Multikulti teoreem

@ckrabat

Kusagilt hakkas kõrva või silmi huvitav võrdlus, et kui Saksamaa kantsler Angela Merkel kuulutas pisarsilmi multikultuursuse lõppu Euroopas, siis keegi siinne arvamusliider võttis sama uudise vastu juubeldades. Siin tekib aga küsimus, kas Merkel ja kohalik arvamusliider ikka pärinevad ühest ja samast kultuurist? Kas viiskümmend aastat agressiivset neukkukultuuri pole meid mitte euroopalikust kultuuritunnetusest võõrutanud?

Multikulturalismi juured peituvad Lääne tsivilisatsiooni omaaegses koloniaalpoliitikas, millega leviti teistesse kultuuriruumidesse. Nüüd ollakse omaenese sajanditetaguse poliitika pantvangid, sest kui sa lähed laia maailma oma kultuuri viima, siis võib teine kultuur sama teed mööda sinu juurde tulla ja selleks pole Lääne ühiskond valmis olnud, sest ta on omaenese kultuuri teiste ees ülimuslikuks pidanud. Viimase sajandi jooksul ongi juhtunud, kus sidemed kunagiste koloniaalimpeeriumite ja nende endiste territooriumide vahel rajasid tee kahesuunalisele protsessile. Nii nagu paljud eurooplased sõitsid kunagi maailma avastama ja peavad end täna ameeriklasteks või austraallasteks, siis nüüd on rahvad kunagi avastatud maailmadest jõudnud Euroopasse, kust nad loodavad leida paremaid elutingimusi ja sotsiaalseid garantiisid, mis nende asualadel sageli puuduvad. Ka sõjad ja konfliktid on Euroopast kolinud nn „ääremaadele“, mis on sundinud sealseid elanikke paigutuma rahulikumatesse elukeskkondadesse ja Euroopa on võimeline seda neile pakkuma.

Multikultuursuse kriis on Läänes viimasel ajal üha enam teadvustunud. Merkeliga sarnaste tugevate avaldustega on teiste hulgas esinenud Briti peaminister David Cameron ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Me võime kuulutada multikulti lõppu, kuid mis on selle teoreemi lahendus? Kas on võimalik juba alanud protsessi peatada või veel enam, suunata ajalugu teisipidi kulgema?  Probleemid ei ole tekkinud isegi mitte niivõrd esimese põlvkonna immigrantidega, kes on end  võõrasse kultuurikeskkonda teadlikult paigutanud, vaid nende võsudega, kes on juba Läänes sündinud ja kasvanud, kuid sageli ei tunne end seal täisväärtuslike kodanikena, sest vahe teatud kultuurilise kogukonna kultuuri ja laiema lääne ühiskonna kultuuri vahel on tunnetatav ja võib tekitada identiteedikriisi. Pöördumine juurte juurde võib olla ka teatav protestivorm, sarnane lääne punk- või hipiliikumistele, mida erinevad ideoloogid on varmad teinekord enda huvides osavalt ära kasutama.

Multikultuursus saab areneda vaid läbi loomupärase sallivuse, mida ei saa käsu korras kehtestada. Hirm diskrimineerimise ees võib teatud olukordades diskriminatsionipoliitikat hoopis soodustada.  Kui multikulturalism muutub normatiivseks nähtuseks, siis võib ta haavata kellegi rahvuslikke tundeid ning luua kasvupinnast äärmuslikele liikumistele. Sallivus pole paraku seadustega kehtestatav, sest sallimatus võib väga hästi areneda ka pimedas ja teki all. Seetõttu võivad multikulturalismi propagandistid muuta teiste kultuuride sallimise samasuguseks farsiks nagu äärmuslikud feministid võivad teha sugudevahelise võrdõiguslikkusega või poliitilised homoseksualistid oma seksuaalsete sättumuste politiseerimisega. Nii nagu on taunitav äärmuslik monokultuursus ja ksenofoobia, võib selleks muutuda ka poliitilise korrektsuse nime all juurutatav multikultuursus. Monokultuurne poliitika siiski ei paku sobivat alternatiivi multikultuursusele. Kurikuulus norra päritolu terrorist Anders Behring Breivik esindab ilmselt teist äärmust, hirmukultuuri produkti, kus monokultuursete ideaalide nimel peetakse õigeks teiste kultuuride esindajaid lihtlabaselt hävitada ja kui mõni oma kultuuri inimene sinna hulka satub, siis lohutatakse end sellega, et küll Jumal „omad“ ära tunneb.

Monoetnilised ühiskonnad on tänapäeval muutunud haruldaseks, sest kommunikatsioonitehnoloogiline revolutsioon on süvenenud, inimeste seotus kindlate territooriumitega on kiiresti hajunud ning inimeste paigutamine üksteisest eraldunud suletud kastidesse on muutunud võimatuks. Sajaprotsendiliselt ei suuda seda isegi maailmast isoleerunud Põhja-Korea. Eestit on palju iseloomustatud kui suht ksenofoobilist ühiskonda, mida iseloomustab sallimatus kõige võõrapärase vastu. Eesti probleem võib olla sarnane Lääne teise põlvkonna immigrantidega, kes on asetunud foobse neukkukultuuri ja tolerantse lääne kõrgkultuuri vahele ning ei suuda ennast ühe ega teisega täielikult identifitseerida. See omakorda võib põhjustada identiteedikriisi, kus formaalselt lääne kultuuriruumiga lõimudes jääb Lääs ikkagi võõraks. Siit ka sügav umbusk teiste ja nende kavatsuste vastu. Kultuuriliselt ei suudeta end lahti tõmmata Venemaast ja sealt vohavast neukkukultuurist, mis hoiab elus kõiksuguseid foobiaid. Kergem on kedagi vihata kui mõista.

Multikultuursuse ajastu pole läbi, kuid sallivus teiste kultuuride vastu ei saa kehtestada võitlusega „võrdsete õiguste“ eest. Võrdõiguslikkuse poliitika võib tekitada vähemustest enamusi, kes ei võitle enam sallivuse eest, vaid kasutavad vähemusseisundit teatud sotsiaalsete eeliste saavutamiseks. Lahendus multikulti teoreemile saab peituda vaid sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamises maailma erinevate piirkondade vahel, mis lööb jalad alt sotsiaalsel migratsioonil. Sotsiaalse migratsiooni vastu ei kaitse me vaesematele piirkondadele kala jagades, vaid nad peavad oskama õnge kasutada. Üleilmastuvas maailmas on kultuuridevaheline kommunikatsioon koos teatud osa rahva ümberpaiknemisega sotsiaalne paratamatus, mis on tekitanud multikulti teoreemi. 1+1 ei ole enam alati kaks. Monoetniline ksenofoobia ja sallimatus ei saa olla lahenduseks multikulti teoreemile. Sallivus saab tekkida vaid siis, kui suudetakse leida ühiseid väärtusi, mitte ei keskenduta erinevustele. Vastasel korral tekivad uued Breivikud, kes oma täiuseni lihvitud sallimatuses ehitavad kurjale rajatud maailmu.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

oktoober 2011
E T K N R L P
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: