Nasserismi allakäik

@ckrabat

Peale Teist Maailmasõda algas araabia natsionalismi võidukäik, mida iseloomustavad sellised liidrid nagu Gamal Abdel Nasser Egiptuses, Muammar al-Gaddafi Liibüas, Habib Bourguiba Tuneesias, Houari Boumedienne Alžeerias, Gaafar el-Nimeiri Sudaanis, Hafiz al-Assad Süürias jpt. Sellest põlvkonnast pärinesid ka Iraagi kauaaegne valitseja Saddam Hussein ja Palestiina liider Yassir Arafat.  Araabia natsionalism oli sekulaarne liikumine, mis üritas ühendada natsionalismi sotsialismiga ning rahvuslik identiteet oli tähtsam kui islami usul põhinev religioosne identiteet. Pan-arabismi ideoloogiliste liidrite seas oli palju araabia kristlasi (Jurji Zaidan, Michel Aflaq, Constantin Zureiq, aga ka poliitikutena tuntud George Habash ja Tariq Aziz). Islami identiteet, eriti just vastukaaluna Lääne ideoloogilisele survele, tugevnes eelkõige möödunud sajandi kahel viimasel aastakümnel, mõjutatuna kahest olulisest sündmusest – Iraani islamirevolutsioonist ja Nõukogude invasioonist Afganistani, mis mõlemad said alguse 1979.a. Liidrid, kes on täna sattunud rahva meelepaha alla, põlvnevad aga just veel vanast heast araabia natsionalismist – Zine El Abidine Ben Ali Tuneesias, Hosni Mubarak Egiptuses, Ali Abdullah Saleh Jeemenis, Abdelaziz Bouteflika Alžeerias jt, kuigi nad on aja jooksul minetanud sidemed teise iseloomuliku araabia ühtsust kujundanud ideoloogia ehk siis sotsialismiga.

Kas araabia natsionalism on asendumas islami identiteediga? See on üks võimalik sündmuste areng, mida dikteerib rahvusvaheliste suhete kultuurilist identiteeti väärtustav arenguloogika. Islamistliku Hamasi võit Palestiina valimistel andis juba tugeva eelhoiatuse tendentsi süvenemisele. Islamiliikumiste positsioonid on tugevnenud Liibanonis, mis on küll sisemiselt lõhestunud ning ebastabiilne, kuid kus lääne demokraatia positsioonid on olnud siiski niivõrd tugevad, et peale II MS loodud konsotsiatsionalistlik mudel on osutunud kestlikuks. Samuel Huntingtoni tunneme peamiselt tema tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria järgi, kuid tähelepanu väärib ka tema demokratiseerimise lainete teooria. Araabia maailmas on araabia natsionalismi laine tänaseks päevaks asendunud islami identiteedi tõusulainega, millel on ühiseid jooni lääne demokraatiaga veelgi raskem leida. Kindlasti järgneb sellegi laine puhul tõusule kord mõõn, mis võib soodustada uue ideoloogilise liikumise esiletõusu ja võib-olla see ongi mingi lääne demokraatia analoog, kuid selle ajahetkeni võib kuluda veel aastakümneid. Paljud nasseristid on täna meeleavaldustes ühinenud islamistidega nagu paljud Iraani demokraadid ühinesid 1979.a. islamistidega šahhi vastu …

Gamal Abdel Nasser kõnelemas Homsis Süürias 1961.a.

pilt: http://weekly.ahram.org.eg/gallery/nasser/nasser15.htm

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2011
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: