Uue riigi sünd IV – tuareegide riik Azawad

@ckrabat

Käesoleva aasta kevadel oleme olnud tunnistajaks veel ühe potentsiaalse uue riigi tekkele  Aafrikas, kui 6.aprillil kuulutati välja Azawadi Iseseisvuse Deklaratsioon.  Euroopa kolonisaatorite poolt Aafrikasse joonistatud piirid, millega nad jagasid oma mõjupiire ja vallutusi, ei ole osutunud kestlikeks. Pärast pikka võitlust on oma riigini jõudnud saladuslik kõrberahvas tuareegid. Lääne-Aafrika riigis Malis on märts osutunud poliitiliste muutuste kuuks.  Märtsis 1991 kukutati demokraatliku revolutsiooni tulemusena riiki 23 aastat valitsenud sõjaväeline diktaator Moussa Traoré. Võimu üleminekut demokraatlike jõudude kätte juhtis  Mali Langevarjurite Korpuse tollane ülem kolonelleitnant Amadou Toumani Touré. Võim riigis anti üle tsiviilvõimude ja ametisse astus demokraatlikult valitud president Alpha Oumar Konaré. 2002. aastal valiti presidendiks vahepeal erru läinud ja poliitikasse siirdunud Touré, kes oli võimul kuni käesoleva aasta märtsini, kui grupp sõjaväelasi kapten Amadou Sanogo juhtimisel korraldas sõjaväelise riigipöörde ja kukutas president Touré võimult. Sõjaväelased nõudsid, et valitsus sekkuks jõulisemalt tuareegide mässu mahasurumisse Mali põhjaosas.

Tuareegid on berberi rändkaamelikasvatajate hõim Sahara kõrbes, keda on kokku umbes 5,7 miljonit. Suuremad tuareegi kogukonnad asuvad Niigeris ja Malis, kus neid on vastavalt 1,7 ja 1,5 miljoni kandis, kuid tuareege võib kohata Alžeerias, Liibüas, Burkina Fasos ja isegi Põhja-Nigeerias. Tuareegide ühiskonna ülesehitus on omapärane. Kui võrrelda kasvõi neid kultuuriliselt tugevasti mõjutanud araablastega, on iseloomustab tuareegi berbereid naiste mõjukas positsioon ühiskonnas. Samuti on neil säilinud kastiühiskond. Omapärane on tuareegide rõivastusstiil. Neid on kutsutud ka „siniseks rahvaks“, kuna nende riided on indigosinised. Näoloori kannavad aga hoopis tuareegi mehed. Kuigi tänapäeval on tuareegid vastu võtnud islami, on nende usundis siiani säilinud tugevad traditsionalistliku animismi mõjutused.  Nagu ka kurdidel, siis puudub tuareegidel tegelikult ühtne kõnekeel. Kõige rohkem on tamajaqi kõnelejaid Niigeris ja Malis. Tamasheqi kõnelevad läänepoolsed tuareegid Malis ja tamahaqi Alžeeria ning Liibüa tuareegid. Kuigi tuareegid on alati olnud raskesti valitsetavad, siis 1990-test aastatest alates on tugevnenud nende rahvuslik eneseteadvus. Paljud tuareegid on kirjakeeles hakanud kasutama neo-tifinaghi, iidse berberi kirjakeele modifikatsiooni.

Tuareegide võitlus poliitiliseks enesemääramiseks algas juba 1960-tel aastatel, peale sõltumatu Mali riigi väljakuulutamist.  Tuareegide esimene ülestõus 1962-1964 suruti Mali võimude poolt julmalt maha. Järgmine tuareegide ülestõus paralleelselt Põhja-Malis ja Niigeris, mida ärgitas ka Liibüa liider Muammar al-Gaddafi, toimus 1990-1995. Malis lõppes konflikt relvade sümboolse põletamisega Timbuktus. Tuareegid said omavalitsuse Kidali regioonis ja neid üritati lõimida Mali ühiskonda. Tuareegide olukord oli raskem vaeses ja näljahädade poolt vaenatud Niigeris, kus osapooled jõudsid  1995.a. samuti rahukokkuleppeni, kuid pingeline olukord jätkus. Järjekorras kolmas tuareegide vastuhakk Põhja-Malis ja Niigeris puhkes paralleelselt 2007 ning need lõpetati rahuläbirääkimistega 2009.a. 2012.a.jaanuaris puhkes Põhja-Malis taas vastuhakk, kui kodukohtadesse saabusid Liibüa kodusõjas osalenud relvastatud tuareegi võitlejad. Aprilli alguses hõivasid ülestõusnud Põhja-Mali tähtsamad keskused Gao, Kidali, Timbuktu ja Douentza ning kuulutasid välja sõltumatu Azawadi riigi.

Uue riigi nimi tuleb berberi nimest Azawagh (rändkarjakasvatajate maa – eesti k.), mis tähistab kuivanud jõe basseini Lääne-Niigeris, Kirde-Malis ja Lõuna-Alžeerias. Ülestõusnute ridades omab juhtrolli  mitme tuareegi ja Hassaniyya araablaste rühmituse ühinemisel tekkinud Rahvuslik Liikumine Azawadi Vabastamiseks (MNLA – Mouvement National pour la Libération de l’Azawad). Liikumise peasekretär Bilal ag Acherif on uue riigi ajutine liider. 2011.a. novembris loodud MNLA on sekulaarne ja natsionalistlik liikumine, kes pretendeerib Azawadi piirkonna songhaide, araablaste, fulade ja tuareegide esindamisele. Neil on sidemed Liibüa üleminekuvalitsusega, sest paljud MNLA liikmed võitlesid Liibüa kodusõjas (tegelikult küll mõlemal poolel). MNLA liitlane võitluses Mali keskvõimuga on usujuht Iyad ag Ghaly poolt juhitav islamistlik Ansar Dine (usu kaitsjad – araabia k.), kes tahavad Azawadis kehtestada shariaadi. Nende mõju on tugevam Alžeeria piiri äärsetel aladel. Rühmitust on kahtlustatud sidemetes Al-Qaeda terroriorganisatsiooniga, mida nad on ise eitanud. Samas teevad nad koostööd Al-Qaeda Maghrebi Organisatsioonist eraldunud Lääne-Aafrika Ühtsuse ja Džihaadi liikumisega, kellel on teatav mõju Mali põhjaregioonides.

Rahvusvaheline reaktsioon sündmustele Malis on olnud valdavalt negatiivne. Sõjaväeline riigipööre on laialdaselt hukka mõistetud ja rahvusvahelised abiprogrammid on peatatud. Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) on siiski alustanud rahuläbirääkimiste vahendamisega. Rahvusvahelise surve tulemusena taastasid Mali sõjaväelised võimud 1.aprillil vahepeal peatatud konstitutsiooni kehtivuse ning on olnud nõus võimu üleminekuga Mali Rahvusassamblee esimehele  Dioncounda Traoréle kui ajutisele riigipeale kuni uute valimiste toimumiseni. Aafrika Liit ja Euroopa Liit on mõistnud hukka nii sõjaväelise riigipöörde kui ka Azawadi sõltumatuse väljakuulutamise. Prantsusmaa välisminister Alain Juppé on väljendanud muret Mali territoriaalse terviklikkuse säilitamise pärast, kuid on välistanud sõjalise sekkumise Mali asjadesse. Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid tunnevad muret Al-Qaeda mõju võimaliku tugevnemise pärast regioonis ning soovivad, et Mali territoriaalne terviklikkus säilitatakse. Sellegipoolest loodetakse rahumeelsele lahendusele ning ei soovita sõjaliselt sekkuda. Mali sisemine ebastabiilsus annab Azawadile siiski teatud võimaluse. Naaberriikidest soovivad Alžeeria, Cote d’Ivoire ja Niiger (kellel on endal suur tuareegi kogukond) küll Mali keskvõimu kontrolli taastamist, kuid Maroko, Nigeeria, Senegal ja Burkina Faso näevad MNLA poolt juhitavas sekulaarses tuareegi riigis võimalust kontrollida Al-Qaeda mõju regioonis, millist seisukohta on toetanud ka mitmed prantsuse eksperdid. Alžeeria ja Mauritaania on välistanud sõjalise sekkumise Mali kodusõtta.

Tuareegi ansambel Tinariwen on omandanud rahvusvahelise kuulsuse. Ansambel moodustati 1979.a. endiste vastupanuvõitlejate poolt Liibüa põgenikelaagrites. Nende viies album Tassili ilmus 2011.a. ja oli 54. Grammy auhindade laureaatide hulgas kui parim maailmamuusika album. Tinariweni asutaja, paljude lugude autor ja solist on Ibrahim ag Alhabib (keskel ilma peakatteta).

9 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    apr. 08, 2012 @ 05:50:28

    Mali sõjaväeline juhtkond on lubanud lähimatel päevadel anda võimu üle tsiviilvõimudele, mistõttu ECOWAS on tühistanud Mali vastased sanktsioonid. Nigeeria ja Cote d’Ivoire on teinud ettepaneku 3000-mehelise ECOWASi sõjaväelise kontingendi lähetamiseks Malisse, et takistada ülestõusnute liikumist lõunasse ning tagada konstitutsioonilist korda, misiganes see ka tähendaks.

    Vasta

  2. huviline
    apr. 08, 2012 @ 07:19:23

    Kas on ka midagi teada Azawadi ja Mali riigi KOV? Kuidas tuareegid lahendavad avaliku taristu küsimused.

    Vasta

    • personainfieri
      apr. 08, 2012 @ 09:12:08

      Võiks ju vastata, et küllap on neil praegu muud tegemist ja pealegi on neil juba olemas sajandite jooksul välja kujunenud töökindel hõimkondlik taristu. Muidugi, tasuta kaamelitranspordi sisseseadmise Gaos ja Timbuktus võiks ju tõstatada 🙂
      Üldiselt on aga sealsed rahvad harjunud oma probleemidega ise ja ilma igasuguse riigi poolse sekkumiseta hakkama saama.

      Vasta

  3. Tõnu
    apr. 08, 2012 @ 11:31:08

    Millised seosed on Azawadi riigil teiste regiooni uute või vaidlusaluste riikidega? näiteks Lääne-Sahara vabariik Sahrawi (paljuski samuti elanikud berberid) http://en.wikipedia.org/wiki/Sahrawi_Arab_Democratic_Republic
    või Liibüast eralduv Cyrenaica – http://en.wikipedia.org/wiki/Cyrenaica

    Vasta

  4. personainfieri
    apr. 08, 2012 @ 13:03:20

    Berberid on Põhja-Aafrika põliselanikud, kes on hiljem paljuski segunenud araablastega. Sahrawi elanikud ongi segu berberitest, araablastest ja neegritest, mis on seal kandis üsna iseloomulik. Enamus neist identifitseerib end siiski araablastena. Azawad ei ole otseselt araabia riik, kuigi lisaks tuareegidele on seal esindatud Hassaniyya araablased (maurid), songhaid ja fulbed, aga ka Mali lõunaosast tulnud bambarad, kellest nüüd on paljud põgenenud. Tuareegide identiteet erineb siiski araablastest. Tuareegidel oma riiki otseselt pole varem olnud, juba nende eluviisi tõttu. Azawadi aladel oli 14.-16.saj. Songhai keisririigi keskus.

    Sahrawi on endine Hispaania koloonia Lääne-Sahara. Sahrawi iseseisvust on tunnustanud üle 80 riigi ja Aafrika Liit, millepärast Maroko sealt välja astus. Kui Hispaania peale Franco surma kolooniast loobus, okupeerisid selle Maroko ja Mauritaania. Hiljem Mauritaania loobus oma osast ning kogu territoorium jäi Marokole. Sahrawi kuulutas 1976 välja sõltumatuse ning tema esindusorganisatsioon POLISARIO kontrollib umbes 20% territooriumist. Maroko ehitas liivast valli, mis eraldab tema poolt kontrollitud territooriumi POLISARIO omast.

    Kürenaika on üks kolmest Liibüa autonoomsest regioonist – Tripolitaania (läänes), Kürenaika (idas) ja Fezzan (lõunas). Kürenaikast pärineb näites Liibüa endine kuningakoda (Senussiidid) ja sealse praeguse üleminekunõukogu eesotsas ongi Senussiidide järeltulija Ahmed el-Senussi. Nad (Tripolitaania ja Kürenaika) ei ole ajaloo jooksul mitte alati moodustanud ühtse adminüksuse. Mõlemad vallutati Türgilt Itaalia poolt 1910-1911 ja Mussolini ajal 1929 ühendati ühtseks provintsiks. 1951 moodustati sõltumatu Liibüa kuningriik Kürenaika emiiri Idrisi valitsuse all. Gaddafi-vastane Liibüa revolutsioon saigi alguse Kürenaikast. Tripolitaania ja Fezzan olid esialgu Gaddafi kontrolli all. Esialgu on seal jutt siiski suuremast autonoomiast, kuigi lahkulöömist päris välistada ei saa.

    Vasta

  5. personainfieri
    juuli 01, 2012 @ 12:24:03

    Azawadis on puhkenud kokkupõrked ning võimuvõitlus MNLA ja äärmusliku Ansar Dine vahel, hoolimata sellest, et mõlemad organisatsioonid sõlmisid mais kokkuleppe islamiriigi moodustamiseks. Juuni lõpus hõivas Ansar Dine mitmed linnad sh pealinna Gao, Kidali ja Timbuktu. Nad on lubanud hävitada UNESCO maailmapärandi hulka arvatud islami pühakute mausoleumid, mida nemad peavad ebajumalakummardamiseks.
    http://www.postimees.ee/893134/islamistid-purustasid-timbuktu-puhamu

    Vasta

  6. ckrabat
    dets. 10, 2012 @ 11:18:31

    päris põhjalik ülevaade
    Toomas Korka: Sahara heitlik kevad
    http://arvamus.postimees.ee/1068516/toomas-korka-sahara-heitlik-kevad

    Vasta

  7. ckrabat
    juuli 13, 2015 @ 18:00:48

    Tuareegid: islamistlik nomaadide hõim Sahara kõrbes, kus püksid on naiste jalas – http://www.telegram.ee/maailm/tuareegid-islamistlik-nomaadide-hoim-sahara-korbes-kus-puksid-on-naiste-jalas#.VaPRyPmqqBo

    Vasta

  8. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

aprill 2012
E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: