Murumängud gladiaatorite areenil II, komöödia kahes vaatuses, starring Ansip & Galojan

@ckrabat

Möödunud nädal pakkus uusi osasid seriaalist „Murumängud gladiaatorite areenil“, kus peaaosades esinesid fooliummütsikesega Andrus Ansip ja Anna-Maria Galojan. Hea muidugi, kui keset suurt külma rahvale lõbusat etendust pakutakse, millega särav päikesekiir tõuseb fööniksina tuhast keset karmi talve. Alustuseks ACTA-st, võltsimisvastasest kaubanduslepingust, mis kipub vähe võltsilt kõlama. Kas ACTA on kahjulik või mitte? Kuidas nüüd võtta. Vaevalt, et ACTA võltsimisele piiri paneb, kuid ta võimaldab –  oluline sõna on siin võimaldab – kehtestada üleilmse ja üleüldise tsensuuri Interneti, veidra nähtuse üle, mis teeb võimalikuks inimkonna vaba mõtlemise leviku, kuid on tugevasti muutnud traditsioonilisi tarbimisharjumusi.  Väga põhjalikult seekord probleemi lahkama ei hakka, sest seda on viimasel ajal palju tehtud ning ka selles blogis varem põgusalt käsitletud toreda laulukese saatel.

Ma näen ohtu eelkõige selles, et inimkond on liikumas märksa suletuma, piiratuma ja tugevamini kontrollitud maailma suunas, mille eest George Orwell meid hoiatas.  Millega Nõukogude Liidu kommunistlikud diktaatorid hakkama ei saanud, vaba mõtte taltsutamisega, teevad nende lääne jüngrid palju osavamalt ära. ACTA kannab endas selget sõnumit – te kõik olete joodikud, vargad, liiderdajad, laiskvorstid, taignapead! Eeldatakse, et inimene kasutab Interneti kuritahtlikel eesmärkidel ning püüab võõra töö, higi, vere ja pisarate abil kasumit teenida. Üks Lääne tsivilisatsiooni kohtupidamise traditsioone põhineb süütuse presumptsioonis, ehk siis inimene on süütu niikaua kuni teda pole milleski süüdi mõistetud. Viimase aja tendents on aga süü presumptsiooni esiletõus. Totaalne meedia tekitab hämmastava kergusega antikangelasi, kelle najal on lihtne tõestada inimeste pärispatu paikapidavust kaasaegses maailmas – nad on a priori patused, joodikud, vargad, liiderdajad, laiskvorstid ja taignapead ja niikaua kui ta pole suutnud seda veenvalt ümber lükata, on ta patune.

Intellektuaalse omandi levik on siiski pigem majanduslik tegevus, mille levikut on mõistlikum piirata majanduslike meetmete, mitte läbi pärispatu ja sellele järgneva karistuse. Olemasolev seadusandlus võimaldab väga hästi karistada neid, kes käituvad intellektuaalse omandiga kuritahtlikult, nt võltsivad ja varastavad seda.  Autorite õigustele ACTA midagi suurt juurde ei anna, aga autori truuks saatjaks on seltskond, kes tegeleb autori müümisega ja selle seltskonna kaitseks ongi ACTA valmis meisterdatud. Teatud paralleele võib siin tuua prostitutsiooniga, kus teenust pakuvad igat sorti kupeldajad ja sutenöörid, kes tegelevad kauba müümisega. Karistada saavad aga nii prostitutsiooni  nagu ka internetipiraatluse tarbijad. Autoriõigusega kaetud objekt peab ära toitma mitte ainult autori, vaid temaga lepinguliselt seotud autorisõltlaste, muidusööjate, neukkude, sotsialistide ja müügimeeste bande. ACTA-st võidavad müügimehed, reklaamiagentuurid ja totaalne meedia, kes võib inimeste väärtushinnanguid suunata neile soovitud suunas. Salaja võitleb ACTA odava massikultuuri nimel väärtkultuuri vastu. Nt teadustööde kirjutamine, mis põhineb viitamisel erinevate autorite loomingule, võib peale ACTA-t muutuda palju komplitseeritumaks.

Kuid eesriie pole veel langenud. ACTA taustal lendab tulede särades luua seljas lavale Anna-Maria Galojan, 21.sajandi Robin Hood või Rummu Jüri. Tõsi, kui Robin Hood annetas röövitud vara vaestele, siis Galojan pidas moodsalt mõeldes meeles eelkõige Gucci ja Armani firmasid, mistõttu esimese vaatuse kontekstis võiks teda liigitada pigem ACTA toetajate hulka. Ja tõesti, Galojani näitel näib ACTA ohutu, sest moodsa ajastu Robin Hoodide vastu näib kaasaegne ühiskond olevat abitu. Kui inimene on kohtu poolt süüdi mõistetud ja määratud kandma vabadusekaotuslikku karistust, siis näib sellise karistuse kandmine sõltuvat selle isiku vabast tahtest. Samal ajal üritatakse täielises vabaduses kehtestada kontrolli interneti üle.

Galojan on kahetsusväärselt müügimeeste ajastu ning totaalse meedia süüdimatu produkt. Harku vangla asemel võiks ta pigem Breiviku komisjoni kätte anda, sest isegi asjatundmatule silmale näib ta olevat mitte just päris terve inimene. Tegemist on Eesti kuulsaima politoloogiga, koguni bakalaureusekraadiga, kuigi ETIS-sest ei õnnestunud tema kohta vastavat märget leida nagu ka teavet kuulsa politioloogi teaduslike tööde kohta. Kuid eks seegi peegeldab tendentsi, et sa ei peagi oskama midagi teha. Piisab täiesti sellest, kui sa oskad ennast müüa. Kui Galojan väidab, et advokaadid nõustasid teda Eestisse mitte tagasi pöörduma ja keegi olevat pakkunud talle analüütiku kohta Briti parlamendis, siis minul on pigem kahtlus, et need advokaadid kannavad tööl valgeid kitleid ja parlamenti tööle suunas teda palatikaaslane (kes ise kutsub end Elizabeth II-ks). Või on maailm tõesti hulluks läinud? Tule taevas appi! Nibiru, kus sa oled?

Pilt: http://vigilantcitizen.com/wp-content/uploads/2010/04/im0393_zp2-e1272830190333.jpg

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2012
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
272829  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: