Kas visata Kreekale päästerõngas või lasta tal uppuda?

@ckrabat

Osalemine Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis on Euroopa Liidu perekonnas tõstatanud järjekordse diskussiooni – mida peale hakata pankroti lävele sattunud Kreekaga, aga samuti tõsises finantskriisis rabelevate Portugali ja Iirimaaga. Kas visata neile päästerõngas või lasta neil põhja vajuda? Selliseid situatsioone võib ette tulla igas perekonnas, kus SMS-laenudega või mõne muu hõlptuluallika ebaotstarbeka kasutamise tõttu eluga puntrasse jooksnud pereliige seisab vastamisi eksistentsiaalsete probleemidega. Ülejäänud perekonnal on võimalus hädasolija hüljata ning suunata ta kodutute varjupaika või siis anda talle uus võimalus, võttes ühtlasi eksinud pereliikme võlakoorma enda kanda.

Emotsionaalsel pinnal võib siin paljude seisukohast aru saada, milleks me toetame üle jõu elavat pereliiget, kes kruiisib mõne burksiputka ees noorepere laenu eest muretsetud uhkete põhjatuledega seitsmese bemariga, kui ülejäänud pere sõidab turu ja poe vahet 15-aastase Honda Civicuga. Siit tekibki olla või mitte olla küsimus – kas ulatada päästerõngas või mitte. Toome siia kõrvale hüpoteetilise situatsiooni, milline narratiiv elanikkonna laiades kihtides on vägagi elus ning mida totaalne meedia ka usinalt kultiveerib. Mis saab siis, kui näiteks Venemaa meid ründab, kas meie liitlased tulevad meile appi või mitte. Kes annab meile vettpidavad garantiid? Kuid ärge unustage, kui me jätame Kreeka saatuse hoolde, võib meie NATO-liitlane Kreeka täie õigusega öelda – kuulge, see on teie probleem, sõbrad. Teil on Venemaaga kana kitkuda, aga meil, näete, on siin omad mured. Ka Kreeka päästmine on kollektiivne kaitse avaldus, kuigi see pole antud juhul sõjaline, vaid majanduslik kaitse.

Ma kahtlustan, et Keskerakonna kui Kreeka abipaketi vihaseima vastase motiivid on siin selgelt omakasupüüdlikud. Nad ei taha mitte Eesti majandust „Kreeka viirusest“ päästa, vaid tahaksid ise sellesse nakatuda ning olla Kreeka asemel, keda päästetakse. Küsimus pole siin mitte selles, kas just Kreekat pankrotist päästa, vaid sellega me päästame ka iseennast, sest naturaalmajanduse ajad on ammu möödas ning ühe eurotsooni liikme krahh mõjutab tahes tahtmata ülejäänuid, kes ei saa enam  majandusüsteemide vahele Berliini müüri ehitada. Küsimus on pigem selles, kuidas kreeklasi päästetakse. Neile ei ole vaja mitte kala vaid õnge, ning siinkohal nõustun täielikult Juku-Kalle Raidiga, et Kreekale tuleks saata mitte raha, vaid raamatupidajaid. Kui päästmiseks on raha vaja, siis tulebki see anda raamatupidajale, täpselt samuti nagu võlgadesse sattunud pereliikme rahapoliitikat hakkab perekond ka kontrollima, mitte ei toideta teda niisama saja euroga. Raamatupidajaks tuleb sinna saata loomulikult majapidamises kogenud preili Hildur Sokk, mitte burksiputka ees majandushariduse saanud Cärlyn-Angelina.

Seetõttu ma soovitan enne emotsionaalsete otsuste langetamist alati sügavalt järele mõelda, mis on meile rohkem kasulik. Lihtne on saata eksinud pereliige assotsiaalsele teele, kuid kas ei või ta meile seeläbi hoopis rohkem peavalu valmistada, sest tema probleemid aina suurenevad ja kellelegi ei meeldi ehk näha prügikastides sobravaid kodutuid, kelle käitumine võib olla ette äraarvamatu, või allutada ta rangele kontrollile. Mida Kreeka aga loomulikult teha ei saa, on jätkata endist majanduspoliitikat. Ta peab oma seitsmese bemari vahetama 15-aastase Honda Civicu vastu, midagi ei jää üle. Rahvusvahelise Valuutafondi kogemus laenude jagamisel võiks olla eeskujuks ka eurotsooni riikidele. Siinkohal on eeskujuks toodud ka Läti näidet, kus  majanduse kriisist väljatoomisel kehtestatud range režiim on olukorda tegelikult parandanud.

Advertisements

19 kommentaari (+add yours?)

  1. Vaatleja
    okt. 03, 2011 @ 22:38:29

    Jutt on kõigil väga hea, ning iga l…. kiidab oma v…, aga ei saa jätta arvestamata sellega, mis ümberringi käimas on (vt. John Perkins’i sulest “Confessions of an Economic Hit Man”). Ja jutt ei ole viimasest 20-st aastast, vaid palju pikemast perioodist. Teisest küljest, kui tõenäone on see, et ise hädasolev Venemaa meile sõjaliselt kallale tuleb, et me peame seetõttu kellegagi ühinema, ning selles ühenduses taluma kellegi korda, suva, reegleid või ülimuslikkust? Miks Eesti ei saa olla nii nagu Schveitsi – on küll väike, isegi armee on väike, aga ajades arukat välispoliitikat on neutraalne ning elab rahus juba kui kaua? Mis takistab meid sarnast malli adopteerimast? Kusjuures, kõike arvestades, on mõeldav ka teine ühinemisvariant – mõelge kaasa.
    Mida teha vaese “sugulasega”? Kelle valik see oli elada sellist elustiili nagu see “sugulane” harrastas? Ja kas see üldse on “sugulane”, et peame tema pärast nahast välja pugema, äkki on hoopis muidumees või “kontvõõras”?

    Nägudeni,

    (nimi pole üldse oluline)

    P.S. …aga lugu oli hea, aitäh.

    Vasta

  2. personainfieri
    okt. 04, 2011 @ 11:54:43

    Ilmselt on sul muidugi õigus. Mis Venemaa sõjalisse kallaletungi puutub, siis on see muutunud narratiiviks iseenesest, mida on hea alati käepärast võtta kui tarvis peaks minema s.t. see narratiiv ise võib ohuks muutuda, mis meie tegemisi hakkab mõjutama, mitte et see kallaletung ise ilmtingimata kunagi reaalseks peaks saama. Sõjaline kallaletung on kallis lõbu, millest peab kallale tungijale ka mingi reaalne kasu tõusma, mitte nagu kusagil 13.-14. sajandil ja veel 19.sajandil, kui kahju oli suht väike, sest muidu ei ole see asi väärt ette võtta. Aga see oleks juba omaette pikem teema.
    Aga selle sugulase päästmisega päästame mingis mõttes iseennast, sest muidu võime ühel mitte just parimal päeval ise nakatuda. Sellepärast tuleb ka Aafrikasse-Aasiasse õngi visata ja vaadata, et seal enam-vähemgi kõik normis püsiks, sest vastasel korral tulevad nad siia. Kõik on kõigiga seotud. Sellise otsuse tegi eurooplane juba mõni sajand tagasi, kui sinna tsivilisatsiooni viima läks. Nüüd teeb tsivilisatsioon tagasi. Ei saa enam kusagil nurgas täiesti omaette oma putru helpida.

    Vasta

  3. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 06:51:56

    Kreeka parlamendivalimiste tulemused.
    http://www.ekloges.ypes.gr/v2012a/public/index.html?lang=en#%22cls%22:%22level%22,%22params%22:%22level%22:%22epik%22,%22id%22:1
    Uue Demokraatia (108) ja PASOKi (41) koalitsioon jääb napilt enamuseta, saades kokku 149 häält 300-st. Ainuvõimalik koalitsioonipartner parlamendierakondadest, mis võimaldaks senise kursi jätkumise, oleksid neile EL-meelsed Demokraatlikud Vasakpoolsed, kes said 19 kohta. Vasakäärmuslik SYRIZA sai 52 kohta, eurovastased konservatiivid 33, kommunistid 26 ja rahvusäärmuslik Kuldne Koidik 21 kohta.

    Vasta

  4. Tõnu
    mai 07, 2012 @ 09:09:36

    Ei saa nõustuda nagu oleksid rahaeraldisi Kreekale kuidagi võimalik käsitleda Kreeka riigi “päästmisena”. Raha on vaja selleks, et maksta eelmiste laenude protsente, ehk see raha liigub Kreeka laenuandjatele. Olgu selleks siis teiste riikide või Kreeka enda pangad, erakätes finantsasutused või rahvusvahelised organid. Selles mõttes on vale nendele rumalatele, kes Kreeka üle jõu elamist rahastasid, nüüd preemiat peale maksta. Kes uskus ilusat juttu tulevikus lubatud Kreeka pudrumägedest ja neile oma raha lahkelt jagas, peabki nüüd rahast ilma jääma, mitte seda teistelt riikidelt “päästetöödena” saama.

    Vasta

  5. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 09:28:29

    Ja milline oleks alternatiiv? Lasta Kreeka põhja koos Euroliiduga, pöörduda tagasi naturaaalmajandusse ning hakata Euroopas uuesti sõdima?

    Vasta

  6. Tõnu
    mai 07, 2012 @ 14:30:21

    Nii nagu ühe firma pankrot ei ole maailma lõpp, ei ole ka ühe riigi pankrot midagi erakordselt kohutavat. Las Kreeka käib pankrotis ära, võlad kustutatakse, raha-andjad kannavad kahjumit ja siis hakkavad taas tegutsema. Kreeka puhul ongi vast palju hirmutavam see kui palju võimu on tänapäeval globaliseerunud finantsettevõtetel, ehk lühidalt – rahal.

    Vasta

  7. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 15:27:43

    Kustutame võlad ära ja laseme neil edasi prassida, kas see väga lihtne ei ole? Parem on juba õpetada neid riiki majandama ning kehtestada range võlaandjate kontroll, mis on tuleviku seisukohalt mõistlikum. See perekonna näide pole siin ilmaasjata toodud, kas me kihutame eksinud pereliikme ukse taha või õpetame talle, kuidas elu on. Muidugi, neid sulitempusid oleks võinud varem märgata, aga parem hilja kui mitte kunagi.
    Eesti murumüts kipub arvama, et aega on võimalik tagasi keerata, ehitame endale müüri ümber ja elame seal omamoodi ja omaette. See on samasugune utoopia nagu unistus globaliseerumise peatamisest (siis oleks tulnud juba Kolumbusele öelda: “Ära avasta Ameerikat”) ning “vanad head ajad” tulevad tagasi. See ei ole võimalik või siis suurte kataklüsmide ning ühiskonnakorralduse vägivaldse muutmise hinnaga.

    Vasta

  8. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 15:31:25

    Kreeka on hea näide, kui ebapraktiline majandaja võib olla riik ning mida kõike võib oodata paksust riigist. Kreeka probleemid on riigi probleemid, mitte kreeka päritoluga eraettevõtjate probleemid.

    Vasta

  9. personainfieri
    mai 07, 2012 @ 16:11:55

    Muide, seda Tõnu ettepanekut toetas ka valimistel teiseks tulnud SYRIZA liider, kes arvas, et võlad tuleks kustutada, kuna need on antud ebaõiglastel tingimustel 🙂

    Vasta

  10. Tõnu
    mai 07, 2012 @ 19:02:28

    Isiklikult SYRIZA poliitilist liidrit ei tunne, ja ehk seetõttu olen nõus ainult selle osaga, et võlad võiks kustutada 🙂 Põhjusega enam mitte. Minu põhjendus on see, et laenamine on kahepoolne üritus, kus vastutuse peavad võtma nii laenu andja kui ka laenu võtja. Praegu tuleb välja, et laenu võtja (Kreeka) saab karistada, kuna laristas raha maha, aga laenu andjaid (pangad) premeeritakse teistest riikidest toodud kullakoormate abil. Laenu andjad peavad ka ükskord õppima, et ei saa ainult headel aegadel kanget kasumit teenida, ja iga kord kui mõni äri hapuks läheb, joosta käsi pikalt jälle riigi juurde abi nuruma. Muidu, tohmakad, topivad oma raha järgmise suvalise riigi võlakirjadesse ning pärast taas imestavad, kui raha lännu.

    Vasta

  11. personainfieri
    mai 08, 2012 @ 01:01:01

    Kui pank oma laene tagasi ei saa, siis läheb ta pankrotti. Kreeka pankroti kannataks majandussüsteem välja, sest tegemist on suht väikese riigiga, tema võlausaldajate pankrotti aga mitte, seetõttu kaitstakse Kreeka jaluleupitamisega iseennast. Kriisist väljumiseks on kolm teed:
    http://www.tooandjad.ee/en/kompetents/vaatenurk/9804-majanduskriisist-vaeljumise-teed
    “Suure võlakoormaga riikidel on kriisist väljumiseks kolm võimalust, millest kõige meeldivam on majanduskasv ja sellega seotud maksebaasi laienemine koos laenude teenindamisvõime paranemisega. Teiseks võimaluseks on stagnatsioon, mis tähendab, et majandus kosub üle kivide ja kändude, kusjuures suur võlakoorem jääb pikaks ajaks majanduse ressursipaigutust mõjutama. Sellise taastumise tüüpnäide on 1990ndate Jaapan. Kolmas tee on võlakoorma lahendamine inflatsiooni teel, sel juhul saavad tarbijad ja maksumaksjad lisaks tavalisele maksukoormusele kaela ka inflatsiooni reaaltulu vähendava mõju. Neoklassikalise teooria ebaõnnestumisel on tulemuseks tavaliselt teine juhus, keyneslikul juhul kolmas variant. ”
    Kui Kreeka majandus kosub läbi Euroopa Stabilisatsioonifondi, siis käivitub teine variant, kui Kreeka väljub eurotsoonist, siis kolmas.

    Vasta

  12. personainfieri
    mai 08, 2012 @ 02:57:50

    Kreeka konservatiivide juht loobus valitsuse moodustamisest
    http://www.e24.ee/833218/kreeka-konservatiivide-juht-loobus-valitsuse-moodustamisest/
    Tulevad siis uued valimised, sest vaevalt et SYRIZA või PASOK koalitsiooni moodustamisega hakkama saab, aga kas see olukorda leevendab ning rahvas teisel katsel “õigesti” hääletab, on jälle ise küsimus.

    Vasta

  13. Tõnu
    mai 08, 2012 @ 06:02:30

    Ega enne midagi tarka ei saagi teha, kui endale tunnistatakse, et müütiline igavesti kestev majanduskasv on ainult pettekujutlus. Kreekale raha tasku toppimine põhineb samal alusetul ideel, et majanduses on hetkel kõigest ajutised raskused, ning tuleb lihtsalt ära oodata kuni endised head majanduskasvu ajad taastuvad ning üleüldine pidu ja pillerkaar uue hooga käima hakkab.

    Pole mingit alust arvata nagu põhjustaks ühe riigi pankrot või euroalast lahkumine kogu Euroopa Liidu, maailma või universumi kokkuvarisemise. Praegusel kujul ei ole ei EL ega euro rahaühikuna jätkusuutlikud ning vajavad nii või naa suuri muudatusi, selle asemel üritatakse meeleheitlikult tagada “stabiilsust” ehk kõvasti kisades ja kätega vehkides mitte midagi otsustada.

    Vasta

  14. personainfieri
    mai 08, 2012 @ 17:30:58

    Kreekat ootavad ees ikkagi väga ranged järelvalvemeetmed laenude kulutamise osas, mitte et talle raha taskusse topitakse. Mille vastu Kreeka äärmuslased nii parem- kui vasakpoolsed on, see on rahvusvahelise kontrolli kehtestamine. Laenu tahaksid nad saada küll, aga laenu kasutamise eest vastutada mitte.

    Vasta

  15. Tõnu
    mai 09, 2012 @ 05:27:16

    Kreekal kui vabal ja demokraatlikul riigil on õigus mitte vastu võtta rahalist abi koos rangete järelevalvemeetmega. See on nende valik. Kui ei nõustu abi tingimustega, siis tagajärjeks on rahareform või riigi pankrot, aga valik on siiski olemas.

    Või kas tegelikult ikka on? Ega Kreeka ei loonud neid veidraid stabiilsusfonde, särke ja värke, ei käinud EL või Saksamaa ukse taga ükskõik mis tingimustel raha lunimas. Vastupidi, raha andjad survestasid Kreekat kuude viisi, ähvardasid, mõjutasid, nutsid ja halasid ning manasid õudsaid pilte kohe-kohe saabuvast maailmalõpust kui Kreeka nende pakutavat raha nende seatud tingimustel vastu ei võta.

    Vasta

  16. personainfieri
    mai 09, 2012 @ 05:36:11

    Kreeklasid tahtsid laenu saada küll, aga ilma kontrollimeetmeteta. 🙂
    Laenude kustutamine on kõige rumalam otsus, mille peale EL saaks minna, sest see annaks rohelise tule kõigile üle jõu elajatele – võta aga laenu, küll me võla kustutame. Ma kahtlustan, et suur osa laenajatest loodabki selle peale, et kuidagi õnnestub tagasimaksmisest kõrvale nihverdada. Põhimõtteliselt kehtestatakse Kreeka üle raamaupidajate kontroll, ta saab laenu selleks, et finantsdistsipliini paika saada, s.o. umbes nagu võlanõustamine.

    Vasta

  17. Tõnu
    mai 09, 2012 @ 06:09:13

    No eks igaüks tahaks saada raha ilma mingite kohustusteta, küsimus on selles, kas keegi on nõus seda raha neile niisama heast peast andma. Kreekal tekkisid probleemid alles siis, pärast pikki aastaid üle jõu elamist, kui turu peal enam keegi neile raha laenata ei tahtnud. Kõik, kes vähegi numbreid kokku liita suutsid, olid aru saanud, et sealt raha tagasi ei tule kunagi. Loogiline, et järgneb pankrot.

    Aga ei, kohale tormas EL Saksamaa juhtimisel ja hakkas ise asju ümber korraldama. Ehk iseseisva riigi valitsuse ja kodanike asemel otsustavad edaspidi riigi käekäigu üle mujalt määratud ametnikud. Kusagilt kõrgemalt, näiteks Moskvast, Brüsselist või Berliinist, saadetud võõraste riigijuhtide vastu ei tunne keegi mingit austust ega armastust.

    Vahva finantsdistsipliini häda on selles, et isegi kõige optimistlikumate ennustuste järgi kulub “paika saamiseks” vähemalt 10-20 aastat. Ehk järgmine aastakümme kulub Kreekal kärpimise, koondamise, vähendamise ja üleüldise viletsuse tähe all. Vaesus, viletsus ja lootusetus koos võõrvalitsejatega on kindel kombinatsioon poliitiliste rahutuste tekkeks.

    Vasta

  18. personainfieri
    mai 09, 2012 @ 06:46:56

    See on hind, mida Kreekal tuleb üle jõu elamise eest maksta ja see on normaalne. See on samasugune küsimus, kas mõista inimene surma ja lasta tal teises ilmas endist viisi tegutseda või karistada teda reaalselt mingite õiguste piiramisega. Ning ma rõhutan, selle finantsdistsipliini all hakkavad eelkõige kannatama riik ja riigisõltlased. Ettevõtluse piiranguid see endaga kaasa ei too. Mida kiiremini ettevõtlus jalad alla saab, seda kiiremini tuleb ka riik kaosest välja.

    Vasta

  19. personainfieri
    okt. 18, 2012 @ 22:23:08

    Kreeklased mässavad uute kärbete vastu
    http://www.e24.ee/1010932/kreeklased-massavad-uute-karbete-vastu
    See on nagu burksiputkaliste mäss sms-laenude tagasimaksmise vastu. Piiks-piiks ja raha tuleb, aga miks nad seda tagasi nõuavad? 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

september 2011
E T K N R L P
« aug.   okt. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: