Eesti erakondade ühine mure: poliitiline kõhulahtisus

@huviline

Ühe parlamentaarset demokraatiat viljeleva Euroopa Liidu liikmesriigi suurim probleem on tema poliitilisel maastikul esindatud jõudude (erakondade) verbaalne formaalsus, millega kaasneb poliitiline kõhulahtisus. Poliitiline kõhulahtisus on nähtus, mida võib nimetada ka kala püüdmiseks sogases vees. Poliitiline kõhulahtisus seisneb dehumaniseerivas käitumisviisis kodanike suhtes, kes ootavad erakondadelt maailmavaatelist selgust ja põhjendusi, seda nii suurte maailma mastaabiga küsimuste kui kohaliku elu kõige pisemate detailide osas. Paraku kuulevad valijad vaid kõuekärgatust, kahuriväe kolm pauku: põhikiri (põhiseadus), programm ja enesekiitmine. Juba minu vanaema ütles, et enesekiitus haiseb.

Ükski erakond ega muu poliitiline liikumine Eestis ei ole mõistnud, et maailmavaade, kui ta on haarav, ei konkureeri teise maailmavaatega, sest maailmavaade ongi vaade maailmale. Igaüks võib näha maailma erinevalt, iga inimene näebki erinevaid probleeme, niipalju kui on inimesi, niipalju on ka vaateid, millest igaüks võistleb teisega, et selgitada välja kõige õigem ja parem. Erakondlikul maastikul ja riikidevahelistes suhetes seevastu puudub globaalne võistlus eesmärgiga selgitada välja kõige õigem ja parem maailmavaade, sest seda pole olemas ega peagi olema.  Kõige haaravam positsioon, maailmavaade, saab võistelda  vastuste selguses või ebaselguses üksnes iseendaga. Segaste seisukohtadega erakonna kaotuse puhul valimistel ei ole süüdistada kedagi muud peale iseenda. Iga erakonna maailmavaade peaks andma kodanikke huvitavale küsimusele ratsionaalse vastuse, aga mitte ennast kiites halvustama teisi.

Ajuloputusel on paraku pikk ajalooline traditsioon. Ikka leidub riike, kes osutavad sotsiaalsetele ebakohtadele mõne teise riigi poliitikas, pidades oma maailmavaadet õigemaks ja paremaks kui mõne teise, partnerite hulka mittekuuluva riigi oma. Demokraatia eksport on siinkohal hea näide. Sarnaselt eksitavad ka erakonnad valijaid, nimetades oma maailmavaadet õigemaks ja paremaks mõne teise erakonna maailmavaatest. Viimastel Riigikogu valimistel võis kohata poliitilist kõhulahtisust  kõige sagedamini reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide vahelistes debattides, kus väideldes eeldati vastasseisu maailmavaates. Ka poliitiliste liikumiste arvamusliidrid esitavad sageli seisukohti, mille kohaselt mõned erakonnad on väärtuspõhised, teised aga isikukesksed, hierahilised ja võimuvertikaali pidi organiseeritud.

Kes teisele nõnda ütleb, see tegelikult ise seda on, sest kõik poliitilised liikumised lähtuvad ontoloogilistest, epistemoloogilistest ja aksioloogilistest eeldustest kui räägitakse maailmavaatest. Maailmavaade, kui ta on haarav, ei ole erakondade ega riikide teineteisest eristamise aluseks. Mis erakondi sisuliselt eristab, see on selgus ja põhjendus. Näiteks võib kihla vedada, et Eesti erakondade intellektuaalse potentsiaali hulgas puudub selgus, kumb on rahvusvahelistes suhetes olulisem, kas riikide enesemääramise õigus või territoriaalse terviklikkuse õigus, kui rääkida maailma mastaabiga küsimustest. Kuid selgust ka kõige keerulisemates küsimustes oleks hädasti vaja.

Kui rääkida kohaliku elu küsimustest, mis on kodaniku jaoks alati tähtsam, siis on esmapilgul raske leida isegi puutepunkti, mille pinnalt vajalikku selgust mõõta. Verbaalne formalism siin ei tööta. Võib ju deklareerida ühtsust ja koostegemise rõõmu, aga kui majandusraskused üle pea kasvavad, siis on oma särk kõige lähemal. Viimasest on tuletatud, et kõrgem elatustase peaks lahendama sotsiaalsed probleemid. Elu näitab siiski, et elatustaseme tõstmisega, nö siniverelisuse kasvuga ühiskonnas, muutuvad paljud probleemid hoopis teravamaks, kuna rohkem vaba aega ja lahendamata sisulised küsimused tekitavad pseudoprobleeme. Näiteks: kas Aafrika jooksjate kutsumata jätmine Saaremaa maratonile on rassistlik tegevus või mitte? Pseudoprobleemidega tegelemine, mis ei vasta reaalusele, on alati kõige suuremaks vaenlaseks iga ühiskonnakorralduse jaoks, sest see täidab aja rahulolu ja enesekiitmisega, oma vajalikkuse tõestamisega iseendale.

Poliitilise kõhulahtisuse vastand on poliitiline kõhukinnisus, s.o. soovimatus minna kaasa muutustega maailmas. Erakondade esindajad räägivad läbisegi hoolekandest ja eestkostest, teedest ja torudest, haigetest ja haiglatest, sõjaohust rahuajal ja rahutusest kriisiajal. Nende juttu on raske katkestada. Nii on sotsid tulnud välja ideega kahetasandilisest kohalikust omavalitsusest, jättes seosed riigiga veerema vanadele rööbastele. Ometi on tänapäeval saamas ilmseks, et sotsiaalsed probleemid tulenevad paljuski infojulgeoleku puudumisest. Kui puuduvad selgus ja põhjendused ning kui neid ei mõõdeta konkureerivalt, siis jõuabki ühiskond olukorda, kus valitsevale positsioonile tõuseb dehumaniseeriv poliitika, millega kaasneb reaalsusest kaugenemine, mõjuvõimuga kauplemine ja  nooruspõlve ideaalide devalveerumine.

Seega võib öelda, et sotsiaalne seedimine võiks normaalselt toimida, kui selguse mõõdupuuks on infojulgeolek, mis on täidetud tõenäosuse ja juhtumitega. Külad ja talud ootavad selgust ja põhjendusi, mida peaksid pakkuma linn ja riik. Kõrgem sotsiaalne tasand võimaldab lahendada probleemi, kinnitades probleemi lahenduse kui sündmuse, millel on juba humanitaarne tähendus. Võib ka kerkida küsimus, mis on see reaalsus: need faktilised asjaolud, see tegelik kohalik olukord, mida igaüks näeb igas kohas alati erinevalt? Sotsiaalse (humanitaarse) reaalsuse hulka kuulub kogemus, s.o. ajalugu ja emotsioonid, mida eestlased on läbi elanud. Reaalsuse hulka kuulub ka kehtiv nõue ja kõik kehtivad sotsiaalsed tasandid, aga ka preventsioon, s.o. soovid ja lootused. Selleks, et reaalsusest mitte liigselt kaugeneda ongi meil vaja riiki ja maailmavaadet.

Tundub, et suurimaks poliitiliseks probleemiks, poliitilise kõhulahtisuse peamiseks tunnuseks, on tänapäeval kujunemas võrdsuse põhimõtte ühekülgne rakendamine riigi tasandil, kaugenemine sellest juriidilisest aluspõhimõttest, millele toetub sotsiaalsete konfliktide lahendamine, kuid see on juba uus teema.

pilt: http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR6t-DpkmfSvF5pYwQ2PGHfmtWzq6jJ47jXG8RiqoRuBpl8lVjCqXnxtB5i

Valik poliitikuid kalaretkel sogases vees

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

detsember 2011
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: