Vabandused ei muuda ajalugu

@ckrabat

1940. aastal oli Rootsi üks esimesi lääneriike, kes tunnustas Eesti, Läti ja Leedu inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu. Kindlasti võivad rootslased selle sammu õigustamiseks leida reaalpoliitilisi argumente ja vaevalt et mittetunnustamispoliitika oleks Läänemere idakaldal tekkinud situatsiooni kuidagi muutnud. Nüüd on siis rootslased Balti riikide ees ajaloolise ülekohtu eest vabandanud ja üritanud musta plekki ajaloos heledamaks muuta. Mida see näitab? Eelkõige teatavat emotsionaalset seisu, kuhu kahe riigi suhted on käesolevaks ajaks jõudnud. See võttis aega kokku üle 70 aasta ja 20 aastat peale taasiseseisvumist. Ajalugu on täis ülekohut ning tee leppimiseni pole kunagi kerge.

Rootsi näitest võiksime õppida, et vabandused ei ole heade suhete eeltingimus, vaid tagajärg. Mineviku ülekohtu heastamise ootusele ei saa tulevikku üles ehitada , vaid päriselus on edu võimeline saavutama see, kes elab tänases päevas. Eestil oleks kindlasti paljudelt riikidelt õigus sajandite kestel tehtud ülekohtu pärast vabandusi nõuda, alustades Saksamaalt, Taanilt, Rootsilt, Poolalt ning lõpetades Venemaaga. Mina küsiksin pigem, kas on  neid vabandusi meile vaja või on vabandused olulised eelkõige enesepuhastuseks neile, kes vabandavad? Kui 2008.a. Austraalia peaminister Kevin Rudd vabandas põliselanike aborigeenide ees, siis väljendas see pigem tõdemust, et Austraalia ühiskond oli jõudnud sellise küpsusastmeni, et oli valmis aborigeene oma ühiskonda võrdväärsete liikmetena vastu võtma.  Austraalia koloniseerimine algas 220 aasta varem, kui kapten Arthur Phillip rajas Botany Bays Briti koloonia ja täpselt nii pikk oli tee leppimiseni.

Kindlasti küsivad paljud, miks mõni teine Eesti naaberriik, näiteks paljude poolt müstifitseeritud Venemaa, ei vaevu nende poolt tehtud ajaloolist ühekohust tunnistama ning ei vabanda. Normaalne vabandamine väljendab enesehinnangulist seisundit, kus vabandaja kahetseb tehtut siiralt ning on loomulik, et ta astub sellise sammu ise, ilma et keegi talle seda pidevalt nina alla hõõruks. Kõige rumalam on kelleltki vabandamist nõudma hakata, sest sellised väljapressitud vabandused pole kunagi siirad. Nõustuksin pigem kunagi Andrus Kivirähu ühes kolumnis öelduga ja muutuksin väga ärevaks, kui Venemaa ühtäkki Eesti ees mesimagusalt vabandaks, sest see pole kooskõlas kahe riigi vaheliste suhete arengu praeguse seisuga. Siduda oma tulevik naaberriigi vabandustega on samaaegselt enda sellest naaberriigist mentaalsesse sõltuvusse viimine. Õppetunde võib võtta elust enesest. Peale abielulahutust peavad endised abikaasad oma eluga edasi minema, mitte lugema üle potte ja panne, mida endine abikaasa on ebaõiglaselt kooselu jooksul endale ahnitsenud ning kadedalt kiibitsema ega eksabikaasa uus kallim äkki rikkam ja ilusam pole. Seesama printsiip kehtib ka riikide lahutuse korral: kui on kord juba lahku mindud, siis tuleb iseseisvalt edasi elada ja mitte mõelda selle peale, kes sellest lahutusest võitjana välja tuli.

Eestis mõeldakse liiga palju Venemaa peale, palju rohkem kui see ühele sõltumatule riigile sobilik oleks ja see ei ole riigi tuleviku seisukohalt üldsegi mitte hea. Dalai-laama ütles õigesti, et Eesti saab Venemaad paremaks muuta läbi positiivse eeskuju ja heatahtlikkuse, mitte läbi rusikas käe ning näpuga osatamise. Dalai-laama on tark mees ja seetõttu hiinlased teda ei salligi, sest targaga on palju raskem vägikaigast vedada kui lolliga, kes käitub just nii, nagu temalt oodatakse. Hiinlased on tark rahvas ja teavad, et kunagi peavad nad järele andma. Venemaa on siinkandis emotsionaalne teema, millega on kirgi õhutades võimalik endale väga kergesti sisepoliitilist profiiti koguda, kuid taoline emotsionaalsus ei viita veel poliitilisele küpsusele, vaid tõsiasjale, et riik on veel väga noor ning ei oska rahvusvahelise poliitika voogudes alati seda kõige ratsionaalsemat teed üles leida. Ma ei taha kaugeltki väita, et Venemaa ohtu pole olemas, kuid see oht ei ole ajalooline, vaid tuleb eelkõige tänasest päevast ja seda ohtu ei saa vähendada ise samal ajal leeki suuremaks puhudes.

XIV Dalai-laama Tenzin Gyatso

foto: http://www.dorjeshugden.com/wp-content/uploads/2012/09/Dalai-Lama-there-for-his-people2.jpg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

august 2011
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: