Ühe demokraatliku vabariigi poliitilised motiivid

@huviline

Linnade ja valdade üldkogu deklareeris 31.03.2012 oma rahulolematust Vabariigi poliitikaga. Eesti kui üks demokraatlik vabariik teiste demokraatlike vabariikide seas astus teistest vabariikidest erineva sammu, sest tema olukord on teistsugune. Eestlased saaksid hakkama ka riigita, nad on alati saanud ja tõenäoliselt saavad ka edaspidi, kui EL kujundatakse täisföderaalseks liitriigiks, kuid selle eelduseks on alati olnud esmase iseseisva enesekaitsevõime säilimine maapiirkondades, kus iga talu ja küla oli ühtlasi ka töökoht. Vaatamata poliitilisele tüvitekstile, põhiseadusele, vaatamata arengukavadele ja lubadustele, on riik viimase kahe valitsemisperioodi jooksul lõhkunud maa enesekaitsevõimet rohkem kui nõukogude kord, loobudes tähelepanust töökohtadele ja keskendudes transpordiküsimustele, kuidas lapsi ühest kohast teise edasi ja tagasi vedada. Kuigi hetkel  pole keegi meid ohustamas, v.a. meie endi rumalus ja kitsarinnalisus, peaks enesekaitsevõime siiski alati säilima ja sellepärast on KOV vastuvõetud avaldus igati arusaadav.

Peab ütlema, et hetkel on riigi poliitilised motiivid paigast ära. Riik on siiski ühendus, kellele kuulub vägivalla kasutamise, maksude korjamise ja diplomaatilise esindamise monopol, milline võim on talle antud põhiseaduses sätestatud eesmärgil. Riigi iseseisvus on KOV iseseisvus, mingit muud iseseisvust riigil ei ole. Vabariik võib oma iseseisvust jaotada ja ära anda nii palju kui tahab, niikaua kui säilib maapiirkonna asustusjaotuse iseseisvus, säilib alati ka riigi võimalus saada taas iseseisvaks. Riigi rahandus, mis peab korras olema, et paremini teenindada kodanikke, on korras hoopis muudel motiividel. Tugi haldusjaotusele on unustatud teema, millega nõrgendatakse asustusjaotust, sest tähtis on hoopis usaldusväärsus EL rahandusministrite ees. Näiteks Voose, üks tubli küla Harjumaa metsarikastel äärealadel, kirjeldab arengukavas 2005-2015 kohalike elanike esitatud SWOT-analüüsis nõrkusena kohalike töökohtade puudumist, lootes tulevikus ettevõtlusele valla toetust. Aga riik kärpis KOV tulubaasi ja vooselased sõitku edasi ja tagasi, Tallinna, Kehra või kuhu iganes, et tööd saada, mis sest, et sõitmine on täiesti tulutu tegevus ja raiskab ainult aega. Siit järeldub, et riigi diplomaatilised suhted domineerivad suhete ees kodanikega. Tõsi, EL rahadega ja valla kaasfinantseerimisel parandati ära Voose rahvamaja katus. Võib olla jõuab külasse kunagi ka lairibaühendus.

Teine poliitiline motiiv, mis on paigast ära, seisneb pealtvaatajatega mitte arvestamises. Poliitika on valdkond, kus ainsana esineb samaaegselt koos vaenulik ja sõbralik publik. Kui tekkib soov vaenulik osa pealtvaatajatest kõrvale jätta, nendega mitte arvestada, siis kaob poliitika pind jalge alt. See tähendab, et poliitika sulgub ega vasta enam definitsioonile. Poliitika ajalooline sisu, suhtekorraldus riigi ja KOV vahel, toimib ka tänapäeval. Korraldamatuse olukorras on kasutusele võetud  erinevad definitsioonid, kuid sisu on jäänud samaks. Seega vajadus täpsustada mõiste sisu puudub, sest kõik erakonnad, sh kesk ja reform, samuti sotsid, tegutsevad kavade kohaselt, milles on väljendatud mõtet kestlikust Eestist. Seoses euroalasse lõimumisega 01.01.2011 ja EL kuuluvuse kinnitamisega 2004 on tekkinud vajadus täpsustada poliitika mahtu, mille eesmärgiks on Eesti kestmine. Ka siin foorumis on räägitud uute pesakastide vajadusest. Küsimus on: milliseid nähtusi haarab Eesti poliitika ja millise raha eest Eestis poliitikat aetakse.  Kohalikku poliitikat saab ajada üksnes avaliku raha eest, muu raha eest aetav poliitika on rahvusvaheline või eraviisiline. Samas on selge, et mahtu täpsustades täpsustub ka sisu.

Poliitika on väga isiklik, sest see tähendab kõikide asjadega arvestamist, mis on ühe isiku, füüsilise või juriidilise, jaoks olulised. Ühe demokraatliku vabariigi poliitika ajamine ebaisikulisel moel avaldab põhiseaduses sätestatud vabadustele ebamäärast mõju. Struktuurfondide raha abistab isikuid kaupade ja teenuste vaba liikumise teostamisel. Olemata põhiseaduslikud vabadused, kuuluvad need vabadused loomulikult Eesti poliitikasse, mille teostamist toetab rahvusvaheline taristu. Mingit lisalõimumist pole siin vaja, sest poliitika ise teeb  vahet rahvusvahelisel ja avalikul taristul. Analoogia: rahvusvaheline julgeolek ja avalik julgeolek. Rahvusvaheline raha võidakse tagasi küsida, aga avalik raha on antud valitsusele vabaks kasutamiseks rahva hüvanguks.  Muidugi, ka Eesti saab tagasi küsida raha, mis on mõnda Euroopa fondi panustatud. Seega on rahvusvaheline ja avalik raha piisavalt lõimunud, nt ülal viidatud Voose küla rahvamaja katus. Isikule põhiseaduses sätestatud vabadusi tagab avalik raha, sest struktuurfondide raha kasutamine pole vaba, seda tuleb õigustada.

Voose rahvamaja

foto: http://www.voose.ee/images/stories/voose/pilt128-1.jpg

5 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    apr. 09, 2012 @ 17:07:13

    Lairibaühenduse all on mõeldud siiski mitte mobiilset lairibaühendust, vaid optilist kaablit, EstWin projekti, mille üks harudest mitte väga kaua aega tagasi Antsalasse jõudis.

    Vasta

  2. Tõnu
    apr. 10, 2012 @ 07:18:31

    Samas sidetehnoloogia tänapäeval suurt enam füüsiliste traatide vedamisse ei panusta, helget tulevikku ennustatakse just mobiilsele andmeedastusele.

    Traditsiooniline Eesti põllumajanduslik külaühiskond on määratud hääbumisele. Põllumajanduse on üle võtnud paljuski rahvusvaheliste ettevõtete kohalikud suurtootmisüksused, mis on suunatud kulude optimeerimisele ja kasumi suurendamisele. Mis tähendab võimalikult väikest arvu töötajaid.

    Hajali paiknevate külade ning hõredalt asustatud valdade elanikele põllumajanduse asemel uute tootmis-või teenindustöökohtade loomine on keeruline. Tootmine eeldab suurel hulgal odavat tööjõudu, näiteks Hiina tehaslinnad, või väiksemal hulgal väga hästi haritud spetsialiste, keda peamiselt leidub ülikoolidest. Teenindus muidugi eeldab piisavas koguses kliente.

    Eks kõigepealt tuleb jõuda ühiskonnas arusaamisele, milline Eesti tulevik on soovitav. Ka linnastumise jätkumisel on oma eelised. Kui leitakse, et külaühiskonda tuleb hoida ja toetada, siis tuleb eelkõige toetada väike-ettevõtlust. Suurfirmadele, aga eriti monopolidele, tuleb kehtestada kõrgemad maksud, või nad suniviisiliselt lammutada osadeks. Ainult siis kui igal külal või vallal on taas oma leivakoda, oma õllevabrik ja kohalikud meelelahutajad tekib piisavalt maapiirkondadesse töökohti.

    Vasta

  3. ckrabat
    apr. 10, 2012 @ 12:50:12

    “Suurfirmadele, aga eriti monopolidele, tuleb kehtestada kõrgemad maksud, või nad suniviisiliselt lammutada osadeks. Ainult siis kui igal külal või vallal on taas oma leivakoda, oma õllevabrik ja kohalikud meelelahutajad tekib piisavalt maapiirkondadesse töökohti”

    Iseasi, kuivõrd see leivakoda või õllevabrik suudab kasumit toota või loodab riigi poolsele ülevalpidamisele? Siis tekib juba küsimus, et kuidas riik oma suured maksud kätte saab kui ettevõtlus on välja suretatud. Kui riigi majandusprobleeme tahetakse lahendada kõrgete maksudega, siis peab riigis olemas ka vastav maksusuutlikkus. Eesti majanduskeskkond vastab siiski rohkem arengumaa omale, kuhu on vaja enne piisavalt investeerida, et teda lüpsta oleks võimalik.

    Päris mõtlemapanev artikkel:
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reformierakondlane-sotsidest-teie-toetus-kasvas-tanu-venelastele-teie-maksupoliitika-viib-kreekasse.d?id=64226685
    “Pigem jäävad investeeringud Eestisse kõrge maksukoormuse tõttu tulemata, uued töökohad loomata ja raha laekub vähem, sotsiaalvaldkonna kulutused aga paisuvad. Esialgu lubas Eesti esisotsialist, et laenu ta riigile võtta ei taha. Kui maksulaekumised nigelaks jäävad, siis sellest ilmselt ei pääse. Sealt edasi aga on Kreekani vaid üks samm,” oletas Kõiv irooniliselt.

    Vasta

  4. personainfieri
    apr. 11, 2012 @ 03:42:33

    “Traditsiooniline Eesti põllumajanduslik külaühiskond on määratud hääbumisele.”

    Kolhoosid ja sovhoosid, 50a traditsiooni; Mogri-Märdi talu Viljandimaa külas, 30a traditsiooni; talude vabaks ostmine, alates pärisorjuse kaotamisest, 100a traditsooni; renditalud mõisamaadel, alates Põjasõjast, 100a traditsiooni; suhteliselt vabad talud ja külad, alates maa vallutamisest, 500a traditsiooni; alepõllundusest, karuäkkega haritavatest põldudest elatuvad talud ja külad, 5000a traditsiooni. Kõiki neid traditsioone võib tänapäeval kohata, ükski neist ei ole hääbunud. Ikka leidub huvilisi.

    Vasta

  5. ckrabat
    juuni 09, 2012 @ 10:19:19

    Näiteid elust enesest:
    Riigisõltlased ja neukkud räägivad, et riik peab aitama. Kas ilma riigita ei saa? Elu õpetab, et saab küll. Suletava riigikooli asemele luuakse kogukonnakool.
    http://www.postimees.ee/870756/suletava-maakooli-asemel-alustab-erakool
    “Lasva vallas on mitu ajalooliselt välja kujunenud keskust. Valla raha jagub paraku sinna, kus rohkem rahvast, ja meie nurka on tahetud vähem anda. Kuid vanemad leidsid, et kuniks lapsi, võiksid nad õppida kodu lähedal. Siia on peresid tagasi tulnud ja ehk tuleb veel, kui kool säilib.» MTÜ-lased on nõuks võtnud kool üles ehitada pärimuskultuuri keskusena, kus ühe katuse all tegutsemas veel ka huvikool, eelkool, lastehoid, kunstiateljee, toitlustuskoht.Tamra sõnul tuleb keset metsa koht, kus kogukonna jaoks on kõik keskpõrandal koos. Koolielus leiab tähtsa koha avastusõpe, milles ei tuubita kuivi fakte, vaid uuritakse ise, kuidas asjad toimivad.”

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

aprill 2012
E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: