Ühe armee üks tähendus: sünnitusvalu ja lahkujate väärikuse garant

@huviline

Kaitseväel on eriline ülesanne: rahva kestvuse tagamine sõjaolukorras. Teiste sõnadega öeldes on kaitsevägi garantiiks sünnitusvalule ja lahkujate väärikusele. Kõik riigi kodanikud on armee kaitsealused,  kui peaks juhtuma halvim. Nimetatud ülesandest tuleneb kaitseväe eripädevus. Sõja olukorras pannakse mängu maksimaalsed panused ja ettevalmistuse puudumist pole antud olukorras võimalik korvata. Mõistetavalt liigitub kaitsevägi sellepärast eriorganisatsioonina ega ole tavapärane riigiasutus või äriühing, kui peaks juhtuma halvim. Kaitseväe eripädevuse mittemõistmine riigikaitsealases diskussioonis on tingitud hetkeolukorrast, sest meie maanurgas valitseb rahuaeg ja keegi ei prognoosi sõda. Lõigu kokkuvõtteks tõdegem: kaitseväe teema sisaldab palju oletuslikku, see imelik sõna kui, sest sõda võib mitte kunagi tulla.

Tänasel päeval on kaitsevägi üks riigiasutus teiste asutuste seas. Kaitseväe juhataja on üks tavaline ministeeriumi ametnik teiste ametnike seas. Kuigi riigis on surmanuhtlus kaotatud ja kurjategijad istuvad soojas kambris parimal juhul oma elu lõpuni, riskivad mõned kaitseväeametnikud iga päev oma eluga. Mõned on oma elu andnud lahingutes. Tuleb välja, et kangelasi koheldakse halvemini kui eluaegseid, kelle elu säästetakse mingil poliitilisel eesmärgil. Kaitseväeametnik on tavaline teenuse osutaja, kelle teenust ostab riik avaliku teenistuse seaduse alusel. Ametnikuna ei ole sõduril lahinguväljal ja peaministri referendil Stenbocki majas mingit vahet, nad on võrdselt avalikud teenistujad, spetsialistid või juhid täitevvõimu käsutuses. Kaitseväe eripädevus ja eriline ülesanne on unustatud.

Esmalt küsigu iga väitleja iseendalt kaitseväe rolli, ülesande, eesmärgi ja tähenduse kohta. See veendumus määrab diskussiooni (arutelu) atmosfääri ja sõltub diskuteerija elukogemusest. Kui diskuteerija on kogenud õigusteadlane, teab normitehnikat, kuid mitte sõjaväe elu ja sõjaväelaste vahel valitsevate suhete eripära, siis võib jõuda normitehnilise veendumuseni. Arutelu tulemus on sellisel juhul ebaadekvaatne, sest valdkond ei ole normitehniline. Rühmaülema vastutus lahingus langenud võitlejate üle võib muuta vastutuse kandja sisemiselt kiviks. Sellepärast peab kodanik teadma, millist poliitikat valitsus ajab, millised on need veendumused, millest lähtudes kirjutatakse valmis üks või teine õigusakt ja antakse parlamenti. Kui need veendumused on normitehnilised, poliitilises mõttes ebaadekvaatsed, siis tuleb mõelda adekvaatsema poliitika peale.

Rahva kestvust tagav võim on üks võim teiste seas. Võimude lahususe põhimõte, mis näeb ette seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahususe, on puhtalt ideoloogiline põhimõte, mille siht on riigi võimu piiramine. Kuid ühe rahva eksisteerimise küsimuses on pelgalt ideoloogiline lähenemine lubamatu. Riigi võimu tuleb lisaks võimude lahususe põhimõttele piirata ka isikute võimu lahutamisega. Mõlema piirangu eesmärk on tegelikult üks ja sama, riigi võimaluste tõhusam kasutamine. Peaministri võim, kelle kompetents on oletusliku laadi sõja suhtes null, samuti temale alluva kaitseministri võim, täidab rahva poliitilisi nõudeid. Samas kaitseväe juhataja kogu tegevus rahuajal seisneb kompetentsi kogumises, kuidas tagada rahva kestvus sõja ajal kaitseväe ülemjuhatajana, milleks on talle omistatud eripädevus.  Kui nõustuda väitega, et kaitseväe ülesanne on rahva kestvuse tagamine sõjaajal, siis kaitseväe ülesanne ei ole kindlasti täidesaatva võimu tagamine ei sõjaajal ega rahuajal. Täidesaatev võim (valitsus) peab rahuajal saama hakkama politsei abil. Tegelikult on valitsus sellega ka hakkama saanud, kui mõelda pronkssõduri eemaldamisele, kui kõik eeldused erakorralise olukorra väljakuulutamiseks olid täidetud.

Kaitseväge on raske kujutada ette valitsusasutusena, kuid just nii soovivad seda näha valitseva poliitika juhid. Formaalselt on kaitseväe juhtimiseks käesoleval ajal vastu võetud mitmeid olulisi dokumente, nende hulgas poliitilised alusdokumendid, vt riigikogu poolt kinnitatud “Julgeolekupoliitika alused”  ja VV poolt kinnitatud korralduse „Riigikaitse strateegia“ heakskiitmine. Tuleb tõdeda, et kumbki viidatud dokument ei võta arvesse Eesti kaitseväe eripädevust, milline pädevus on tegelikult igal armeel, mis kaitseb oma rahva kestvust. Kõik erakorralised olukorrad on teatud mõttes totaalsed ja kogu ühiskonda haaravad, mõned neist on aga ohtlikumad. Ajalooline kogemus meid selles küsimuses edasi ei aita, lihtsalt pole millegiga võrrelda, kuna vastasel korral oleks tegemist tavapäraste olukordadega. Tänases seisus, paljude rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa mandril laiuva imperiaalse Euroopa Liidu liikmena, samuti ebasümmeetriliste ohtude sihtmärgina, muutub ühe armee üks tähendus eriti oluliseks. Roomlastel astus erakorralises olukorras areenile diktaatori pädevusega ametiisik, mis võiks olla ka meie diskussiooni üks mõttekoht teel adekvaatsema poliitika suunas.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2012
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
272829  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: