Presidentaalse demokraatia kogemus Eestis

@ckrabat

Enne kui mingi liikumine, huvigrupp või ka erakond hakkab nõudma riigikorralduse muutmist Eesti Vabariigis, siis võib-olla tasuks tal kõigepealt tutvuda meie ajaloolise kogemusega. Ajaloolisest mälust räägitakse viimasel ajal palju, kuid palju sellest, mis ajaloolise mälu kaudu avalikku teadmisse avaldub, kipub olema valikuline. Nõudlustes paksema riigi ja rangema korra kehtestamiseks pole midagi uut ja kordumatut. Vene impeeriumi varemetele tekkinud Eesti Vabariik oli algperioodil üks oma ajastu demokraatlikumaid riike ja 1920. aasta põhiseadus üks eesrindlikumaid põhiseaduseid Euroopas ning seda võib täie uhkusega pidada teataval määral isegi riigiõiguslikuks fenomeniks. Põhiseaduse järgi oli lisaks kolmele traditsioonilisele võimule – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ka veel neljas võim – see oli rahvas. Rahva sekkumine riigi valitsemisse oli 1920. aasta põhiseaduse järgi erakordselt suur, sh nii rahvahääletuse kui rahvaalgatuse kaudu.

Kodanikuõigused olid 1920.a. põhiseaduses tähtsal kohal. Huvitava eksperimendina sätestas põhiseadus korra, mille kohaselt Eesti Vabariik ei anna autähti ega aumärke oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelistele sõja ajal. Samuti ei ole Eesti kodanikel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärke ega autähti (§7). Iga-aastane mure, keda peetakse vajalikuks riiklikult tunnustada ja keda mitte, oleks tänases Eesti Vabariigis ära jäänud, kui põhiseadus oleks kestnud tänase päevani. Ma ei taha siin mitte kellegi autasustamist alaväärtustada, kuid inimeste meelespidamiseks on mitmeid viise. Põhiseadus suutis poliitilisi mänge ette näha isegi aastasse 2012 – Eestis on kindlustatud sõnumite ja kirjade saladus, mis antakse edasi posti, telegraafi ja telefoni või mõnel muul üldtarvitataval teel. Erandeid teha on õigus kohtuvõimudel seaduses ettenähtud juhtumistel  (§14).

1920. aasta põhiseadusega kehtestatud riikliku korralduse kohaselt puudus Eestis riigipea funktsioon üldse ja tema ülesandeid täitis riigivanem, kes oli ühtlasi Vabariigi valitsuse juht. Sisuliselt võiks omaaegset riigivanemat teisiti nimetada peaministriks presidendi ülesannetes. Kaks esindusfunktsiooni olid ühendatud ja eraldi riigipea ametisse nimetamist ei peetud vajalikuks. Tänase Eesti riigitegelastest on presidendi institutsiooni kaotamise ettepanekuga välja tulnud õigusteadlane Igor Gräzin. Lisaks kõigele muule võimaldab see kahtlemata riigivalitsemise kulusid kokku hoida. Laialdase demokraatiaga kaasnes 1920-te aastate Eestis paraku suur ebastabiilsus, kuna valitsus sõltus suurel määral Riigikogust ja tema volitused iseseisvaks tegutsemiseks olid piiratud. Valitsuskriisid 1920-te aastate Eestis olid peaaegu sama tihedad kui veel hiljuti Itaalias.

Mitmuslik maailm on kahtlemata ebastabiilsem kui ainsuslik maailm, mis on sätestanud vastuvaidlemisele mitte kuuluva Tõe ja Õiguse. Seetõttu on mitmed autokraatlikud riigid olnud majanduslikult edukad, sest neil on olnud lihtsam reforme ellu viia, toome siin näitena kasvõi mitmed Aasia tiigrid või ka siis Milton Friedmani musterõpilase Augusto Pinocheti juhitud Tšiili. Iseasi, kas me vabade kodanikena sellises riigis ennast hästi tunneksime. Ajalooline kogemus on paraku selline, kui laialdane demokraatia toob kaasa suurema ebastabiilsuse, siis võib see mobiliseerida rahvamasse toetama vabaduste piiramist. Midagi niisugust toimus 1930-tel aastatel Saksamaal, kui Adolf Hitler suutis mobiliseerida rahva äärmusliku ideoloogia toetuseks ning omandas demokraatlike valimiste järel võimu, mille tulemusena kehtestas totalitaarse režiimi. Weimari vabariigi ebastabiilsus ja üleilmne majanduskriis, mis tugevasti Saksamaad räsis, tekitasid sotsiaalse tellimuse tugevdatud riikliku kontrolli järele ühiskonna üle.

Midagi sarnast toimus paljudes teistes Euroopa riikides, sh Eestis. Vabadussõdalaste liikumine tekkis suure majanduskriisi ajal 1929-1933 ja üks tema põhilisi nõudmisi oli seadusandliku võimu piiramine ning täidesaatva võimu volituste suurendamine – majoritaarne isikupõhine valimissüsteem, Riigikogu koosseisu vähendamine poole võrra, laialdaste volitustega riigipea institutsiooni loomine, isikuvabaduste piiramine seoses vajadusega võidelda korruptsiooni ja marksismi vastu jne. 1933. aastal (samal aastal tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler) sai vapside eelnõu põhiseaduse muutmiseks rahvahääletusel ülekaaluka toetuse. Uue põhiseaduse alusel muutusid riigivanema ülesanneteks valitsuse ametissemääramine, sise– ja välispoliitika juhtimine, edasilükkav vetoõigus Riigikogus vastuvõetud seadustele, Riigikogu laialisaatmine, Riigikogu töövaheaegadel seaduste väljaandmine dekreetidena, riigi esindamine, välislepingute sõlmimine, kõrgemate riigiametnike ja sõjaväelaste ametisse nimetamine ning tagasikutsumine ja armuandmine.

1934.a. esinesid vapsid hästi kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, eriti linnades, kus kogusid üle 40% häältest. Uue riigivanema valimistel muutus favoriidiks vapside kandidaat Andres Larka. Pätsi ja Laidoneri 1934. aasta riigipööre viis küll vapsid võimult, kuid nende ideid hakati teostama teiste kaubamärkidega – tekkis vaikiv ajastu. Vapside toetatud põhiseaduse paranduste vaim kandus edasi 1938.a. põhiseadusesse. Päts ja Laidoner viisid ellu selle, mida vapsid olid kavandanud ja enamgi veel, kuigi me ei saa kunagi teada, mida vapsid tegelikult kavandasid. Kokkuvõttes ei päästnud tugev riigivõim Eesti Vabariiki hääletust alistumisest. Kas viimane oleks toimunud ka demokraatia tingimustes, ei saa me jällegi kunagi enam teada, sest ajalugu sellist käiku enam ette ei näinud. Igatahes tuli 1920.aasta põhiseaduse Eesti edukalt toime kommunistliku riigipöörde katsega 1924.a. detsembris.

Sotsiaalne tellimus piiratuma ja rangemini kontrollitava ühiskonna järele ilmnes Res Publica valimisloosungites 2003.a. Teatavat analoogiat vabadussõjalaste liikumist mobiliseerinud momentumiga võib siin leida, sest majanduslangused võivad luua sellisteks pööreteks sobiva pinnase. Seetõttu pole igatsuses kõvema käe ja presidentaalse demokraatia (teisiti sõnastatuna tugeva isikuvõimu) järele midagi uut. Ka tsaariajal usuti heasse isakesse tsaari, kes ei teadnud midagi kohalike mõisnike pahategudest. Riikliku korralduse muutmine tekitab jällegi suure küsimuse, kes hakkab seda tugevat isikuvõimu teostama ning millised on tema ambitsioonid? Kes arvab endal olevat Tõe ja Õiguse monopoli? Ilmselt mitte Eesti Vabariigi tänane president. Kui otsida sobivaid näiteid, siis tugev isikuvõim on tänapäeval näiteks Venemaal. Kas Putini-Medvedjevi tee peaks olema meile eeskujuks? Kas see on lahendus Eesti riigi ees seisvatele probleemidele ja kui ongi, siis millistele?

Eesti Vabadussõjalaste Liidu viimane kongress 1933.a. detsembris. Liikumist on püütud heroiseerida nt ETV telesarjas “Tuulepealne maa”. Nemadki olid tugeva riigipea institutsiooni poolt.

Pilt: http://www.histrodamus.ee/upload/files/980330.jpg

Advertisements

2 kommentaari (+add yours?)

  1. Franz
    veebr. 05, 2012 @ 11:47:02

    “Päts ja Laidoner viisid ellu selle, mida vapsid olid kavandanud ja enamgi veel, kuigi me ei saa kunagi teada, mida vapsid tegelikult kavandasid.”
    Selles lauses on loogikavastuolu.

    Vasta

    • personainfieri
      veebr. 05, 2012 @ 13:17:38

      Tegelikult ei ole. Alati on vastuolu offitsiaalsete kavatsuste ning praktilise väljundi nagu ka faktide ja spekulatsioonide vahel. Kuid ideed mingil põhjusel ei realiseeru, jäävad kavatsused spekulatsioonide tasandile. See, mis ellu viidi, muutub aga faktiks.

      Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2012
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
272829  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: