Raudse parandžaa taha peidetud Turkmenistan

@ckrabat

Peaminister Andrus Ansipi  hiljutise visiidiga Turkmenistani  tasuks heita pilk 1991.a. iseseisvunud endisele Nõukogude Liidu liiduvabariigile, kes on maailmas tuntud peamiselt 2006.a. surnud endise presidendi Turkmenbashi Saparmurat Nijazovi järgi, kelle autoritaarne võimutäius on võrreldav Põhja-Korea kommunistlike juhtite Kim Il-Sungi ja Kim Jong-Il’iga ning hiljuti võimu ja elu kaotanud Liibüa liidri Muammar al-Gaddafiga. Turkmenistani ühendab Põhja-Koreaga ka sügav isolatsioon muust maailmast, mistõttu nende tegemistest ei ole just palju teada. Pikaaegse Liibüa liidri Muammar al-Gaddafiga ühendab Nijazovit soov  originaalse rahvusideoloogia väljakujundamiseks. Kui Gaddafi pärandas maailmale „Rohelise raamatu“, siis Nijazov initseeris turkmeeni natsionalistliku piibli „Ruhnama“. Erinevalt Kim Il-Sungist ja Gaddafist, aga ka näiteks Aserbaidžaani liidrist Geidar Alijevist või Süüria valitsejast Hafiz Assadist, ei jäänud Nijazovi lahkudes võim perekonda. Nijazovi lesk on vene-juudi päritoluga ning teadaolevalt valis nende ärimehest poeg Murad hoopis Venemaa kodakondsuse ning on juba 10 aastat elanud väljaspool Turkmenistani. Nijazovi tütar elab kuuldavasti Moskvas või Prantsusmaal.

Loodusvaradelt on Turkmenistan rikas riik, kes omab maailma suuruselt neljandaid gaasivarusid ja päris kopsakaid naftavarusid. Ekspordiks kasvatatakse ka puuvilla, kus Turkmenistan on maailma kümnes eksportöör. Naaberriikidesse eksporditakse märkimisväärselt veel elektrienergiat.  Kui uskuda ametlikke andmeid, oli Turkmenistan keset üleilmsest majanduskriisist halvatud maailma 11%-lise SKP kasvuga neljas riik maailmas ka selles arvestuses. Nagu paljud diktaatorid, pakkus Nijazov oma rahvale tsirkuse kõrvale ka leiba. Riik on lubanud oma kodanikele subsideerida elektrit gaasi, vett ja soola kuni 2030.a.-ni. Riigi kodanikud saavad teatud limiidi ulatuses (40-200 liitrit kuus sõltuvalt sõiduki tüübist) tasuta bensiini.

Turkmenistan oli mõneti isoleeritud metsik maa juba Nõukogude Liidu tingimustes. Seepärast ei tabanud teda ka migratsioonilaine vennasvabariikidest ning põlisrahva turkmeenide protsent rahvastikust tõusis 59% -lt 1939.a. koguni 72%-ni 1989.a. Hiljem on vene päritolu elanikkonna väljaranne progresseerunud ning põlisrahva osakaal tõusnud kõrge 85% lähistele. Venelased on 4%-ga usbekkide järel suuruselt alles kolmas rahvusrühm riigis. Erinevalt teistest Kesk-Aasia riikidest, on Venemaa mõju seal tunda oluliselt vähem. Venemaa relvajõud lahkusid Turkmenistanist 1999.a. Aeg-ajalt on kahe riigi vahel puhkenud pinged  Venemaale eksporditava gaasi hinna üle. Turkmenistan on välja kuulutanud alalise neutraliteedi, mistõttu ta ei osale julgeoleku- ja kaitseiseloomulistes liitudes. Nagu Ukraina, ei ratifitseerinud ka Turkmenistan SRÜ põhikirja ning on organisatsiooni mitteametlik assotsieerunud liige.

Kadunud Saparmurat Nijazoviga ei õnnestunud Andrus Ansipil enam kohtuda, Nijazovi pöörlev kuldne kuju on Ashabadi kesklinnast kadunud (eemaldati 2010.a. augustis) ning teda võttis vastu Turkmenbashi järglane hambaarsti haridusega president Gurbangulõ Berdõmuhhamedov. Turkmenbashi nimetas 1997.a. Berdõmuhhamedovi tervishoiuministriks ning 2001.a. juba asepeaministriks. Tervishoiuministrina viis ta 2005.a. läbi reformi, millega kaotati riigis haiglad väljaspool pealinna ja suuremaid piirkondlikke keskusi. Aasta varem jättis Turkmenbashi ta kolmeks kuuks palgata, sest riigi tervishoiutöötajatele oli mitmeid kuid palk välja maksmata. Berdõmuhhamedovi perekonnaelu on segane. Tal on kaks tütart ja poeg, kuid tema naine elab Londonis. Tal on väljaspool abielu sündinud tütar venelannast armukesega.

Berdõmuhhamedov on lubanud Turkmenistanile suuremat majandusvabadust, samuti ollakse huvitatud e-riigi ideest. Turkmenistan on üritanud vähendada majanduslikku sõltuvust Venemaast. Riigi nafta ja naftatoodete eksport on kasvanud jõudsasti ja riik otsib võimalusi transiidivõimaluste laiendamiseks.  Kui praegu läheb valdav enamus Turkmenistani gaasist välisriikidesse läbi Venemaa, siis peagi võib olukord muutuda. Kõige suuremaks Turkmenistani gaasi tarbijaks võib saada Hiina, kui läbi Usbekistani ja Kasahstani Hiina suunduv gaasijuhe saavutab täisvõimsuse. Aastatel 2014-15 peaks Hiinasse liikuma 65 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ning Hiina investeerib omakorda maailma suuruselt teise gaasimaardla Lõuna-Jolotani väljaarendamiseks. Peale Nijazovi surma on Turkmenistan on näidanud üles huvi  suhete arendamiseks Euroopa Liiduga, mis peaksid elavduma Trans-Kaspia ja Nabucco gaasijuhtmete programmidega. Eesti peaministri ja äridelegatsiooni visiit ning sõlmitud kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping ongi üks väike samm selles suunas.

Kuigi Berdõmuhhamedov on Nijazovi pärandit veidi revideerinud, eeskätt läbi aktiivsema välispoliitika ning majandussuhete, on Turkmenistan endiselt üks kõige mahasurutumaid ja piiratud vabadustega riike maailmas. Valitseva Demokraatliku partei kõrval olid opositsiooniparteid pikalt keelatud, kuid 2010.a. konstitutsiooniparandusega lubati opositsiooniparteide seadustamist. 2008-2009.a. parlamendivalimistel olid 90% kandidaatidest valitseva partei liikmed. 2010.a. Demokraatia Indeks paigutab riigi 167 riigi hulgas 165. kohale enne Tshaadi ja Põhja-Koread, aga Myanmari ja Usbekistani järel. Turkmenistan on muust maailmast tugevasti isoleeritud, neil on viisavabadus vaid Türgi, Aserbaidžaani, Malaisia, Mongoolia ja veel mõne riigiga. Ainult 1,6% elanikonnast omab juurdepääsu internetile ja ainus teenusepakkuja on siin riiklik firma „Turkmentelekom“.

Berdõmuhhamedovi võimuletulekuga on mõningad poliitvangid vabastatud, inimeste reisimisvõimalusi suurendatud, pensionid, mida Nijazovi ajal vähendati, taastatud, nagu ka 10-aastane hariduskohustus. Suurel määral on tegemist siiski režiimi liberaliseerimisega ning põhjalikest muutustest on Turkmenistan veel kaugel. Iseseisev välis- ja majanduspoliitika ei taga automaatselt veel läänes aktsepteeritud inimõigusi, mida me peame lennukalt itta suundudes arvestama. Turkmenistan on ikka veel peidetud raudse parandžaa taha, kuigi silmaklappe on hakatud tasapisi avama.

aadressilt: http://farm9.staticflickr.com/8005/7466191058_5ea5356c15.jpg

Nijazovi pöörlev kuldmonument on tänaseks juba maha võetud

detsember 2011
E T K N R L P
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.