Uue riigi sünd – territoriaalne terviklikkus vs enesemääramine

@ckrabat

Samal ajal kui Tootsist oli saanud Rahvaliidu peaministrikandidaat, oli Kiir juba poolel teel tõusmas ühe uue Ida-Aafrika riigi presidendiks. Tegemist ei ole küll Paunvere meeste Joosep Tootsi ja Jorh Aadniel Kiirega, kes kunagi Bruno Benno Bernhardi ristsetel Lati Patsiga tutvust tegid, vaid nende nimekaimude Jaan Tootsi ning Salva Kiir Mayarditiga, Lõuna-Sudaani poliitilise liidri ning peatse riigipeaga.

Uue riigi sünd on kaasajal muutumas harulduseks, sest viimase 65 aasta põhiline riikide tekkimise allikas, koloniaalimpeeriumide lagunemine, on suures osas lõpule viidud. 1990-test aastatest saadik on riike juurde tekkinud paljurahvuseliste riikide ja impeeriumide – Jugoslaavia, Nõukogude Liit, Tšehhoslovakkia – lagunemisel. Eritrea eraldus Etioopiast ning Ida-Timor Indoneesiast. Vastavalt Montevideo konventsioonile 1933.a. iseloomustab suveräänseid riike neli põhitunnust: alaline elanikkond, määratletud territoorium, toimiv valitsus ja võime astuda suhetesse teiste riikidega. Aja jooksul on just see neljas printsiip, võime astuda suhetesse teiste riikidega, osutunud kõige määravamaks ja tihtipeale ei piisa enam sellestki. Riigi tunnustamisele rahvusvahelise süsteemi osana viitab hoopis kuulumine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeskonda. Täielikult suveräänseteks laia rahvusvahelist tunnustust omavateks riikideks loetakse tänapäeval ÜRO 192 liikmesriiki ja Vatikan.

Nende kõrval eksisteerivad de facto iseseisvad riigid, kelle rahvusvahelisel tunnustamisel on suuremad või väiksemad iluvead. Kuigi Rahvusvaheline Kohus on Kosovo eraldumise Serbiast tunnistanud legitiimseks, tunnustavad paljud rahvusvahelise kogukonna liikmed teda endiselt Serbia osana.  Palestiina Rahvuslik Omavalitsus on diplomaatilistes suhetes enam kui 100 riigiga, kuid tema suveräänsust ei loeta ikkagi täielikuks. Paljud riigid ja organisatsioonid, sh Aafrika Liit, tunnustavad Sahrawi Araabia Demokraatlikku Vabariiki (Lääne-Saharat), kuid suur osa tema territooriumist on okupeeritud Maroko poolt, kes loeb teda oma riigi territooriumiks. Hiina peab endale kuuluvaks Taiwani, kuigi viimast tunnustavad suveräänse riigina mitmed rahvusvaheliselt tunnustatud riigid ja väga paljud riigid, sh Hiina ise, peab Taiwaniga aktiivseid suhteid erinevates valdkondades, nt majanduses. Märksa keerulisem seis on mitmel teisel de facto iseseisval riigil, keda tunnustavad vaid üksikud rahvusvahelise õiguse subjektid: Abhaasial, Lõuna-Osseetial ja Põhja-Küprose Türgi Vabariigil. Siis on veel mõned ennast sõltumatuks pidavad territooriumid, kellel legitiimne rahvusvaheline tunnustus üldse puudub: Transnistria, Mägi-Karabahh ja Somaalimaa.

Rahvusvahelise tava kohaselt tunnustab rahvusvaheline kogukond pigem riike, mis asuvad emamaast lahus ja suhtub tõrjuvalt nende rahvaste enesemääramisse, kes moodustavad emamaaga territoriaalse terviku, v.a. juhul, kui emamaa ise nõustub selle osa eraldumisega. Kui Nõukogude Liit ja Tšehhoslovakkia läksid 1990-tel aastatel rahumeelselt lahku, siis Jugoslaavia vabariikidest saavutasid vaid Makedoonia ning Montenegro suveräänsuse rahumeelselt. Eritrea eraldumine Etioopiast toimus peale 30-aastast relvastatud võitlust.  Timor-Leste (Ida-Timor) kuulutas end küll 1975.a. sõltumatuks, kuid annekteeriti Indoneesia poolt ning iseseisvus taastati alles 27 aastat hiljem. Lõuna-Sudaanis eelnes iseseisvusreferendumile mitu pikka ja rasket kodusõda muhameedliku Põhja ja kristliku Lõuna vahel. Vastavalt 2005.a. rahukokkuleppele sai Lõuna-Sudaan laiaulatusliku autonoomia ning mässuliste tunnustatud liidrist dr. John Garang de Mabiorist sai ühtlasi Sudaani asepresident. Peale Garangi hukkumist helikopteriõnnetusel pool aastat hiljem tõusis tema järglaseks Salva Kiir Mayardit, etniliselt dinka hõimust nagu ka Garang. Vastavalt poolte kokkuleppele toimus jaanuaris referendum Lõuna enesemääramise küsimuses. Lõplikud tulemused selguvad küll alles veebruari alguses, kuid esialgsed tulemused näitavad, et 96% hääletas iseseisva Lõuna-Sudaani poolt.

Miks Sudaan, pindalalt üks suurimaid Aafrika riike, kuid  kes kannatab sisevastuolude all, otsustas Lõuna-Sudaanil oma teed minna lasta? Sudaan, kes on saanud ulatusliku rahvusvahelise hukkamõistu osaliseks Darfuri humanitaarkatastroofi põhjustamisega ning kelle juhtkond on sattunud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süüdistuse osaliseks? Arvestades, et Lõuna-Sudaanis asub suurem osa Sudaani naftavarudest ja kuigi nafta väljavedu hakkab toimuma endiselt läbi Sudaani sadamate, mis ei jäta ka endise emamaa täielikult ilma naftatuludest, siis tundub otsus päris ebatavaline piiride puutumatust ja territoriaalset terviklikkust väärtustava Westfaali süsteemiga sündinud modernses rahvusvahelises ühiskonnas. Westfaali süsteemi territoriaalsus on vastuolus teise kaasaegse rahvusvahelise ühiskonna põhiprintsiibiga ehk siis rahvaste enesemääramisõigusega. Üleilmastumine on toonud kaasa piiride avanemise ja 19.sajandi traditsioonidele tugineva rahvusriigi idee hägustumise. Territooriumi haldamine ei oma liberaalses majandussüsteemis, mis liigub suurema rahvusvahelistumise suunas, enam sellist tähendust kui tugevate riikide ajastul. Riiklik protektsionism on majandusliku konkurentsi tingimustes kaotamas eksterritoriaalsele vabaturumajandusele.

Postmodernne ühiskond on soosib uute riikide sündi, mille peamine vastuargument põhineb ajaloolistel traditsioonidel. Sõltumatu riigi suunas on liikumas Gröönimaa, kelle autonoomia määr on 1979.aastast suurenenud. Euroopa Liidu tingimustes ei tohiks olla vastunäidustusi näiteks iseseisvale Šotimaa, Walesi, Kataloonia või Euzkadi (Baskimaa) riigile, sest ühtses süsteemis asuvana ei tooks see kaasa olulisi muutusi suhetes emamaaga. Põhimõtteliselt saaksid Flandria ja Valloonia rahulikult lahutada, ilma et see igapäevaelus kuidagi tunda annaks.

Paljude riikide kujunemine ei ole toimunud loomuliku protsessi tagajärjena, vaid nende piirid on paika pandud koloniaalvõimude poolt, kelle jaoks koloniseeritud rahvaste rahvuslik areng pole olnud esmatähtis. Seetõttu on mitmetesse koloniaalsõltuvusest vabanenud riikidesse etnilised konfliktid juba sisse programmeeritud. Lõuna-Sudaani näide võiks olla eeskujuks näiteks Gruusiale Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konflikti lahendamisel. Omandist kinnihoidmine päädib ilmselt ebamäärase status quo olukorra jätkumisega, millelt teenib üksnes suurriiklikke ambitsioone elus hoidev Venemaa, kes säilitab ebastabiilse olukorra piirkonna probleemidesse sekkumiseks ning aitab imperialistlikku „jaga ja valitse printsiipi“ Kaukaasias elus hoida. 1991.a. olukorra taastamine saaks toimuda ainult läbi vägivalla, kuid võimu säilitamine vaenulikus keskkonnas läbi vägivallainstrumendi mõjutab kogu riigi julgeolekut. Seepärast võimaldab kriisi lahendust tuua üksnes osapoolte lepitamine ning rahvaste enesemääramisõiguse tagamine rahvusvahelise kontrolli all toimuva referendumiga nii Abhaasiale kui Lõuna-Osseetiale.

Uute riikide sünnis pole midagi ebaloomulikku. Tihtipeale annab see pingeid tekitavast koormast vabanenud emamaale võimaluse edasi minna. Lahutus võib ikkagi kunagi tulla, kui vägivalla määr ületab väljakannatatavuse piiri, kuid rahumeelsed lahkuminekud hoopis tervendavad niigi konfliktiderikast rahvusvahelist ühiskonda.

Lõuna-Sudaan:

Kaart pärineb: http://3.bp.blogspot.com/_46-ovE–kmo/TNix3F90oTI/AAAAAAAAAoY/gjDJzjbCc8s/s1600/map-southsudan.jpg

Advertisements

2 kommentaari (+add yours?)

  1. Karen
    sept. 20, 2013 @ 14:09:27

    Its like you read my mind! You seem to know a lot about this, like
    you wrote the book in it or something. I think that you could do with a few pics to drive the message home a little bit, but
    other than that, this is magnificent blog.
    A fantastic read. I will definitely be back.

    Vasta

  2. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2011
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: