Ikooni lahkumine

@ckrabat

Maailma esiterrorist Osama bin Laden on lahkunud. Pärast kümme aastat kestnud otsinguid lasti bin Laden lühikese tulevahetuse järel maha tema uhkes residentsis,mis ei asunud raskesti kontrollitavates mägistes hõimupiirkondades Pakistani ja Afganistani piiril nagu kaua aega eeldati, vaid Islamabadist 50 km kirdes Orashi orus asuvas  Viljandist veidi suuremas Abbottabadi linnas.

Osama oli terrorirühmituse Al-Qaeda juht, keda seostatakse rünnaku kavandamisega World Trade Centerile ja Pentagonile mälestusväärsel 11.septembril 2001.a. Originaalne, lausa Hollywoodi mallide järgi konstrueeritud, stsenaarium viis Osama bin Ladeni pöördumatult maailma ajalukku. Mõned režissöörid jäädvustuvadki maailma filmikunsti ajalukku ainult ühe filmiga, millest elatuvad kogu edaspidise elu. Midagi sarnast juhtus ka Osamaga, sest peale 2001.a. rünnakut ilmus ta aeg-aegalt laiema avalikkuse ette Al-Jazeera telekanalis etendunud videoüleskutsete kaudu. Enamus tema poolt välja käidud ähvardustest jäidki ähvardusteks, ilma tõsisemate tagajärgedeta.

Osama kasvas üles Saudi Araabia ärieliiti kuluvas perekonnas, kellel olid tihedad sidemed Saudi kuningakojaga. Ta õppis elitaarses Al-Thageri keskkoolis ning kuningas Abdulazizi Ülikoolis Jeddas. Läänelik elulaad polnud talle võõras ning mõnede allikate järgi ei möödunud tema noorpõlv sugugi mitte religioosseid tõdesid rangelt jälgides. Al-Qaeda tegevust analüüsides võib selle organisatsiooni juures märgata lääneliku kultuuri mõjusid, eeskätt avalikes suhete, meedia ning reklaami oskuslikus kasutamises eesmärkide nimel. Hoolimata fundamentalistlikest sunni vahhabiitlikest loosungitest ei kõlanud need Al-Qaeda esituses sugugi mitte sügavreligioossete  põhimõtete esitusena, vaid üpris tavapärase islami ideologiseerimisena poliitilise kasu huvides.

Missugused tagajärjed võivad bin Ladeni kõrvaldamise operatsioonil olla? Al-Qaeda tegelik mõju islamiterrorismile ongi jäänud müsteeriumiks. Kuigi meedia on teinust temast keskse ja vaieldamatult kõige tuntuma terroriorganisatsiooni, on tema rahvusvahelise haarde tegelik ulatus jäänud raskesti määratletavaks.  Kui suur on Al-Qaeda tegelik roll isegi sunniitlike terroriorganisatsioonide tegevuse koordineerimisel ja kuivõrd on tegemist oskusliku meediakampaaniaga,  selle täpne mõju on identifitseerimata. Võib päris julgelt väita, et bin-Ladeni näol polnud tegemist olulise poliitilise liidriga ega ammugi mitte islami vaimse juhiga, vaid pigem meedia poolt toodetud ikooniga, kelle kohalikud vasted oleksid Anu Saagim, Sami Lotila, Dressi-Toivo, Iglesiase-Anett ja Nõia-Ints, rahvusvahelisel areenil Paris Hilton, Lindsay Lohan või Justin Bieber. Osama oli oma meediaikooni staatusest kahtlemata teadlik ja pärast 11.septembri rünnakut etendaski põhiliselt meediastaari osa. Huvitava asjaoluna, kas nüüd kogemata või mitte, õnnestus ühel  kohalikul IT-spetsialistil teha operatsioonist Twitteris otseülekanne. Sotsiaalmeedia näitas taaskord oma jõudu.

Isegi kui Al-Qaedat kui organisatsiooni õnnestus oluliselt kahjustada, on al-Qaeda vaid üks osa terrorismist kui võitlusvahendist, sh islamiterrorismist. Kuid ideoloogiline terrorism on nagu mitmepealine lohe, kelle maha raiutud pea asemele võib kasvada mitu uut. Al-Qaeda on kaubamärk, mis on mitmetest teistest samalaadsetest kaubamärkidest paremini müünud, kuid see ei tähenda, et vähem tuntud kaubamärkide all välja lastavad tooted on nõrgemad. Osama bin Ladeni koha võttis üle tema asetäitja, samalaadse sotsiaalse taustaga egiptlasest arst Ayman al-Zawahri. Al-Zawahrit on peetud organisatsiooni ajuks, ideoloogiks ja struktuuri tegelikuks väljatöötajaks, kuid tal on puudunud bin Ladeni karisma.

Vaevalt tähistab bin Ladeni tabamine Afganistani saaga lõppu, sest Osama oli Afganistanis vaid külaline, kellel olid Talibani ja mulla Omariga erinevad eesmärgid.  Kui Osama ideed olid suunatud islami ideoloogia pealetungile üle maailma, siis Taliban on pigem rahvusliku taustaga kohalikule turule orienteeritud organisatsioon, kelle tegevus Pakistanist ja Afganistanist palju väljapoole ei küündi. Puštude seas kuulub autoriteet pigem mulla Omarile, kelle teokraatlik režiim pakkus alternatiivi lääne kultuuri pealetungile ning suuremat iseolemist.

Meediakampaania on teinud al-Qaedast ja Osamast kaubamärgi, mis müüb. Pole välistatud, et mõned rühmitused võivad hakata seda kaubamärki enda huvides ära kasutada. Bin Laden ise võib tõusta Che Guevara suguseks „bad boy“ imidžiga kangelase oreooliga kaubaartikliks, kelle näopilte hakkab kohtama t-särkidest sigarikarpideni. Milline on bin Ladeni tegelik mõju rahvusvahestele suhetele, selgub lähiajal. Praegu panustaksin küll selle peale, et tegemist oli oma ajastu vananeva staariga, kelle tipphetked poliitilise režissöörina jäidki 2001.a. 11.septembrisse ja selle eelloona 1998. rünnakutesse USA saatkondade vastu Nairobis ja Dar Es Salaamis, kuigi alati jääb leiduma neid, kes üritavad kadunud staare taaselustada. Nagu kohtame tänapäevalgi Hitleri, Stalini ja Che Guevara fänne, siis kardetavasti tekivad ka Osama fännid.

Foto: http://www.longwarjournal.org/images/osama-bin-laden-1998-thumb.jpg