Eeldused ohtu ennetavaks diskussiooniks

@huviline

Kõikide  demokraatlike  riikide valijad seisavad  alalise ohu ees, mis seisneb, et rahva võim võõrandub rahvast. Kas võõrandumist saab vältida ja kuidas ohtu tunnetada? Nendele küsimustele pole mingit mõtet otsida vastust alanud 06.03.2011.a Riigikogu valimisdebattide teemade seast. Juba praegu, rohkem kui kuu aega enne valimisi, on saanud selgeks tavapäraste hülgehallide väitluste jätkumine, mille osapooled rõhutavad käesolevat hetke ja käesolevaid võimalusi. Sellised väitlused on käinud ühe parlamentaarse riigikorraldusega demokraatliku vabariigi valijate ees alates tema taasiseseisvumisest 1991.a. ja kõik on endaga rahul. Tegelikult võiks keegi enne väitlust mainida, et demokraatia ei ole riigivalitsemise kõige ohutum vorm ja enesega rahulolu viib mandumisele, aga võib olla nad lihtsalt ei tunneta ohtu.

Sellelaadse diskussiooni üheks eelduseks on põhimõte, et ohtu saab tunnetada ainult valija isiklikult, kui ta teeb järeldusi ajaloost või tajub, et tema hääl ei kõla. Käesoleval juhul räägime üksnes valija tundest, et tema hääl ei kõla. Väliselt tundub, et kõik on korras. Põhiseaduse teise peatüki sätted on kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega inimõiguste alal: kodanikel on valikuvabadus; eestlastel on õigus  saada kodakondsus; erakonda saavad kuuluda ainult kodanikud. Samuti kinnitab enamik poliitikaeksperte, et kehtiv proportsionaalne valimissüsteem on optimaalne. Turul on erinevad firmad , kes teevad ka sotsiaalseid uuringuid (Faktum, Klaster, Socio) ning Praxis, kes teeb rohkem või vähem sõltumatuid poliitikauuringuid. Meedia teeb tunnustamata tänuväärset avalikustamise tööd ja pakub valijale autoriartiklites piisavalt palju poliitilist informatsiooni. Sellele lisaks eksisteerib veel uudiste genereerimise keskus (BNS). Kõik toimub nii nagu alati: erakonna juhatused avalikustavad kindlaks kuupäevaks valimisnimekirjad; üksikkandidaadid langetavad otsuse, millises ringkonnas kandideerida ja parteitud ning ülejooksikudki leiavad lõpuks oma koha. Milline on olukord sisuliselt, valija sisemaailmas, saame ju tegelikult ja paratamatult aru üksnes väliste tunnuste põhjal.

Üks tunnus, mis näitab et valija ei ole rahul sisutühjade väitlustega, on kriitiliste seisukohtade ilmumine avalikkuses. Kindlasti on sellelaadseks tunnuseks ka rahva hulgas räägitavad jutud, kuid neil kõigil on see häda, et tavaliselt mingit tulemust neil ei ole. Kas peakski? Jutud jäägu juttudeks, jutude tähtsus on mõtete selgitamine, tegevusprogrammid aga sündigu siiski asjast episteemiliselt huvitatud isikute peas. Kõikide teiste väliste tunnuste põhjal võib öelda, et sisuliselt on  ühe demokraatliku väikeriigi poliitika paigast ära, kui valimisväitlused näivad huvitavat üksnes kandidaate, milles valijale on jäetud üksnes pealtvaataja roll. Valimiste päeval aga on valija roll ühene: anda oma hääl ühele kandidaadile. Mis jääb valijale? Lubadused – oma olemuselt selgitamata jutt – mida on palju ja mis on sageli originaalsed. Informatsioooni paljususe ajastul, mis on demokraatiale iseloomulik joon, ei saa seada esikohale pluralismi. Seega eksisteerib reaalne oht, et võim võõrandub rahvast.

Hallide ja igavate poliitiliste diskussioonide põhiprobleem on kõikidele kandidaatidele võrdse formaadi (hierarhia) puudumine, mis võimaldaks antud lubadusi võrrelda. Sellelaadne võrdlusvõimaluse kokkulepe või seadusandlik initsiatiiv oleks vajalik. Ennast poliitiliselt määrav rahvas on esmajärjekorras huvitatud kestmisest, sellepärast peaks lubaduste hierarhia tipus olema perepoliitilised lubadused ja lubaduste täitmise kate. See on sisepoliitiline prioriteet. Välispoliitiline prioriteet on riigi sõjaline kaitse ehk füüsiline kestmine. Järelikult peaks teises järjekorras saama võrrelda esmase iseseisva enesekaitsevõime alaseid lubadusi ja lubaduste täitmise katet. Sellelaadse võrdlusvõimaluse kehtestamine võimaldaks igal valijal iseseisvalt otsustada, millisele kandidaadile oma hääl anda. Kuna käesoleval hetkel valijal sellelaadne võrdlusvõimalus puudub, siis kaob ta hääl jäljetult valija seisukohast sisutühjade diskussioonide kõminasse televiisoriekraanidel ja ajalehtede veergudel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2011
E T K N R L P
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: