Presidendi teoreem

@huviline

Parlamentaarne demokraatia on võrdne riigipeata vabariigiga, kellel puudub tegelik otsustusalus. Selle teoreemi tõestuseks sobib hästi 27.08.2011.a kella 21:30 paiku Eesti Rahvusringhäälingu peastuudios peetud presidendikandidaatide debatt vahetult enne esmaspäevaseid presidendivalimisi. Peamine järeldus nimetud debatist: ka mõttekaaslased, mõlemad presidendikandidaadid on EÜS liikmed, on moodsate poliitiliste väljakutsete ees võimetud, kui nende mõttekaaslus põhineb dogmaatilisteks peetavatel Teise maailmasõja järgsetel loogikafiguuridel. Otsevalitava presidentuuri ja parlamendi tasakaalustamatuse jutt võis asjakohane olla veel eelmise sajandi kaheksakümnendate lõpul ja üheksakümnendate alguses, kui Rein Taagepera alustas ühes taasiseseisvunud demokraatlikus vabariigis politoloogia loengute pidamist. Selline asjakohatus avaldus väitluses. Mõlemad kandidaadid väitlesid tõsimeelselt, nagu oleks tegu iseseisva vabariigiga, nagu poleks mingit suveräänsuse jagamist toimunudki, nagu Eesti polekski Euroopa Liidu liige. Tegelikult ei ole poliitiliste jõudude tasakaal võimude vahel impeeriumi tingimustes ühe kunagise iseseisva parlamentaarse vabariigi jaoks enam teema. Debateerida tulnuks ja mõelda tuleb, mis saab meie maast kümne aasta pärast.

Kui Euroopa Liit tahab olla tõsiselt võetav impeerium, ei saa ta lubada enda etteotsa vedelvorste ja hüpiknukke. Samuti, kui üks parlamentaarne demokraatia tahab impeeriumi tingimustes ellu jääda, siis peab tal olema tugev riigipea. Selle asemel, et riigipea pädevust igati nõrgendada, tuleks teha peavoolu suhtes kompromissitu vangerdus ja riigipea funktsioone hoopis suurendada. Presidentaalse demokraatia mudeli välistamine tugineb eeskätt tänapäeval põhjendamatule Pätsi-laadse välispoliitilise kollapsi hirmule, olles põhjendamatu ka ajalooliselt. Tegelikuses on parlament, eriti saja ühe liikmeline,  oma põhitöö tegemise tähenduses ühele demokraatiale liigselt koormav, kui põhiline osa seadusandlusest on juba vastu võetud. Veelgi enam, parlamentaarne demokraatia hakkab takistama meie suhtlemist impeeriumi keskorganitega. Tugev riigipea, kellel on rahva poolt otsemandaat, suudaks impeeriumi keskorganitega suhelda nagu võrdne võrdsega, ja sellepärast võiks üks demokraatia teha siin pöörde: asendades aja jooksul parlamentaarse demokraatia presidentaalse demokraatiaga.

Teiseks unustatakse alatihti lihtne reegel, mille kohaselt minu esindaja esindaja ei ole minu esindaja. Lennart Meri presidentuuri võib reeglit kinnitavaks erandiks lugeda ainult ühel põhjusel, tema rahvalähedusest isikuomaduste tõttu. Võib-olla mõneti ka algusaegade eripärast tulenevalt. Ka moodsal ajal saaks president Meri ilmselt väga hästi hakkama, temale iseloomuliku väärikusjõu tõttu, milline väärikus põhines parlamendist üleolekul (küsimus ei ole vetode arvus vaid sisemises üleolekus). Ta oli rahva president, mis sellest et rahvaesindajate poolt valitud. Ükskõik kellega Lennart Meri kõrgemal tasandil suhtles, ta uskus, et esindab oma rahvast ja tegi seda hästi. Väärikus kasvab välja elukogemusest ja usust, väärikusjõuga näitas president parlamendile kätte tema liistud.

Esindusõiguse delegeerimisest tekkiv esindus on sulaselge enesepetmine ja kui president selle ära tunnetab, siis ei saa ta impeeriumi keskorganitega suhelda kui võrdne võrdsega. Tal puudub tegelik otsustusalus, milleks saab olla üksnes rahva poolt antud mandaat. Selliselt muutuks loogiliseks ka  põhiseaduse muudatuse muudatus, mis puudutab kaitsevägede juhtimist. Selge, kui üks poliitiline jõud on muudatuste dharmaratta kord veerema pannud, siis seda peatada on väga raske. Seega tuleb teha muudatuse muudatus ja taastada presidendi endine funktsioon kaitsevägede ülemjuhatajana sõjaajal, mis sellest et see oleks impeeriumi tingimustes ilmselt anakronism, kuid presidendi väärikusjõule lisaks ometi rammu. Kuigi presidendi teoreem saab seekord ilmselt tõestatud, peaks demokraatliku vabariigi huvides olema siiski üks pea, suhtlemisvõimeline riigipea.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

september 2011
E T K N R L P
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: