidugi pooldaks kodanikupalka kahel käel, nagu igaüks, kes pole loll- lähed ja hakkad luugi vahelt raha saama! 🙂 (Või külvatakse raha lennukilt, nagu üks käibel olev kõnekujund räägib.)
    Iseasi, kes raha maksta tahaks, et raha luugi taha jõuaks?
    Naftat ja naftašeike, kes oma perekonna võimu peaks kodanikupalga läbi kindlustama, meil ju ei ole :))
    Lisaks tekib igasuguseid kahtlaseid assotsiatsioone kreeklaste asjaajamisega, kus tundub, et riigilt saadava raha hulk ei ole antud panusega päris hästi seoses.

    Vasta

  64. Jolli
    mai 14, 2012 @ 10:13:57

    Milliseid vastuteeneid peab kodanik kodanikupalga (palk= töösuhe) saamiseks osutama- kas teda saab näiteks heakorratöödes /sunniviisiliselt/ rakendada? Saata kraavikaldaid koristama, võsa niitma või lehti riisuma? Või saab ta raha niisama, selle eest et on kodanik? Siin võiks juba tähelepanelikuks muutuda kõik maailma buratiinod- on koht, kus kasvavad kuldmündid. 🙂

    Mis aga siis juhtub, kui riik enam kodanikupalka maksta ei suuda, rahval aga on vahepeal tekkinud nn õigustatud ootus seda saada? Näiteks on loobutud töötamisest, tööotsingutest või lausa enese harimisest, sest motivatsiooni ju ei ole- raha saab lihtsaminigi.

    Ehk tasuks tutvuda ka Nauru kogemusega:
    http://et.wikipedia.org/wiki/Nauru

    alapealkiri: majandus

    “Saare majandus tugines pikka aega rikkalike fosforiidivarude ekspluateerimisele, mis võimaldas elanikel lahedalt ära elada. Nauru oli 1980ndatel üks maailma rikkamaid riike, sissetulek elaniku kohta oli suurim.
    Üle 60% fosforiidi ekspordist saadud tuludest investeeriti pikaajalistesse fondidesse, mis pidid Nauru elanikele tagama sissetuleku pärast fosforiidivarude ammendumist. […]

    Kui fosforiidi kaevandamine varude ammendumise tõttu tunduvalt vähenes (riigi sissetulekud fosforiidi kaevandamisest on vähenenud alates 1989. aastast), selgus, et riik ja enamik selle kodanikke ei ole oma tulusid niimoodi investeerinud, et tagada majanduslik kindlustatus ka tulevikus. Liiga palju sellest rahast oli ära kulutatud. Riik on järjest rohkem vaesunud, sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on langenud 5000 dollarini. Riik on võlanõuete tõttu pankroti äärel, nii et isegi tema iseseisvus on ohus. Kulude katteks on riik külmutanud palgad ja koondanud tööjõudu ülepaisutatud avalikus sektoris. […]

    Tööhõive
    Töötus on 2004. aasta hinnangul umbes 90%. Töötajatest 95 % töötab riigisektoris.

    Välisvõlg
    Nauru välisvõlg oli 2002. aastal 33.3 miljonit dollarit. 2008. aastal lähenes riigi välisvõlg 1 miljardile USA dollarile.”

    Vasta

  65. personainfieri
    mai 14, 2012 @ 10:20:02

    Naurust veel:
    Otsitakse uusi sissetulekuallikaid. Majanduselu on üritatud turgutada maksuparadiisi loomisega. 1990. aastatel püüdis valitsus suurendada oma sissetulekuid, müües riigi kodakondsust kõigile soovijatele. Selle tõttu kujunes saar vene maffia populaarseks rahapesemise kohaks.
    vs.
    Eesti rahvaarvu /vähesuse/probleemi kodanikupalk muidugi lahendaks- tekiks juurde miljoneid uusi kodanikke, kes kõik tahavad kodanikupalka saada. 🙂

    :irw
    Kodanikupalga maksmiseks hakatakse müüma elamislubade ostulubasid. Stelmach annab selle infi Raudselt edasi 😀

    Vasta

  66. Jolli
    mai 14, 2012 @ 11:17:51

    kodanikupalk kuulub rubriiki- murumüts ja tema banaanipuu. 🙂

    Kõik uus on unustatud vana:

    “Bruegheli iroonia jätkub pildil “Laiskademaa”. Kuulda on justkui kõva ja ühtlase norskamise rütmi. Laiskademaa mõnud on kiusatusse viinud mehi kolmest ühiskonnaklassist: talupoja, kes lamab koodil, sõjamehe, kes on lükanud oda jala alla, ja preestri, kelle kõrval lebab suletud piibel. Kõik kolm lamavad jõuetult küllusepuu all. Veel on end mõnusalt padjal välja sirutanud raudrüüs aadlik, kes kõhutab kookidega kaetud varikatuse all. Magajate ümber jalutavad “hõrgutised”: koogirattad veerevad tantsiskledes kohale, siga kasutab enda kallal vajaduse korral suurt väitsa. Ja hani lebab taldrikul, nagu oleks oma pea vabatahtlikult pakule pannud. Laiskademaal saab juua otse piimajärvest ja magustoiduks limpsida pudrumägesid. Bruegheli “Laiskademaa” räägib inimeste ohjeldamatusest, kõneleb nende magusast jõudeelust, tutvustab õgardite paradiisi.”

    http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Brueghel/index.html

    Vasta

  67. Jolli
    mai 14, 2012 @ 15:30:09

    /kodanikupalk kuulub rubriiki- murumüts ja tema banaanipuu./
    st, võib tekkida soov lihtsalt banaanipuu all istuda ja mediteerida.

    Vasta

  68. personainfieri
    mai 15, 2012 @ 04:23:54

    Kokkuvõtteks – kodanikupalk on samasugune utoopia nagu kommunism või Campanella päikeselinn. Ideel endal pole häda midagi, vaid kuidas leida vahendeid. Naurul, Alaskas või Kataris on see teostatav niikaua kui maavarade ammutamisest saadavad tulud seda võimaldavad, aga peale seda? Maksudest saaks samuti, aga see on raha ühest taskust teise tõstmine. Missuguse eelarve rea pealt kodanikupalgaks makstavad tulud ikkagi tekkivad, mitte rääkides utoopilistest turba ja põlevkivi müügi projektidest? See eeldab, et riigi tulud on suuremad kui tulud ning mingite funktsioonide täitmisest peab riik loobuma (minul pole selle vastu midagi), aga milliste?

    Vasta

  69. Tõnu
    mai 15, 2012 @ 06:43:17

    “Missuguse eelarve rea pealt kodanikupalgaks makstavad tulud ikkagi tekkivad, mitte rääkides utoopilistest turba ja põlevkivi müügi projektidest?”

    Sama rea pealt, kust tahes praegugi makstakse. Ega jagatava raha hulk ei suurene, muutub jagamise põhimõte. Samas vähenevad raha jagamise arvestamise kulud riigi eelarves.

    “Mis aga siis juhtub, kui riik enam kodanikupalka maksta ei suuda, rahval aga on vahepeal tekkinud nn õigustatud ootus seda saada?”

    Ega kodanikupalk kusagilt õhust ei teki. Maksta saab raha, mis on riigile laekunud. Kui raha tuleb vähem, langeb ka kodanikupalk. Kui riigile laekub rohkem, saab ka rohkem maksta. Ehk kui riigil läheb hästi, läheb paremini kõigil kodanikel, erinevalt praegusest olukorrast kus riigi edukusest saavad osa vaid vähesed pumba juures kükitajad.

    “Milliseid vastuteeneid peab kodanik kodanikupalga (palk= töösuhe) saamiseks osutama – kas teda saab näiteks heakorratöödes /sunniviisiliselt/ rakendada? Saata kraavikaldaid koristama, võsa niitma või lehti riisuma? Või saab ta raha niisama, selle eest et on kodanik?”

    Niisama, selle eest et on seaduskuulekas kodanik. Mingeid uusi kohustusi sellega riigi ees ei teki ega rakendu ka mingeid riigipoolseid sunnitöömeetmeid.

    “Kodanikupalk kuulub rubriiki – murumüts ja tema banaanipuu st, võib tekkida soov lihtsalt banaanipuu all istuda ja mediteerida.”

    Eks kodanikupalga summa suurusest oleneb kui mõnusalt banaanipuu all istumine on võimalik. See peaks tagama eluks miinimumi, aga mitte mingit erilist heaolu. Uhket häärberit, shampust kaaviariga, igakuiseid väljamaa puhkusereise ja konditsioneeriga bemmi selle raha eest loota ei maksa. Kui on tahtmine võimalikku numbrit välja arvutada, võib ju näiteks võtta 2012 eelarve (6 miljardit), jagada rahvaarvuga (1 miljon) ning igaühele jaguks 500 eurot kuus. Tegelikult muidugi ei jagata kogu riigieelarvet toetusteks laiali, seega summa oleks väiksem.

    “Kui see kodanikupalk seab eesmärgiks kodanike võrdõiguslikkuse, siis võib seda isegi arutada. Eeltingimusel, et kõiksugused toetused k.a. pensionid kaotatakse (v.a. muidugi see, mida kodanik on ise kusagile fondi maksnud) ja kõik maksavad ka makse ühtsete reeglite järgi.”

    Nii oligi mõeldud 🙂

    Seletasin oma ettekujutuse alusel, põhimõttest mida maailmas ei ole ega tõenäoliselt kunagi saagi olema. Täiesti kindel, et Strandberg või Alaska kuberner räägiks täiesti erinevat juttu.

    Vasta

  70. personainfieri
    mai 15, 2012 @ 06:56:51

    Põhimõtteliselt on võimali kulupõhiselt välja arvestada, missugustest kulutustest saab riik loobuda (kõikvõimalikud sotsiaaltoetused, palgad jne) ja kui palju oleks võimalik kodanikupalgana välja jagada, intellektuaalselt oleks see muidugi huvitav.
    Praktikas on see sama raskesti teostatav kui Riigikogu palkade vähendamine, sest need, kes on pumba juures, ei ole nõus sealt ära tulema ja paljud tahaksid ise pumba juurde jõuda, selle asemel, et rahulduda kodanikupalgaga.
    Samuti võiks olla intellektuaalselt huvitav arutada, kas riik kui ebaefektiivne majandusmehhanism üldse laiali saata.

    Vasta

  71. personainfieri
    mai 15, 2012 @ 13:03:28

    “Miks kurjategijad välistatakse? Kurjategijad tahavad samuti teed ja suitsu osta või raha peale kaarte mängida, ei ole ilus niimoodi osadele- mittekurjategijatele, soodsamaid tingimusi luua.”

    Täna keegi Delfis pahandas, et kurjategijaid koheldakse paremini kui töötuid ja vaeseid.
    http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/lugeja-vangidel-on-eelis-tootute-ja-vaeste-ees.d?id=64396606
    Riik võiks siin tõesti mõelda sotsiaalse ebavõrdsuse kaotamisele (Halloo, sm. soovolinik!) ja luua vastukaaluks vanglad heategijatele, kus kuritegelikust teest loobunud kodanikud saaksid lubada endale samasuguseid hüvesid nagu kurjategijad ning taotleda kohta heategevusvanglas. Heategijate jaoks on elu heategijatevanglas just kui lust ja lillepidu. Vanglas on soe, seal saab süüa ja kõigele lisaks leiab sealt uusi tutvusi, kellega vanglast välja saades saab uusi heategusid korda saata. 🙂
    Elu heategevusvanglas peaks olema parem kui kuritegevusvanglas, sest see stimuleeriks inimesi rohkem heategudele. See oleks peaaegu sama lahe idee kui kodanikupalk. 🙂
    Sellele on ka sobiv slogan olemas – ükski heategu ei jää karistamata 🙂

    Vasta

  72. personainfieri
    mai 15, 2012 @ 13:15:40

    Kodanikupalga puhul võiks veel mainida, et see hakab tööle siis, kui riik muutub mittetulundusühingust tulutoovaks ettevõtteks ning hakkab tootma kasumit. Sel juhul võib riigi muuta aktsiaseltsiks, kodanikud aktsionärideks ning hakata aktsionäridele-kodanikele riigituludelt dividende maksma. Niikaua, kui riigieelarve on tasakaalus või isegi negatiivne, kodanikupalk ei toimi.
    Seda saaks väga hästi ühitada maksumaksjate riigi kontseptsiooniga, kus poliitilised õigused on vaid neil, kes toodavad kasumit. Inimesel on aga vaba valik poliitilistest õigudest loobuda ning elatuda riigi kasumist moodustuvatest dividendidest.

    Vasta

  73. Jolli
    mai 16, 2012 @ 05:04:18

    Nõukogude /haridus/süsteemi värtushinnanguga inimestel- neukkudel on juba sisse programmeeritud sügav umbusk ettevõtlusvabadusse, sest äkki saavad rikkad niiviisi veelgi rikkamaks ja hea oleks ettevõtjatelt nende üleliigne rikkus ära võtta ja vaestele jagada- see olevat õiglane.
    Selline vasakpoolne maailmakäsitlus kütab ainult klassivaenu, mille tulemuseks on ettevõtlike inimeste väljaränne soodsama suhtumisega piirkondadesse, kus ettevõtjad on väärtus, sest nad suudavad luua töökohti ka vähemettevõtlikele = riik saab maksuraha.
    Neukku muidugi nii keeruliselt mõtelda ei suuda, sest riik peab olema paks, inimese eest kõik ette-taha ära tegema ja isiklikud riskid maandama. See on loomulikult stagnatsiooni tee.

    Osta odavalt on ju ka kapitalismi toimimise loogika. Kuni idaeuroopa on võrreldes läänega “poola torumees”, ta ka lepinguid saab. Kui palgatase jõuab lääne tasemele, peab olema varuks uus strateegia- odavast allhanke maast peab jõudma uusi väärtusi loovaks teadmistepõhise majandusega (kõrgtehnoloogia) maaks.
    Eesti häda on: palju vanasse kinni jäänud madala uuendusmeelsusega inimesi. Palju on kolhoosniku- ja liinitöölise mentaliteeti, aga vähe kolhoose ja vabrikuid.
    Industrialiseerimine ja mehhaniseerimine asendab progressi käigus odavate kätepaaride lihttöö- surve palgakasvuks vähendab tootja huvi inimtööjõu vastu ja protsessi kavandatakse masinad või viiakse tootmine üle piirkondadesse, kus inimtööjõud on odavam, seadusandlus töötaja palkamiseks aga ettevõttesõbralikum.

    Kui ei meeldi allhankija positsioon, tuleb investeerida ise-enese teadmistesse, oskustesse ja võimekusse luua kõrgtehnoloogilisi tooteid. Infotehnoloogia valdkonnas on neid näiteid eestlaste arenemisvõimest piisavalt.
    Raske on leida inimesele võimetekohast tööd, selle asemel, et leida tööle võimetekohane inimene. Need on kaks väga erinevat asja! Tulemuseks saabki olla tööpuudus, kui tööjõud ei ole suuteline või ei taha areneda aja nõuetele vastavaks.
    Millest tuleneb otseselt inimese vajadus ennast koolitada- elukestva õppe võimalused on meie riigis head, paraku algab kõik inimesest endast- kas ta tahab üldse õppida? Kas ta on nõus kulutama aega ja raha enese harimiseks, võtma riske ja hakkama ise ettevõtjaks?

    Ettevõtja olla on elustiil ja mõtteviis. See on aga vägagi seotud vabadusetunnetusega. Inimene, kes käib kaheksast viieni “tööl”, paneb peale seda kui on ära teinud kõik mis kästi, ukse kinni ja läheb õhtuse õlle kõrvale väikest palka kiruma, ei saa ilmselt kunagi teadma, mis tunne on olla ettevõtja?

    Kui hoiak on parimal juhul ainult kritiseeriv- miks riik midagi ei tee, siis on väga raske inimest aidata. Kui Juku ei taha õppida, Juhan aga juba enam ei oska õppida, jõuavad mõlemad tupikusse.
    Kes tegi? Ise tegi. Nagu muinasjutus.

    Vasta

  74. Jolli
    mai 16, 2012 @ 07:36:05

    Artikkel: “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes on hõivatud 79% erasektori töötajatest, mis on rohkem kui 300 000 eestimaalast. Just need ettevõtted loovad suure osa töökohtadest, nende ettevõtete osakaal ekspordis on üle 70% ning nende loodud lisandväärtus on 5,9 miljardit eurot, mis moodustab kõigi siin tegutsevate ettevõtete loodud lisandväärtusest 76%. Need on aukartust äratavad numbrid.”

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/toomas-toniste-ettevotlikkus-on-eelkoige-mottemall.d?id=64401480

    Vasta

  75. Jolli
    mai 16, 2012 @ 09:29:19

    Vasta

  76. personainfieri
    mai 16, 2012 @ 13:27:38

    “Nõukogude /haridus/süsteemi värtushinnanguga inimestel- neukkudel on juba sisse programmeeritud sügav umbusk ettevõtlusvabadusse, sest äkki saavad rikkad niiviisi veelgi rikkamaks ja hea oleks ettevõtjatelt nende üleliigne rikkus ära võtta ja vaestele jagada- see olevat õiglane.”

    Neukkule on juba maast madalast pähe taotud, et initsiatiiv peab olema karistatav ja parem on mitte oma peaga mõelda. Kõik, kes midagi teevad, on kahtlased, sest nad üritavad kindlasti kelleltki nahka üle kõrvade tõmmata, muidu istuksid ja ootaksid suu lahti banaanipuu all. Seepärast nad tuleb tabada ja karistada, sest rahvavaenlane ei maga. Seepärast on ta rahul ka esimese poolega, et ettevõtjatelt nende üleliigne rikkus ära võetakse (mis läheb sinnasamusesse, kui kartulid, mille koori lubati süüa :)). Peaasi, et kõik oleksid võrdsed.

    Vasta

  77. Jolli
    mai 16, 2012 @ 14:55:34

    http://arvamus.postimees.ee/842260/andres-arrak-elu-voimalikkus-valimisjargses-euroopas/

    pole paha… kurjalt kirjutatud, aga kui muidu sõnum pärale ei jõua? …. :=)

    Vasta

  78. personainfieri
    mai 16, 2012 @ 15:50:09

    Arrak: “Liberaalid ja parempoolsed näevad majanduse elavdamise rohtu valitsuse (ja maksude) kärpimises, erasektori ja konkurentsi toetamises (nn pakkumispoolne majanduskoolkond). Vasakpoolsete ja sotside lootus on olemuslikult «valitsuse käel». Kõik see, mida Prantsusmaa värske president François Hollande on lubanud, on nagu sotside piiblist maha kirjutatud: maksude tõstmine rikastel, valitsuse sekkumise suurendamine, pensioniea alandamine jne. Viimane tundub vananevas ja laisas Euroopas eriti süüdimatu.”

    Küsimus laiale ringile: missugune neist teedest tundub olevat jätkusuutlikum, milline neist aga ummiktee?

    “Käesolev ei ole erinevalt Davosi kogunenud maailma liidrite arvamisest mitte kapitalismi, vaid sotsialismi kriis. Paradoksaalsel moel on Ida-Euroopas, eriti Baltikumis, kapitalism veel alles. Ent pole kindel, kas see värske tuulehoog idast suudab läppunud läänt aidata.”

    Seda me oleme ringkonnaülemaga juba rääkinud 🙂

    Vasta

  79. personainfieri
    mai 16, 2012 @ 15:58:24

    Veel üks tee:
    Autoritaarne Singapur: hea uus ilm
    http://www.epl.ee/news/arvamus/autoritaarne-singapur-hea-uus-ilm.d?id=64262235
    See ilmselt neukkurahvale meeldib:
    “Singapuris kehtib surmanuhtlus. Röövimise ja sissemurdmise eest on ette nähtud ihunuhtlus. Ihunuhtlust jagatakse ka koolis – näiteks suitsetamise ja kaklemise eest. Enam kui pooled vanemad toetavad laste füüsilist karistamist: kauplustes müüakse isegi spetsiaalseid keppe. Eriti kasvab nende läbimüük eksamite ajal.”
    Aga see :):
    “Aga kui oled hariduseta, vana või haige, siis on see sinu ja su pere probleem. Igal juhul mitte rikka riigi probleem või ühiskonna vastutus. Aasias ei tekita see inimeste seas kriitikat, sest lõppude lõpuks võrreldakse end vaeste naaberriikide või Hiina avalikult autoritaarse süsteemiga.”

    Vasta

  80. Jolli
    mai 17, 2012 @ 04:02:28

    Vasta

  81. Jolli
    mai 17, 2012 @ 04:03:36

    kellegi komm 🙂

    bitter
    17.05.2012 08:34
    “Käima tänavail, lamp kaasas ja relv põues, elama, vahtkustutid valmis, ning omama maja maal ja korterit linnas, et laps saaks ikka koolis käia? Saama ise kõigega hakkama?”

    Ilmselt oli mõeldud teistmoodi, tegelikkuses aga ellujäämise valem. Paksu riigi tingimustes on alternatiiv elu barakis, relvad valvurite käes, tuleohu kõrvaldavad käest võetud tikutopsid, sovhoos maal ja kasarm linnas, kus lapsele kõike eelpoolnimetatut ainuõigeks peetavat lastelei ga päev pähe taotakse.

    Vasta

  82. Jolli
    mai 17, 2012 @ 04:06:03

    “Aga kui oled hariduseta, vana või haige, siis on see sinu ja su pere probleem. Igal juhul mitte rikka riigi probleem või ühiskonna vastutus. Aasias ei tekita see inimeste seas kriitikat, sest lõppude lõpuks võrreldakse end vaeste naaberriikide või Hiina avalikult autoritaarse süsteemiga.”
    ——

    http://miksike.ee/docs/referaadid2006/oopiumisojad_evelinviks.htm
    lugesin siin vahepeal sellist taustinfi.
    vat kui huvitav- kaotasid lahingu, võitsid sõja. inglased ehitasid hongkongi üles ja andsid tagasi. :=)

    Vasta

  83. Jolli
    mai 17, 2012 @ 04:16:03

    “Aga see :
    “Aga kui oled hariduseta, vana või haige, siis on see sinu ja su pere probleem. Igal juhul mitte rikka riigi probleem või ühiskonna vastutus. ””

    Oleneb, kui keeruline on ennast õppimas hoida. Teine äärmus on “igavesed üliõpilased”- riik maksab hariduse omandamise kinni, inimene aga omandab kolme aasta programmi kaks korda kauem. Kui pea on kõva, tahe aga suur, on see siiski tervitatav, tavaliselt aga on “elumeestel” vaimsed võimed head, puudu jääb aga innust ja usinusest- igal pool mujal on põnevam, kui loengus ja kodus õppides. Raamatu asemel ostetakse õlut ja venitatakse ennast parimal juhul koolist läbi, tasulises kõrgkoolis, kus inimene näeb otsest sidet raha käest andmise ja kulunud aastate vahel, on selline vastutustundetus mõeldamatu. (Ega need rikkad vanemadki ei viitsi üht lontrust pikalt spondeerida.)

    Haigused on paljuski vale käitumise põhjused- liialdad ennasthävitava eluviisiga ja tulemused käes.

    Vasta

  84. Jolli
    mai 17, 2012 @ 04:19:17

    Kindlasti asendavad /õhukeses/ riigis haigekassasüsteeme ravikindlustuslepingud? Ostad sisuliselt kindlustusfirmalt katuse, et ta maksab su ravikulud haiglale, kui haigeks jääd. See oli üldiselt, mitte Singapuri kohta, mis ei olevat õhuke.

    Vasta

  85. Jolli
    mai 17, 2012 @ 04:23:42

    Mis ma tahtsin öelda- ega siis õhukeses riigis need teenused olemata ei ole, lihtsalt nad on teisiti korraldatud. Hetkel ei ole ju samuti haigekassa katet, kui oled töötu. Võib muidugi rääkida mingit juttu töötukassast jne, aga ka töötuks ei saa niisamalihtsalt- pead olema teatud arvu päevi aastas järjest töötanud jne.
    Juhatuse liige aga ei saagi töötuna arvele, oma viga, kui ettevõte kokku kukub. :=)

    Vasta

  86. Tõnu
    mai 17, 2012 @ 05:52:18

    http://uudised.err.ee/index.php?06252978

    Õnneks ei ole hoolivat sotsiaaldemokraatlikku ühiskonda Eestisse niipea loota. Õhukese riigi eestvõitleja siseminister Ken-Marti Vaher juba teab, et mida vähem riigi poolt teenuseid pakkuda, seda paremaks elu muutub. Palamuse, Võnnu, Emmaste, Leisi, Puhja, Puka, Saku, Võsu ja Kanepi elanikud ning ettevõtjad kahtlemata tervitavad ka edaspidi sarnaseid konkurentsi edendavaid samme õhema riigi ning seega loomulikult edukama tuleviku suunas.

    Vasta

  87. ckrabat
    mai 17, 2012 @ 06:56:21

    Miks ei võiks Palamuse, Võnnu, Emmaste jt valdade inimesed, kes leiavad, et neile on sihukest teenust vaja, ise organiseeruda ja leida vahendid päästekomando ülalpidamiseks? Miks nad peavad istuma banaanipuu all ja ootama, kuni banaan suhu kukub? Kas ilma riigita mitte kuidagi ei saa?

    Vasta

  88. Jolli
    mai 17, 2012 @ 07:04:24

    Laias laastus on ju tegu sarnase teenusega, nagu turvafirmade oma? ENSV ajal oli ju samuti inimese oma mure, kuidas oma vara kaitseb- mingeid koduvalveteenuse firmasid ei olnud. Nüüd palun- pane oma elamine valve alla- mehitatud 24 h ööpäevas. Läheb häiresse, tulevad poisid kohale. Usas on ilmselt võimalik valida, kas lepid kokku politseivalves või usaldad turvafirmat? So. siis riiklik teenus + erasektor. Tänavakuritegevusse on ju meilgi nii politsei kui ka turvafirmade sekkumine võimalik- väljas ollakse ühise eesmärgi- avaliku korra kaitse eest.

    Vasta

  89. Jolli
    mai 17, 2012 @ 07:09:55

    Vrdle- hambaravi eest maksad sa haigekassale, aga reaalselt lähed kikusid remontima era-arsti juurde. Polikliinikus tõmmatakse heal juhul esmaabi korras hammas välja, profitöö tellid aga oma raha eest. Ometi maksad haigekassale?

    Vasta

  90. ckrabat
    mai 17, 2012 @ 07:14:02

    Firefighting in the United States
    http://en.wikipedia.org/wiki/Firefighting_in_the_United_States
    U.S. firefighters work under the auspices of fire departments (also commonly called fire protection districts, fire divisions, fire companies, fire bureaus, and fire-rescue). These departments are generally organized as local or county government subsidiaries, special-purpose district entities or not-for-profit corporations. They may be funded by the parent government, through millage, fees for services, fundraising or charitable contributions.

    USA-s on see puhtalt KOV rida, kuhu riigikassast ei tule sentigi ja teenustasude küsimine on norm.

    Vasta

  91. Jolli
    mai 17, 2012 @ 07:33:54

    Meenus, et on ju veel selline alt-üles organiseerunud seltskond, nagu naabrivalve. Tasustamispõhimõtteid ei tea, aga laias laastus midagi sellist, et inimesed käivad külakorda oma regiooni turvamas.

    Vasta

  92. ckrabat
    mai 17, 2012 @ 07:49:17

    Vabatahtlikud pritsimeeste seltsid on Eestis kasutusel juba mitu sajandit. Nagu ma aru sain, siis jätkatakse seda tööd vabatahtlikus vormis, mitte ei suleta neid täielikult. Leidsin ühe artikli selle kohta, kuidas toimib. Muidugi on siin puudusi, kuid palju asju annab parandada. Ilmselt saabki asja rajada lepingulistele suhetele. Lõpuks on see inimeste vaba valik, kas nad vajavad päästeteenust või mitte.
    http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandimaa/karksi/arvamus/arvo-maling-vabatahtlik-tuletorje.d?id=64009343

    Vasta

  93. Tõnu
    mai 17, 2012 @ 11:34:56

    Muidugi on innovaatilise ning kõrgtehnoloogilise ettevõtte omanikel ja töötajatel oma põhitöö kõrvalt kõvasti vaba aega ja tohutul hulgal erinevaid oskusi, et käia usina töötegemise vaheajal põlevaid maju kustutamas, ajada pätte tänaval taga, ehitada teed koolimajani ning välja tõmmata valutavaid hambaid. Igasugused taolised hobid nõuavad peale aastatepikkuse väljaõppe ning tööst vabaks jääva aja ka piisavalt heal tasemel varustust ehk raha, ning annet ja huvi. Asjatundmatud poolamatöörid rohkem ikka vusserdavad asju hullemaks. Maja kustutamise asemel panevad pool küla põlema, pätikamba käest saavad ise kere peale, teelt pääsevad läbi vaid roomikmasinad ning valutava hamba asemel kaovad suust kõik terved kihvad.

    Küsimus on samuti konkurentsivõimes. Kui inimesed peavad ise tegema lisatöid, mida normaalses ühiskonnas tagab riik, on see neile lisakohustus. Kui ettevõtted peavad oma vabaturu tingimustes teenitud pisikasumist kinni maksma eratuletõrjujad, eramiilitsad, eraarstid ja erapensionifondid, siis ettevõtte pisikenegi kasum kuivad kokku, muutub suureks kahjumiks ning ettevõte lõpetab kiirelt tegevuse. Pealegi inimesed, kes elavad mõnes Esimese Eesti piirkonnas, saavad samu teenuseid riigi poolt tasuta ja heal tasemel. Nii ka ettevõtted, kes tegutsevad arenenud riikides, ei pea oma raha mõttetult igas suunas raiskama teenustele, mida riik pakkuda ei viitsi, selle asemel saavad nad rahulikult oma innovaatilist ja kõrgtehnoloogilist põhitegevust arendada. Eks nii lahkuvadki inimesed ja ettevõtted.

    Vasta

  94. ckrabat
    mai 17, 2012 @ 12:10:25

    Ma kahtlustan, et pealinna päästjad töötavad palju suurema koormusega kui Padavere omad, aga palka tahavad kõik samapalju saada. Päästjate arvu ei vähendata mitte kurjast südamest, vaid enne tehakse kalkulatsioone, kui palju on olnud väljakutseid ning kui suur on vajadus teenuse järele kohapeal jne. Vabas riigis ei keela keegi kodanikel midagi ette võtta selleks, kui tahetakse rohkem teenuseid, kui neile pakkuda on võimalik. Nad võivad endale päästjad palgata või täita neid ülesandeid vabatahtlikult. Riik ei saa tagada kõigile võrdset elukvaliteeti ei paksus ega õhukeses riigis või kui, siis võrdselt madalat.

    Vasta

  95. Jolli
    mai 17, 2012 @ 13:54:38

    Nagunii jõuab lõpuks sinna välja, et hea elu tagab pidev ületarbimine… Inimene ostab asju- müüja saab tööd ja riik saab maksuraha. Teised jällegi ostavad selle inimese enese müüdud või toodetud asju ja ta saab raha, et uusi asju osta. *

    Aga see ei ole muidugi eriti “öko” ja rohelise maailmavaatega kooskõlas.
    Roheliselt elades peaks käima kasetohust viiskudega ja sööma murakaid. :)= Tänapäeva maailmas on päris palju paradokse…. Kasvõi see alamakstuse küsimus- kuskil töötavad inimesed sentide eest. Aga ärme siis ostame seda odavat kiirestilagunevat sodi? Keelame väikesed palgad, lapstööjõu kasutamise ja halvad töötingimused…. ja- inimesed kes neid valmistasid… surevad nälga.
    Selles mõttes on ju globaliseerumine hea- palgatase ühtlustub üle planeedi?
    ——
    * (Paraku on hetkel nii, et ta ise laenab vajamineva raha).

    Vasta

  96. Jolli
    mai 17, 2012 @ 14:05:00

    Naturaalmajanduses elamine on võimalik… Maainimestele tuntud teema. Paraku- elades moodsas ühiskonnas, on sul olenemata sellest, et kasvatad toidu ise, vaja ka raha. Sest a) elamine on maksustatud- juba kasvõi maamaks. b) vajad ikkagi mingeid (ostetud) asju. Isegi kui maja on põhust ja katus on murumätastest. Kõike ei saa ka toitainete eest vahetada. Nii et raha on oluline. Lisaks vaevalt need päästjad ja hambaarstid oma tööd piima ja munade vastu vahetaks?

    Vasta

  97. Jolli
    mai 17, 2012 @ 14:36:06

    ckrabat vs. Tõnu.
    Olukord, kus raha ei jätku, aga tahetakse teenust.
    Mida siis teha, kust raha saada?
    C: inimesed peavad ise probleemi lahendama, tekivad teenuse vajajad (kes maksavad) ja pakkujad (kes teenust osutavad, elavad vajajate rahast.) + võimalik omavalitsuse toetus.
    T: makse tuleb tõsta, et kõigi teenuste riiklikuks osutamiseks jätkuks raha.
    ——–
    paraku- inflatsioon paneb hinnad erinevalt liikuma, varsti on jälle palgad väiksed ja vaja uusi maksutõuse.
    küsimus taandub ehk jällegi maksumaksjate arvule. kas 10 maksumaksjat peavad ülal 1 arsti, 1 õpetajat ja 1 päästjat või peavad neid ülal näiteks 30 maksumaksjat.?
    Kummal juhul saab neile paremat palka pakkuda?

    Vasta

  98. Jolli
    mai 17, 2012 @ 14:42:48

    ülal pidama on muidugi väljend, mis ei meeldi, sry. aga ütleme siis- nende palgafond moodustub nende 30 maksudest…

    Vasta

  99. Jolli
    mai 17, 2012 @ 14:50:10

    Äkki on paksu ja õhukese lahenduse paremaks visualiseerimiseks hea ette kujutada püramiidi? Mida laiem on alus, seda lihtsam on tippu kanda. Kui alus on võrdne ülemise otsaga, on see midagi püsttahuka laadset ja kui ülemine ots on veel laiem, siis meenutab tagurpidi püramiidi. See aga kukub ümber? :=)

    Vasta

  100. ckrabat
    mai 17, 2012 @ 14:54:26

    Viimasest “Akadeemiast” üks mõttetera (lk. 789).
    Dominique Strauss-Kahn: “Sõjajärgse demokraatia edu (loe: sotsiaaldemokraatlik heaoluriik – ckr.) sõltus tasakaalust tootmise ja ümberjagamise vahel, mida reguleeris riik. Üleilmastumine lõhkus selle tasakaalu. Kapital muutus liikuvaks: tootmine suundus riigipiiride taha ja jäi seega väljapoole riigi ümberjagatavat võimupädevust…”
    Riik on lihtsalt kaotanud oma pädevuse majanduse reguleerijana.

    Vasta

  101. Jolli
    mai 17, 2012 @ 15:15:03

    Ei tasuks alahinnata Brezhnevi aegse odava(ma) kütuse mõjusid…
    Nüüd on dumpingu asemel (Et NSVL valuutat teeniks) maailmaturul kütuse hinnad tõusnud ja paljud avastavad, et ei tule nagu välja.
    Vanemad mehed teavad rääkida, et mingil perioodil N. Liidu ajal kallati kutseliste autojuhtide poolt kütust metsa alla, või äriti maha, et teekonnaleht ja kasutatud kütus balanssi viia. Vaja oli läbida tetud arv km. Bensiin metsa alla ja spidomeetri näit vastavaks, muidu olid ju logelenud. ;=) (Plaanimajandus).
    Liidu lõpu poole muidugi ei jätkunud enam midagi, ressursipuudus… Selle tõttu seda liitu ennast ka enam ei jätkunud. Kujutlete praegu sellist raiskamist ette?

    Ju siis oli ka läänes see periood elu hea, kütus odav ja tootmise sisendid sellevõrra soodsad. Sai liituda ametiühingutesse, kaitsta töötajate õigusi, maksta head palka. Kui kitsamaks läks, viidi tootmine odavama inimtööjõuga maadesse.
    Üle jäi palju inimesi, keda tuli hakata riigi kulul ülal pidama. :=)

    Vasta

  102. Jolli
    mai 19, 2012 @ 09:39:16

    Vasta

  103. Ivar N. Armeest. DMB Musta Mere Laevastik.
    mai 19, 2012 @ 11:00:48

    Kapitalistliku riigi häda on mõtteviiside paljususes. Kui oleks üks ja õige ideoloogia, ajalugu, kirjandus jne, siis tekiks kollektiivil ühine arusaam asjadest. Tegelikult võiks õige arvamuse kõrvale lubada ka teisi- valesid arvamusi. Siis on võrdlusena kohe selge, et need on palju halvemad arvamused! Ainult, et nende arvamuste esitajaid võiks täpsemalt uurida- miks nad sellistele valedele järeldustele tulevad?

    Veel on kapitalistliku riigi häda selles, et kõike saab osta liiga lihtsalt. Kui mina noor olin ja Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis elasin, kas siis oli võimalik endale niisama lihtsalt autot osta? Ei olnud! Kõigepealt pidid ise kõva mees olema- parteitöös osalema või ühiskonnale vajalik olema- näiteks lüpsma lehma rohkem, kui ta suutis piima anda.

    Või olema tubli sportlane ja võitma kõiki kapitalistlikke sportlasi Olümpiamängudel! Niimoodi oli kõigil stiimul olla ühiskonnale kasulik, aga mis praegu on? Kas on oluline, et sul on tutvusi vorsti- või riidepoes ja saad altleti kaupa? Praegused noored ei tea isegi, mis see “leti alt” tähendab! Mida neile üldse seal koolis õpetatakse?

    Mitte mingit korda ei ole, inimeste staatus on langenud! Kui sa nõukogude ajal olid taksojuht või restorani uksehoidja, siis tundsid sind isegi Ülikooli professorid, pugesid su ees ja andsid kätt. Kas tänapäeval on nii? Ei ole! Ja selline asi tekitab tööinimeses estressi. Meie ajal aga andis riik tublimatele kodanikele kortereid ja autoostulube. kogu võim on meie oma riigi käes, kes oli aus ja õiglane.

    Või needsamad toidupoed- kui müüdi sardelle või WC paberit, siis sai ruttu kõik tuttavad läbi helistatud ja koos jooksime järjekorda moodustama, kes ennem jõudis, hoidis ka teistele kohta. Sellist seltsimehelikkust enam ei ole, vahel pole isegi järjekordi. Ainuke rõõm on nüüd uute kaubanduskeskuste või telekapoodide avamistel osaleda. Siis tunned tõelist küünarnukitunnet ja adrenaliini, kui saad kellestki ette ja viimase odava teleka ära osta. Mul on neid kodus neli tükki. Aga mis rõõm see ka on? Sotsialistlikul ajal oli terves korrusmajas kaks telekat ja kõik sugulased käisid külas soome TV-d vaatamas ja kapitaliste mõnitamas. Meil müüdi ju lihaletis sea kõrvu ja pulli sõrgu, soome reklaamides näidati aga suitsusinke ja purgiõlut. Keegi ju ei olnud meil suguvõsas nii loll, et arvas, et neid seal ka päriselt osta sai! Kes turistina soomes käis, need ju rääkisid, et lihaletis olid plastmassist näidised, et meiesuguseid lollitada!

    Praegu ajab riik oma noored välismaale orjatööle, meie ajal olid piirid kinni ja seda sai teha siinsamas- kõik noored olid kodus ja kasvasid tublideks meesteks, nagu mina!
    Pärast õhtukooli lõpetamist käskis riik mul aega teenida ja teenisin kodumaad vapralt Musta Mere laevastikus. Ega see ei ole nagu praegu need nannipunnid kapitalistide sõjaväes.

    Praegu ei saa kasarmus isegi unepealt peksa, kõik magavad ja lasevad peeru. Meie ajal ei magatud öösel vaid oodati. Sõdur oli alati valmis! Kui magada tahtsid, siis tuli teise aastani ära teenida ja sinu eest ootasid esimese aasta salaagad- neile andsime teisel aastal juba ise peksa ja nii tekkis autoriteet. Nii tehti meheks.

    Kui mina olin noor, jõime pidudel puupiiritust, aviobensiini ja punast pidurivedelikku. Mida praegu noored joovad? Siidrit ja saku on aissi….

    Ma tahaks selle peale ropendada, aga te ei saa ju korralikust ropendamisest isegi aru, ei valda võõrkeeli. Ainult fakk ja fakk.
    Ma nutaks teie pärast, kui ma oskaks. Aga tõelised mehed ei nuta kunagi!

    Vasta

  104. personainfieri
    mai 19, 2012 @ 12:22:25

    Kellegi komm kodanikupalga kohta :

    Kass
    2012-05-19 16:48:05
    “Oeh… nii lolli juttu, kui see siinne kodanikupalga oma, pole juba ammu kuulnud. Ei viitsi komenteeridagi. Arrak räägib juba ammu, et põhikooli lõpetanud inimesed ei tea, kuidas majandus toimib või kust raha tuleb, nüüd tuleb välja, et asi veel hullem — inimesed ei tea isegi, mis raha on… ”

    Karm 🙂

    Vasta

  105. Ivar N. Armeest. DMB Musta Mere Laevastik.
    mai 19, 2012 @ 15:03:21

    “et asi veel hullem — inimesed ei tea isegi, mis raha on… ”

    —–
    mis siin keerulist on? riik maksab inimestele palka või annab toetusi. milles ta seda teeb, loomulikult rahas, mitte porgandites. ja raha trükitakse ju riigipangas.
    kui raha ei jätku, tuleb rohkem raha trükkida, siis jätkub kõigile ja inimesed saavad normaalset palka.

    😛

    Vasta

  106. Ivar N. Armeest. DMB Musta Mere Laevastik.
    mai 19, 2012 @ 15:57:27

    täiesti arusaamatu, miks riik nii vähe raha trükib? kui ta trükiks rohkem raha, saaks kõigile maksta kodanikupalka ja kõikvõimalikke toetusi sinna juurde. eestil metsa on, aga kogu mets müüakse välismaale. selle asemel võiks hoopis rohkem raha trükkida! metsast tuleks ajada paberit, paberi peale saaks aga trükkida raha. kui riik hakkaks eurosid trükkima, kaoks see igavene virisemine ära, et raha ei jätku.

    juba see 1/8 saksa margale kurss oli kahtlane.
    oleks tulnud teha vähemalt üks-ühele, aga ilmselt oleks parem olnud üks kroon- sada saksa marka!

    Vasta

  107. personainfieri
    mai 21, 2012 @ 10:21:08

    Leidsin veel sellise arvamuse Mihhail Lotmanilt:
    http://www.lotman.ee/1/post/2012/05/sotsialismi-globaalne-kriis.html
    “Sotsialistlikud ideaalid ei ole halvemad kui ükskõik missugused ideaalid. Halb on see, kui neid tahetakse ellu rakendada ning ehkki meetodid tunduvad mitmekesisena, on neil kõigil üks ja sama ühisnimetaja: üle jõu elamine, mis tavaliselt tähendab võlgu elamist. Võlgadega on aga selline paha lugu, et ühel päeval tuleb need tagasi maksta, ja loitsud kapitalismi pahedest aitavad siin vähe.”

    Seda me oleme ringkonnaülemaga siin pikalt jahunud, aga nii ongi. Raha kas on või seda pole ja laenuraha on pigem illusioon raha olemasolust 🙂

    Vasta

  108. Ivar N. Armeest. DMB Musta Mere Laevastik.
    mai 21, 2012 @ 11:30:50

    Aeg on illusioon. Eriti lõuna-aeg. 🙂 /Douglas Adams. Galaktilise hääletaja käsiraamat./

    Vasta

  109. ckrabat
    mai 26, 2012 @ 06:44:56

    Lisan selle ka kommentaari siia:
    Ideoloogiatega on selline kummaline seaduspärasus, et mingil arenguetapil võivad nad olla positiivsed, kuid täitnud oma eesmärgi, muutuvad ühiskonnale koormavaks. Sotsiaaldemokraatia oli positiivne niikaua, kuni nad veel pürgisid võimule ja neil olid ideoloogilised eesmärgid saavutamata. Kuni ta saavutas oma peaeesmärgi – sotsiaalsed õigused töövõtjatele, täpselt samuti nagu feminism niikaua kuni tagati naistele meestega võrdsed õigused, natsionalism niikaua kuni saavutati riiklik iseseisvus. Saavutanud aga võimu, kaotasid nad oma progressiivsuse ja muutusid ühiskonna piduriks, kuna nende eesmärgiks kujunes võimu kindlustamine.

    Vasta

  110. Jolli
    juuni 26, 2012 @ 16:19:28

    Kokku koondatakse Salo tehasest 1000 liinitöötajat ning Nokia kaotab ära viimase Soomes telefone kokku pannud tehase. Edaspidi tulevad kõik Nokia kaubamärki kandvad taskutelefonid Vietnamist, Hiinast ja Koreast.
    http://majandus.delfi.ee/news/uudised/salo-linnapea-nokia-otsus-langetab-meie-sissetulekuid-60-miljonit-eurot.d?id=64594162

    ja mida siin ringkonnaülemaga on sotsdem sajandi testamendist räägitud?

    Vasta

  111. personainfieri
    juuni 27, 2012 @ 07:46:42

    See heaoluriigi põhjuslik tagajärg, tootmine viiakse sinna, kus on odavam, aga kvaliteedis vahet ei ole. Nokia küll aiab koondatud töölistel ettevõtlust alustada, mis on iseenesest positiivne. Pangu ise üks ettevõte püsti, siis näevad kidas majandus toimib.
    “Nokia pakub töökaotavatele tehasetöölistele, kas 12 kuu pikkust koondamishüvitist või algkapitali uute ettevõtete loomiseks.”

    Vasta

  112. personainfieri
    juuli 25, 2012 @ 17:29:23

    Üks artikkel, mis jäi silma:
    Kui neukkuühiskonnas elasime käsumajanduses, siis sotsiaaldemokraatlikus sajandis oleme jõudnud keelumajandusse.
    http://arvamus.postimees.ee/917388/paul-vahur-me-elame-keelumajanduses
    “Lisaks kehva elujärje põlistamisele hävitab keelumajandus seaduskuulekust. Edukas saab olla ainult see, kes reegleid rohkem või vähem eirab. Kui korralik, seaduskuulekas inimene on reeglite kammitsas, siis vabalt saab tegutseda (hull)julge ettevõtja kõrval ka meelega seaduse eiraja (ehk kurjategija).
    Oluliselt regulatsioone vähendades legaliseerime me tegelikkuse, milles elame, ning teeme võimalikuks ka parema homse.”

    Vasta

  113. personainfieri
    jaan. 18, 2013 @ 10:57:34

    Proletariaadi diktatuur – sotsiaaldemokraatliku sajandi pärand
    http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/margus-kiis-proletariaadi-diktatuur.d?id=65538966
    “Kui humanitaaridele või “sotsiaalidele” vähe maksta ja/või pidevalt rõhutada et “nad ei tee niikuinii midagi kasulikku”, siis nad ei lõpeta tegevust, vaid tegutsevad viletsamalt. Saatanlikul kombel annab see tunda alles aastate pärast. Meedia, kultuur, kooliharidus jm muutub järjest viletsamaks, sellega koos kogu elukeskkond. Lõpuks muutub see lihtsalt vastikuks ja eemaletõukavaks.”

    Kusjuures tal on paljuski õigus. kui sul ei ole just kolumnisti lepingut, siis ei tasu põhivoolu meediasse kirjutamine end üldjuhul ära, v.a. reklaami efekt, arvamusliiderlus jne. Teadusartikleid tuleb nagunii kirjutada tasuta, sest see käib üldjuhul ametikoha nõuete juurde ja toimub kõigele lisaks veel õppetöö kõrvalt. Loengupidamisega ehk koosseisuvälise lektorina samuti ära ei ela.

    Vasta

  114. personainfieri
    veebr. 19, 2013 @ 08:47:11

    Mihkel Muti kolumnistikreedo: täpsus, selgus ja vaimukus
    http://arvamus.postimees.ee/1141360/mihkel-muti-kolumnistikreedo-tapsus-selgus-ja-vaimukus/
    Teadmatus, teadmatus valitseb … Ei teata seda, kuidas oli vanasti, ja seda, kuidas on mujal maailmas. Mine räägi soomlasega! See nende sotsiaaldemokraatiline heaoluriik ju laguneb nende silmis. Ma ei tea ühtki riiki, kus rahul oldaks. Aga kas see peaks meid rõõmustama?

    Vasta

  115. Trackback: Parempoolse ilmavaate kaitseks | Persona in fieri
  116. ckrabat
    nov. 30, 2013 @ 10:21:03

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/juku-kalle-raid-ja-marek-reinaas-ajalehes-keskus-vabadus-vordsus-vaesus.d?id=67351566

    Ebavõrdsusel on muidugi 100 õudset põhjust, reeglina on süüdi valitsus või mõned teised vereimejad. Huvitaval kombel ei jätku suurel osal kannatust, et tõelised põhjused välja rihtida: ülemäärane inimhulk, ressursside piiratus ning arutu ülejõu elamine.

    Lollid räägivad: Kuna me ei saa kunagi suureks vaimult, siis peame saama suureks rahvaarvult ja toodavad muudkui uusi lolle juurde. Vastutada ei taha – ikka on süüdi, partei, valitsus ja neli aastaaega, aga selle peale ei mõtle, et suurema lollide hulga juures on olemasolevale ressursside hulgale suurem konkurents, samal ajal, kui kõik tahavad elada nagu reptiloidid: kimada kosmoserakettidega ringi ja tuumasõda pidada.

    Vasta

  117. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

aprill 2012
E T K N R L P
« märts   mai »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: