Ettevõtluse eri liikide kasutuselevõtt kui alternatiiv reformidele ja ühiskondliku eneseregulatsiooni kasvulava

@huviline

Mõeldes ühe demokraatliku vabariigi võimalustele konkureerida organisatsiooni sisemiselt (EL) ja organisatsioonist väljaspool asuvate riikidega võib igaüks jõuda järeldusele, et selles mängus täidab  pearolli alati ühiskondlik eneseregulatsioon, mille liikumapanevaks mootoriks on ettevõtlus.  Asi on selles, et orienteerumine liikumisele võidab alati stagnatsiooni, samuti on majanduslikult alati põhjendatud võimalikult laiade ühiskonnakihtide kaasamine ettevõtlusesse. Samaaegselt käib võitlus majanduse iseorganiseerumise pooldajate ja suurema reguleerituse pooldajate vahel.

Suurriikide ja väikeriikide majandused erinevad siin väga suurel määral. Kui suurriikide eneseregulatsioon tugineb paljus riiklikult läbiviidavatel reformidel, siis väikeriikide majandus vajab pigem stabiilsust. Reformikavad mis suurriikidele on hädavajalikud, ei pruugi väikeriikidele sobida. Demokraatlikus suurriigis jagatakse reformi läbiviimisega kaardipakk ümber ja vähendatakse sellega bürokraatiat. Demokraatliku väikeriigi majanduslikud reformid aga lõhuvad vajaliku stabiilsuse tekkimist ja suurendavad bürokraatiat. Asi on evolutsiooni üldises põhimõttes, mille kohaselt teadmised kohanduvad kogemusega, mitte vastupidi. Väikeriigi demokraatia arengule on bürokraatia võib olla kõige suuremaks ohuks. Sellepärast peaks topeltkollektiivne väikeriik (parlamentaarse riigikorraldusega demokraatlik vabariik) püüdma eri liiki ettevõtluse kasutuselevõtu poole.

Üks demokraatlik vabariik peaks tegelema enese pideva õigustamisega ja konkureerima teiste riikidega, sest demokraatia kui nähtus sõltub täiel määral ühiskondliku potentsiaali kasutamine efektiivsusest. Ühiskondlik eneseregulatsioon, majanduse iseorganiseerumine ja esmane iseseisev kaitsevõime riigikaitses istuvad samas paadis. Nende maksiimide eesmärk on loomuliku intellektuaalse liikuvuse stimuleerimine juhtimise tasandil, mis faktiliselt tähendab rahva elukvaliteedi tõusu. Elukvaliteedi tõus õigustab alati, tuleb ainult näidata kuidas see reaalselt käib.

Eri liiki ettevõtluse näiteks on eradektetiivibüroode loomise võimalus. Eradetektiiviseadus, mille eelnõu oli 2003.a ettevalmistatud ja Riigikokku saatmiseks valmis, kuid siis poliitilisel survel kalevi alla pandi, teeniks kindlasti ühe demokraatlik vabariigi kodanike huve. Võimalus oma au ja ausat nime jõuliselt kaitsta, kasutades selleks materiaalseid vahendeid, on iga kodaniku huvides. Käesoleval ajal on korrastatud struktuure korrakaitse, järelevalve, süüteomenetluse, eestkoste ja hoolekande valdkondades, saavutatud on kõik välispoliitilised eesmärgid. Sellepärast tuleks nimetatud seadus kalevi alt välja võtta ja ühiskondliku eneseregulatsiooni arengu hüvanguks rakendada.

Kas karistusregistri kasutamine demokraatia kaitseks, mille eradetektiiviseaduse vastuvõtmine endaga kaasa toob, takistab või suurendab ühe demokraatliku vabariigi poliitilist konkurentsivõimet? Siin on argumente poolt ja vastu. Kindel on, eri liiki ettevõtlus, sh roheline majandus, pakub alternatiivi reformidele ja kindlustab stabiilsust. Isegi kui väikeriik jätkab suurriigile omaste reformidega, sh maksureformiga, siis uute väljundite kasutuselevõtt (mitte segi ajada teadusliku innovatsiooniga) pakub igal juhul valikuvõimalusi töövõtjatele, millega hoitakse elavana ühiskondlik eneseregulatsioon. Ilmselt siis riigi konkurentsivõime suureneb.

 

 

Advertisements

1 kommentaar (+add yours?)

  1. Jolli
    aug. 29, 2012 @ 09:33:13

    Ilmselt kuulsaim eradetektiiv, keda kõik noored lugejad teavad, ei ole mitte Sherlock Holmes, Hercule Poirot või Miss Marple vaid Rootsi alevikus elanud Kalle Blomquist, kes jälgis oma mängukaaslase Eva-Lota linnast külla puhkama sõitnud sugulast onu Einarit ja kirjutas salaja tema kohta kirjavigadega pealekaebusi, märkides allkirjaks tähtsalt- Kalle Blomquist, eradetektiiv, rikkudes niiviisi kindlasti ebaseadusliku jälitustegevuse seadust.
    Eks selliseid Kallesid on ka meie oma isehakanud naabrivalvajate hulgas, kes kõhutavad päevad otsa paneelmaja akendel, terroriseerivad inimesi oma ebaterve jälgimishuvi rahuldamisega, aga kui tõeliselt midagi juhtub- varastatakse ära kellegi valuveljed, kakeldakse või tõstetakse maja ees võõrast vara kaubikusse, tõmbavad kardinad ette ja pole kuulnud ega näinud. 🙂

    Ettevõtluse eesmärk aga on toota kasumit oma omanikele- omanikele, osanikele, aktsionäridele.

    Selline üldinimlik soov- saada kasu, on kasulik ka ühiskonnale tervikuna, kuna ettevõtja võtab enese kanda funktsioone, milliseid ei suudaks iial kvaliteetselt täita plaanimajanduslikud struktuurid, kes on liiga jäigad, et adekvaatselt kohaneda muutunud nõudlusega.

    Kohanematuse tunnuseks aga on kaupade-teenuste defitsiidi teke- puudujääk kaupade pakkumises.
    Defitsiit võib olla muidugi ka riiklikult soositud mudel inimestele hüvede jaotamise mehhanismis. Kes oleks huvitatud mingist hüvest- näiteks auto- või korteriostuloast, riigist väljasõiduviisast või võimalusest osta lahustuvat kohvi, kui seda kõike saaks vabalt turult ennast alandamata, kui ei esine kroonilist defitsiiti?

    Defitsiidiaega mäletavad tänased kesk- ja vanemaealised kindlasti hästi, kui nende valemälu ei ole seda aega idealiseerima kippunud ja kohatisi ideoloogiakallakuga lisakaubapakkumisi- näiteks Olümpiamängude ja Tallinna Regati ajast, kus sai osta isegi apelsine, kakaoga kondentspiima ja Pepsi-Colat, nõuka-aegseks normaalseisundiks mäletama ei hakka. (Isegi külapoes müüdi banaane).
    Selliseid võimalusi paremaid kaupu hankida korraldati välisturistidele Potjomkinluse korras- vaadake, meie inimesed saavad osta kvaliteetseid kaupu nagu lääne inimesed, avalikud hüved aga on meil sotsialistlikud- kõigil on töö- ja elukoht, arstiabi on tasuta, litse-vargaid-narkomaane aga ei esine.
    🙂

    Tegelikult ei oskagi seda defitsiidiaega paremini kirjeldada kui läbi peldikupaberisabade- Sõna levis suust suhu, kellel oli võimalus, ka helistas ja head inimesed tervest linnast tormasid kontorikaupade (sic!) poodi sitapaberit (vabandage mu prantsuse keelt) ostma, mida müüdi limiteeritud arvul per kärss ja jätkus vaid kiireimatele.
    Sellest ajast ka rahvalik anekdoot, et vaatab välisturist (selline naljakas mõiste oli Uuskeeles (vt. G. Orwell, 1984, newspeak) käibel riiki siseneda lubatud välismaalase kohta)
    Soomest seda askeldamist peldikupaberirullidega ja ütleb mõtlikult sõbrale: “Pekka, lähme ära, siin on suuri paskantaudi!”
    Tänases maailmas seisavad need paberirullid rahulikult supermarketite riiulitel ja suurenenud ostuhuvi võib märgata kaupmehe poolt tehtud allahindluste käigus.

    Allahindlus on veel üks omapärane asi- defitsiidimajanduses oli asjadel konkreetne riiklikult määratud hind, mis oli lausa trükitud toote pakendile ja püsis muutumatult kuni järgmise rahareformini, mis hävitas etteplaneeritult inimeste liigsed säästud, mida mõned olid suutnud vaatamata süsteemi sisse disainitud palkade-ja-hindade nihkele ikkagi koguda. Selliseid sääste plaanimajandus ei sallinud, kuna see võimaldas musta turu ehk Plaaniga reguleerimata kaubavahetuse tekkimist.

    Tänapäeval hindab kaupmees oma kauba tavahinnast odavamaks lihtsal põhjusel- poe ladu on vaja vabastada möödunud hooaja kaubast uue moodsama partii tulekuks.
    Tootearendustsükkel toimetab tööstuste arendusosakondades omasoodu ja tehased saadavad uuendatud disaini ja lisaomadustega kaupa peale regulaarselt, keegi aga peaks ära ostma ka juba saadetud kauba. Allahindlused võimaldavad turgu laiendada ka vaese, ehk kapitalistliku “uuskeele” sõna- hinnatundliku, kliendi arvel. 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2011
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: