Biafrast Boko Haramini – mis toimub Nigeerias?

@ckrabat

160-miljonilise elanikkonnaga Nigeeria on Aafrika kõige rahvarohkem riik, mis maailmas tähendab seitsmendat kohta. Meil on ta eelkõige tuntud „Nigeeria kirjade“ poolest, mille transparentsed äriskeemid on ka karmi Põhjamaa elanikke teinekord hullutanud. Kui Aafrika kunagi Euroopa koloniaalvõimude vahel ära jagati, sattus Nigeeria territoorium Briti impeeriumi koosseisu. Iseseisvus kuulutati välja Aafrika aastal, 1.oktoobril 1960. Kui esialgu jäädi Briti dominiooniks, siis 1963.a. kuulutati välja föderatiivne vabariik. Endiste koloniaalterritooriumide puhul uute riikide piirid enamasti ei järginud etnilisi ja kultuurilisi piire ja nii juhtus see ka Nigeerias. Riigis konkureerisid võimu pärast kolm suurt etnilist rühma – põhjas hausad (Kano, Sokoto), idas igbod (Port Harcourt, Enugu) ja läänes jorubad (Lagos, Ibadan).

Põhja-Nigeerias domineerivad islamiusulised hausad ja fulanid, kes kokku moodustavad umbes 30% Nigeeria elanikkonnast. Jorubad on valdavalt kristlased, kuigi arvestatava moslemi vähemusega, ja moodustavad umbes 20% elanikkonnast. Igbosid on 18% ja nad on ülekaalukalt kristlased. Kogu riigis on kristlasi ja islamiusulisi umbes pooleks. Kolme kogukonna vahel ei esine mitte ainult usulised, vaid ka poliitilis-kultuurilised erinevused. Hausa-fulani poolfeodaalsed riigid põhjas on traditsiooniliselt juhitud autokraatlike ja konservatiivsete islamiusuliste emiiride poolt, kes omakorda on poliitilise jõu ja religioosse autoriteedi koondanud sultani kätte. Traditsioonilised monarhiad toimivad ka joruba ühiskonnas, kuid need on olnud vähem autokraatlikumad ja sageli mitte päritavad. Igbod seevastu on elanud märksa demokraatlikumalt organiseeritud kogukondades.

Nigeeria ei ole jäänud puutumata veristest kodusõdadest. 1966. aasta tõi kaasa sõjaväelised riigipöörded. Jaanuaris kukutasid peamiselt igbodest vasakpoolsed ohvitserid igbost presidendi Nnamdi Azikiwe ja mõrvasid riigi Põhja-Nigeeria päritoluga islamiusulise peaministri Abubakar Tafawa Balewa ja Põhjaprovintsi peaministri Ahmadu Bello. Uueks riigipeaks sai relvajõudude juhataja igbost kindralmajor Johnson Aguiyi-Ironsi. Riigis puhkesid etnilised rahutused ja pogrommid. Aguiyi-Ironsi likvideeris föderaalse riigikorralduse ning kuulutas välja unitaarriigi. Sama aasta juulis panid põhja päritoluga ohvitserid tulevase riigipea Murtala Muhammadi juhtimisel toime vasturiigipöörde, mille tulemusena anti võim riigis armee staabiülemale kolonelleitnant Yakubu Gowonile, kes oli küll kristlane väikesest nga hõimust, kuid põhjast pärit.

30.mail 1967 kuulutas igbo-enamusega Kaguprovintsi kuberner kolonel Odumegwu Ojukwu välja Nigeeriast eraldunud Biafra vabariigi. 6.juulil alustas riigipea Gowon sõda eraldunud territooriumi vastu ja ründas Biafrat. Kodusõda kestis 30 kuud, 1970.a. jaanuarini, ja lõppes territooriumi taasühendamisega Nigeeriaga. Biafra president Ojukwu põgenes eksiili ja suri möödunud aastal 78-aastasena Suurbritannias. Biafrat jõudis ametlikult tunnustada ainult viis riiki (Gaboon, Haiiti, Cote d’Ivoire, Tansaania, Sambia), kuid nende võitlus Nigeeria keskvõimu vastu kogus palju sümpaatiat Läänes, kes abistasid riiki Punase Risti ja teiste valitsusväliste organisatsioonide kaudu (arstina viibis Biafras tulevane Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner). Biafrat toetasid mitteametlikult Prantsusmaa ja Kanada, aga abi saadi veel Iisraelist, Portugalist, Vatikanist, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Lõuna-Rodeesiast. Biafra õhuväge juhatas poola päritolu Teise maailmasõja õhuäss Jan Zumbach ning abi uuele vabariigile organiseeris rootslasest aviaator Carl Gustaf von Rosen. Biafra hümni „Tõusva päikese maa“ viis pärineb Jean Sibeliuse „Finlandiast“. Nigeeria valitsusele andsid sõjalist abi Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Egiptus.

Kodusõja ohvreid võis kokku loendada ühest kolme miljonini. Sõjaväevõimude võit kodusõjas ei tähendanud sugugi mitte riigi rahunemist ning etnilised pinged on seal aeg-ajalt ikka orbiidile tõusnud. 1995.a. hukati ogoni hõimu vastupanuliikumise liidreid kirjanik Ken Saro-Wiva, kes võitles Niigeri jõe delta keskkonnakaitselise seisundi ja nafta mõõdutundetu ammutamise vastu välismaiste kompaniide poolt. Nigeeria on Aafrika üks tähtsamaid naftatootjaid ja OPECi liige. Sõjaväeline režiim asendus 1999.a. tsiviilvõimuga ning presidendiks valiti kodusõjas võitjate poolel silma paistnud riigi endine sõjaväeline juht joruba hõimust kristlane Olusegun Obasanjo. Kui Obasanjo järglane fulani hõimust Umar Musa Yar’Adua 2010.a. suri, sai presidendiks etniline ijawi Goodluck Jonathan.

Tänapäeva Nigeeria poliitilise elu orbiiti on kerkinud islamirühmitus Boko Haram, mille hausakeelne tõlge tähendab „Lääne haridus on pühaduseteotus (patt)“. Rühmituse ametlik araabiakeelne nimi Jama’atu Ahlis Sunna Lidda’awati Wal-Jihad tähendab tõlkes „Inimesed, kes on pühendunud prohveti õpetuste ja džihaadi propageerimisele.“ Boko Haram tegutseb Põhja-Nigeeria idaaladel ning eriti tugevad on tema positsioonid etniliste kanurite asualadel Maiduguris, kus ta asutati 2002.a. Arvatakse, et rühmitus taotleb islamiriigi ning šariaadi seaduse kehtestamist kogu Nigeerias. Vägivald Põhja-Nigeerias tugevnes 2009.a., kui tapeti Boko Harami liider Mohammed Yusuf. Hea lääne haridusega ning kallite Mercedes-Benzi mudelitega sõitnud Yusuf seadis kahtluse alla lääne teadused, sh darvinismi ja vihmateooria. Yusufi arvates tuleb vihm Jumalast, mitte loodusjõududest läbi Päikese põhjustatud vee aurustumise. Samuti ei saa Maa olla tema arvates taevakeha, sest see on vastuolus islami õpetusega.  Boko Harami on seotud Al-Qaeda’ga, kuigi otseseid tõendeid pole ning mõned analüütikud on neis sidemeis kahelnud. Kuigi uus liider Abubakar Shekau on ähvardanud vägivalla laienemisega, siis pole ka lõplikult selge, kui palju praegusest vägivallast on Boko Harami põhjustatud ning kui palju on tegemist meediaikooniga, mida  erinevad poliitilised ja kriminaalsed grupeeringud oskuslikult kasutavad. Hausade ja fulanite vaimne liider, mõjukas Sokoto sultan Mohamed Sa’ad Abubakar on Boko Harami tegevuse hukka mõistnud.


Mohammed Yusuf (1970-2009), Boko Harami endine liider

Foto: https://personainfieri.files.wordpress.com/2012/01/b9c2f-islamistmybh.jpg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2012
E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: