Poliitika ajalooline side kunstile: ühe teatrikauge isiku arvamus teatri kohta

@huviline

Poliitika seob haavatud kunsti, asetades haavale ristsideme takistamaks verest tühjaks jooksu ja ühtlasi toob sellega kunsti publiku ette. Linnas verejooks tardub. Pealtvaatajate ees etendub draama seotud mehest, kellele haav paremas õlas teeb põrgupiina. Siiski on poliitika tema elupäästja, sest ilma hoolitsuse ja pealtvaatajateta oleks kunst verest tühjaks jooksnud. Kõik istuvad teatrisaalis. See on suur sügav koobas. Valgus kustub ja publik jääb vaikseks, nad teavad kuidas koopas tuleb käituda. Prožektorid löövad põlema ja näitlejad astuvad lavale, igaühel üks roll või ka mitu, nagu dirigent, lavastaja, stsenarist seda ette on näinud. Publik aplodeerib trupile, varjudele seinal. Prožektorite kustudes tehakse koopa uksed lahti ja publik pääseb linna, kus nähtud etenduse emotsioonide mõjul lähevad paljude keelepaelad valla. Avaldatakse oma arvamust ja räägitakse (prantsuse k. parler – rääkima, sellest siis sõna parlament), kas etendus meeldis või ei meeldinud. See on kuulus koopa võrdpilt, Platonile omistatav, kus poliitika ja teater teineteist toetavad.

Suur kunst on mõiste, mille sisu ja maht peaks jääma igaühe enda defineerida, sest suur kunst räägib alati enda eest ise ega vaja kaitsja abi. Kuid linnas ei ole võimalik ilma poliitikata. Kindlasti ilmub kuskilt keegi, kes defineerib mõiste ja paneb aluse kriitikale. Poliitika laotab sotsiaalse nähtusena kõigele oma kaitsva varju. Kas suurt kunsti on võimalik selles olukorras kuidagi lühidalt iseloomustada? Tundub, et kui kunsti iseloomustab üldiselt meeleolu ülekanne, siis suure kunsti  tagajärjel  võib toimuda teadvuseseisundi muutus. Seega on teadvuseseisundi muutus suure kunsti tunnus. Teadvuseseisundi muutus ei iseloomusta kunsti üldiselt, kuivõrd esineb ka igavat kunsti või pinnapealset kunsti, mis midagi ei muuda. Lihtsalt mõned huvitavad hetkemeeleolud sööstavad läbi olukordade. Meelelahutuse järele on objektiivne vajadus, pinnavirvenduse pindala näitab ühiskonnas kasvutrendi (kultuurimajandus), kuid tegelik olukord jääb endiseks. Ometi – ühiskonnas on sügaval vajadus ka suure kunsti järele, teadvuseseisundi muutuse järele, reaalse humanitaarse poliitika järele.

Suurimad võimalused suurt kunsti teha on teatris, kuivõrd teater on interdistsiplinaarne nähtus, mille toimimisse annavad oma panuse nii sõna, kirjandus, muusika, kunst kitsamas tähenduses, tants, laul + tehnilised väljendusviisid. Neist igaüks on oma tippude näitel võimeline suure kunsti puudutuseks. Kuid ükski neist eraldi, manades humanitaarse reaalsuse meie silme ette läbi varjude, ei ulatu poliitika mõjukuseni. Helidemaailm puudutab tundeid, jättes objektiivsed olukorrad vaeslapse ossa. Tants tekitab soovi kaasa tantsida, selle võimatus takistab täiega. Kujutlusmaailm kirjanduse ja maalide taga eitab publikut. Kino aga on tehniline kunstiala, minu nooruspõlve armastus, mille piiriks on ekraan ja muu tehnoloogiline. Teatris (nukuteatris) elavad varjud, aga kinos tähendab vari pimedat ekraani ja dimensioonide arvu kasv vaataja vabaduse piiramist, nt prillidega. Teatri aine (omapära) sünnib  interdistsiplinaarsest summast, mida teistes kunstides ei  sisaldu, andes teatrile ülekaalu teiste kunstide seas. Kui teater on interdistsiplinaarne nähtus ja poliitika on sotsiaalne nähtus, siis kuidas nad üksteist toetavad.

Teatri aine ja protsess on arvukalt mõtlejaid huvitanud, kellest mõnedki on lõplikult oma käe ja südame teatrile andnud. Paljud ei ole teatri olemusest aru saanud, pidades seda saalikunstiks, kollektiivseks loominguks. Mõned ei ole ka filosoofiat mõistnud, pidades seda  udujutu ajamiseks. Kuid tähele võiks panna ajaloolist konkurentsi filosoofia ja lugude jutustamise vahel. Teatris konkureerib jutustatav lugu poliitikaga ja nagu alati konkurentsi korral peab üks neist (kaotaja)kõrvale astuma. Kui lugu on huvitav ja ühiskonda resoneeriv, siis on võitjaks areenil teater. Kui lugu on igav või väga kitsale ringkonnale mõistetav, siis on võitjaks areenil poliitika. Konkurentsitus olukorras aga ei ole mingit vahet, sest keegi ei taju mingit  teadvuseseisundi muutust kui  spordikomponent puudub. Siis on lihtsalt pinge hajutatud ja meeleolu ülekannet ei toimu. Ebareaalne ja ebahumanitaarne poliitika kohmitseb pseudoprobleemidega, nt erakondade rahastamise küsimusega, unustades ära põhilise.

Teatri aine eriliseks koostisosaks on võimalus, mis üldse loob eelduse pealtvaataja teadvuseseisundi muutuseks. See on võimalus jääda üksi koos teistega ja siiski omaette, vt Betti Alveri “Tähetund”, mis välistab selgelt teatri olemuse saalikunstina. Võimalus jääda üksi koos teistega ei ole unikaalne, seda võib kohata ka suurlinna tulede anonüümse sfääris. Ilmselt sellepärast on mõned näinud salajasi sidemeid teatri ja linna vahel. Teatris on tekkiva pinge ülekande initsiaator näitleja. Kui initsiatiiv on leige või väga kitsale ringkonnale mõistetav, siis jääb ülekande võimendus nõrgaks. Kui aga meeleolu ülekanne on initsiaatori poolt ehedal kujul võimendatud, siis võib tekkida  midagi, mis on omane üksnes suurele kunstile.

Poliitika on filosoofia lõppfaas, mille käigus seotakse haavatud kunst asetades haavale ristsideme. Varjud seinal on kas nukkude või elavate inimeste poolt heidetud. Kolmandat võimalust ei ole: kui varju heidavad nukud, siis peab keegi olema  need nukud teinud. Tegija suhtes saab olla ainult üks võimalus, see peab olema inimene, sest nukud on inimesekujulised. Vaatajad näevad seinal endakujulisi varje: tegija on teinud nukud iseenese järgi. Vaataja teadvuseseisundi muutus ei tulene automaatselt uuest olukorrast või heast meeleolust, kuigi tõenäoliselt tekitab meeleolu ülekanne siiski uue olukorra (emotsioon), mis võib tähendada teadvuseseisundi muutust. Teater ja poliitika on selles suhtes teineteist toetavad nähtused, kuid valija teeb oma valikud alles koopast väljas.

Frændi þegar fiðlan þegir (viis: Bergþóra Árnadóttir; sõnad: Halldór Laxness)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2012
E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: